3-25-785/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-785

Määruse kuupäev

6. august 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Andrei Alexandrovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

18.03.2025. a ettekirjutuse nr 1052286542 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Andrei Alexandrov

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta 28.03.2025 esitatud avaldus läbi vaatamata.

3. Tagastada riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne

määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu

isikule ja kontole, millelt see tasuti.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveamet tegi 18.03.2025 kaebaja Andrei Alexandrovile ettekirjutuse

Eestist lahkumiseks nr 1052286542 ning kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 2

aastaks (edaspidi vaidlustatud ettekirjutus).

Ettekirjutuse kohaselt on kaebaja Kanada kodanik. Kaebaja viibis 180 päevase

arvestusperioodi jooksul Schengeni riikide territooriumil kokku 99 päeva. Kaebaja viibis

perioodil 09-17.03.2025 Schengeni territooriumil seadusliku aluseta 9 kalendripäeva, nendest

1 päev Eesti Vabariigis.

2. Kaebaja esitas 27.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamiseks.

3. Kohus võttis 15.07.2025.a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus kohustas sama määruse

resolutsiooni punktis 3 kaebajat kahe nädala jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest

esitama eestikeelne volikiri või kaebaja allkirjastatud kaebus. Kohus põhjendas määruse

punktides 3-5, et kaebaja on esitanud kaebuse kahes keeles, kohus lähtub eestikeelsest

kaebusest. Kaebuses on kaebaja esindajaks märgitud Olga Timonen ning öeldud, et tegemist

on kaebaja abikaasaga. Kaebusele on lisatud erinevaid võõrkeelseid dokumente, kohtu

arusaamisel on nende hulgas abielutunnistus ja volikiri. Dokumentide tõlkeid eesti keelde ei

ole kaebusele lisatud. Kaebajal on kohustus esitada dokumendid eesti keeles või lisada nende

tõlked eesti keelde.

4. Kohus edastas 15.07.2025.a määruse kaebajale ja Olga Timonenile samal päeval e-toimiku

kaudu. Kohus saatis määruse 16.07.2025 e-posti teel kaebajale kaebuses märgitud e-posti

aadressil ja Olga Timonenile e-posti aadressil, mille see isik on kohtule teatanud ja millelt isik

saatis kohtule kaebuse. 21.07.2025 saatis kohus mõlemale isikule e-kirja teel meeldetuletuse

kinnitada määruse kättesaamist. Kumbki isik ei ole määruse kättesaamist kinnitanud.

Määruses kaebajale pandud kohustust ei ole täidetud.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 4 alusel kohaldatakse halduskohtu-

menetluses menetlusdokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 306–315, 317 ja 319–327.

TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas

kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata

menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või

sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kättetoimetatuks.

Eeltoodud sätte alusel loetakse 15.07.2025.a määrus kaebajale ja Olga Timonenile

kättetoimetatuks 21.07.2025. Kohus lähtub sellest, et 16.07.2025 saatis kohus määruse

kaebajale ja Olga Timonenile e-kirjaga ning kohtule ei ole äratuntav, et e-kirja kättesaamiseks

oleks isikutel saanud olla takistusi ka juhul, kui isikud viibivad välismaal. Tähtaeg määrusega

kaebajale pandud kohustuse täitmiseks oli seda arvestades 04.08.2025.

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS § 37-39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse

läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1

sätestatud asjaolud.

7. HKMS § 39 lg 1 p 5 kohaselt tuleb kaebusele lisada volikiri, kui kaebusele on alla

kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat. HKMS § 80 lg 1 kohaselt

toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 81 lg 4 sätestab, et kui

menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne ja tõlget

tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi

tähelepanuta.

Eeltoodu tähendab, et kaebaja ei ole esitanud kohtule volikirja. On võimalik, et kaebaja

esitatud dokumentide hulgas on volikiri, kuid see ei ole eesti keeles ja sellele ei ole lisatud

tõlget eesti keelde. Kaebaja ise ei ole kaebusele alla kirjutanud. Tegemist on kaebuse

menetlusse võtmist takistava puudusega, kuna kohtul on kohustus mitte lubada menetluses

osaleda isikul, kelle esindusõigust ei ole võimalik kontrollida (HKMS § 35 lg 1). Kohus andis

kaebajale võimaluse puudus kõrvaldada, kuid kaebaja ei teinud seda.

8. Määruse punktis 7 toodu kehtib ka kaebaja abielutunnistuse kohta, kuna see on osa

esindusõigust tõendavatest dokumentidest. HKMS § 32 lg 1 sätestab isikud, kes võivad olla

halduskohtumenetluses volitatud esindajaks. Kohtu arusaamisel tuleb praeguses asjas kõne

alla ainult variant, et tegemist on kaebaja abikaasaga (HKMS § 32 lg 1 p 7). Seda asjaolu

tõendav dokument tuleb kohtule esitada koos tõlkega eesti keelde.

9. Kohus jätab määruse punktis 5-7 toodud põhjendustel läbi vaatamata 28.03.2025 kohtule

esitatud avalduse (dtl 13). Avaldusele on samuti alla kirjutanud Olga Timonen.

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti

kohtusse (eeldusel, et seda võimaldab kaebetähtaeg). Kaebuse läbi vaatamata jätmisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Kohus selgitab, et kaebajal on alternatiivne võimalus taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja

lühendamist alusel, et kaebaja täitis kohe ja vabatahtlikult lahkumisettekirjutuse

(väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 75 lg 2 ja § 32 lg 12). Selleks tuleb kaebajal

esitada vastustajale taotlus tunnistada sissesõidukeeld edasiulatuvalt kehtetuks. Tegemist ei

ole ettekirjutuse või sissesõidukeelu vaidlustamisega, vaid eraldi menetlusega sissesõidukeelu

tähtaja lühendamiseks.

11. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel

tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist. Kui kaebaja ei teata enne

määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see tasuti.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS §

179 lg 4, § 175 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Karin Jõks