2-24-1554/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1554

Tsiviilasi

D. R. hagiavaldus E. S.-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 7. jaanuari 2025. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

D. R. 23. jaanuari 2025. a (täpsustatud 27. jaanuaril 2025)

apellatsioonkaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

1442,97 eurot

Hageja (apellant) D. R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja

T. R.

Kostja (vastustaja) E. S. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1(7)

1. Pärnu Maakohtu 07.01.2025 otsus tühistada osaliselt ning suurendada alates

01.01.2025 kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist 100 euro

võrra ja ajavahemiku 01.02.2024-31.12.2024 eest välja mõistetud elatist 1100

euro võrra. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. D. R. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista E. S.-ilt D. R. kasuks alates 01.01.2025 kuni D. R. täisealiseks saamiseni

välja igakuine elatis 200 eurot.

3.3. Mõista E. S.-ilt D. R. kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 01.02.2024-

31.12.2024.a eest 2 200 eurot.

3.4. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks T. R. arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis D. R.“.

3.5.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

3.6.Keelduda hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite

juurdevõtmisest.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Hagi nõue ja põhjendused

1. T. R. esitas 29.01.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E. S. vastu D. R. põlvnemise

tuvastamiseks ja D. R. (edaspidi hageja) hagiavalduse E. S. (edaspidi kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus 13.11.2024 osaotsusega rahuldas T. R. hagi E. S. vastu põlvnemise

tuvastamise nõude osas õigeksvõtul põhineva osaotsusega ning tuvastas, et hageja põlvneb

kostjast. Põlvnemise tuvastamise nõudes jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.02.2024 seaduses sätestatud

miinimumsummas. Hageja palub määrata elatise tasumise hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole. Elatis tuleb taotluse kohaselt tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kordagi elatist tasunud ega muul moel rahaliselt toetanud.

Hageja ei ole kordagi kostja juures viibinud ja kostja ei ole ülalpidamises osalenud. Hageja

elab koos oma emaga. Lapse igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 66 eurot,

kulutused toidule 67 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50

eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 36 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30

eurot, kokku 264 eurot.

2(7)

Kostja vastuväited

2. Kostja oma vastuväidete kohaselt ei ole võimeline miinimumsummas elatist tasuma, kuna

kostjal on veel teisi lapsi. Kostja on valmis tasuma elatist 100 eurot kuus ning seejärel

olenevalt töökohast seda suurendama. Kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension

360 eurot. Kostja viimane töökoht oli X OÜ, kus kostja töötas 2024 suvel ehitustöölisena ning

kostja palk seal oli umbes 1000 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 100

eurot alates 01.01.2025 ja elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.02.2024 kuni 31.12.2024 eest

1100 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja käesolevas menetluses välja toonud, et kostjale on

Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega määratud osaline töövõime kestusega 2 aastat, periood

15.06.2023-14.06.2025. Töötukassa otsuse kohaselt on kostjal mõõdukad tegutsemispiirangud

õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Kostja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas väljaskäimise ning muutustega toimetuleku võtmetegevustes on

arvestatud suhtlemise valdkonda hinnates, kuid piirangud riski või ohu tajumise

võtmetegevuses ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kostjal on ärevuse, vähese

tahteaktiivsuse, keskendusmisraskuse, meeleolu-, impulsiivsuse- ning isiksushäire tõttu

takistatud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ja inimestevaheline suhtlemine (dtl

121-123). Kohus leiab, et üksnes Eesti Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend

töövõimetuse tõttu sissetuleku teenimise võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja

tõendeid kogumist. Kohus on teinud päringu Maksu- ja Tolliametile saamaks teavet kostja

sissetulekute kohta. Päringu vastuse kohaselt on perioodil juuni-detsember 2024 kostja

töötasu brutosumma 2024 juuni olnud 559,09 eurot, 2024 juuli 1238,26 eurot ning 2024

august 423,04 eurot. Muud töötasu kostja päringu vastuse kohaselt antud perioodil saanud ei

ole (dtl 139-140). Seega on kohtul alust arvata, et kostja on lisaks töövõimetuspensionile

võimeline vähemalt mingis osas teenime lisatulu.

Samuti on kostja esile toonud, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last, kelle suhtes on

kostjal ülalpidamiskohustus. Kostja on kohtule avaldanud, et käesoleval hetkel on tema

sissetulekuks üksnes töövõimetuspension 360 eurot ning tema viimane töötasu oli suvel 2024

umbes 1000 eurot. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et on võimeline maksma hagejale

elatist 100 eurot kuus.

Kohus leiab, et arvestades PKS § 102 lg-s 2 sätestatut, hageja poolt hagiavalduses välja

toodud lapse vajaduste suurust ühes kuus (264 eurot) ja asjaolusid, et kostjal on lisaks

hagejale kolm alaealist last ning et kostjal on tuvastatud osaline töövõime, mis võimaldab

töötamist piiratud tingimustel ja mahus, on põhjendatud välja mõista kostjalt alates

01.02.2024 elatis 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui kohus mõistaks elatise välja

suuremas määras, siis ei jääks kostjal enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning

sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kohtule ei ole esile toodud ega esitatud

tõendeid selle kohta, et kostjal oleks vara, mille realiseerimise arvelt oleks tal võimalik

maksta hagejale suuremat elatist.

Kohus mõistab elatise hagiavalduse esitamisest 01.02.2024 kuni 31.12.2024 hageja kasuks

välja ühekordse summana, milleks on 1100 eurot (11 x 100 eurot) ning alates 01.01.2025

elatise 100 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud

makseid. Käesoleval juhul pole menetlusosalised kohtule avaldanud, et kostja oleks menetluse

ajal hagejale elatist tasunud. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

3(7)

Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et

elatis tuleb tasuda T. R. kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis D.

R.“ iga kuu 10. kuupäevaks.

Hageja apellatsioonkaebus

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuses osas, milles kostjalt jäi välja

mõistmata elatis miinimummääras. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja seaduslikule

esindajale määratud puuduv töövõime, mis tõttu ei ole ta võimeline töötama, kostjal on

osaline töövõimetoetus, seega on ta võimeline töötama. Hageja leiab, et kostja sissetulek võib

olla suurem, kui ta menetluses on väitnud. Kostjale kuulub alates 22.05.2024 F OÜ.

Vastus kaebusele

5.Vastustaja kaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada

osaliselt ning suurendada alates 01.01.2025 kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat igakuist

elatist 100 euro võrra ja ajavahemiku 01.02.2024-31.12.2024 eest välja mõistetud elatist 1100

euro võrra. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Asja materjalidest nähtub:

-Kostja on hageja isa.

-Hageja elab oma emaga, hageja igapäevaseid kulusid kannab ema.

-Kostja hagejale elatist tasunud ei ole.

-Hagejal suhtlus kostjaga puudub.

-Kostjal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last.

-Hageja elab kostja teistest lastest eraldi perekonnas.

-Kostja igakuine sissetulek tema väidete järgi on töövõimetuspension 360 eurot.

8. Alates 1. jaanuarist 2022 ei või alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus PKS

§ 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise

arvutamise alus on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4)

ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka

pere toetusest (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures rohkem kui

seitse päeva kuus, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult, vähendatakse PKS §

101 lg-te 3-5 alusel arvutatud elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Kui vanem peab elatist tasuma sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% esimese lapse elatise

summaga võrreldes (PKS § 101 lg 7).

9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras ning seetõttu ei ole PKS §-s 101

sätestatu järgi hagejal vaja tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada. Ka enne 1. jaanuari 2022 toimunud seadusemuudatust ei pidanud miinimumelatise

4(7)

nõudmisel lapse kulusid tõendama, sest eeldati, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

kahekordne miinimumelatis (vt ka RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-

15909/124, p 12).

10. Perekonnaseaduse (PKS § 101 lg 1) alusel arvestatud miinimumulatuses

ülalpidamiskohustuse ulatus hageja suhtes oleks:

-alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249 + 50,55 (viimasest keskmisest

brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot);

-alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a 289,76 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimasest

keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

-alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimasest

keskmisest brutokuupalgast 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

11.Elatise kalkulaator sisestab elatise arvestamise alusena automaatselt Statistikaameti

avaldatud Eesti Vabariigi keskmise kuupalga. Kostja väidetel moodustab tema

igakuine sissetulek 360 eurot kuus, mis on märkimisväärselt väiksem Eesti Vabariigi

keskmisest kuupalgast ning lisaks tõi kostja esile, et tal on peale hageja veel 3 alaealist

last. Kostja avaldas, et ta on nõus hagejale elatist tasuma 100 eurot. Maakohus leidis,

et kostja esitatud andmed sissetuleku suuruse kohta ei ole ilmselt õiged, arvestas siiski

kostja puuduva töövõimega ja sellega, et tal on lisaks hagejale veel 3 alaealist last ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja miinimummäärast väiksema elatise, 100 eurot

kuus. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus ei ole arvestanud kostja

sissetuleku suurusega, mis võib olla tema poolt avaldatust suurem. Ringkonnakohus

nõustub apellandi seisukohaga.

12. Asjas ei vaielda selle üle, et kostjal kinnisvara või väärtuslik vallasvara (näiteks sõidukid)

puuduvad. Samas jäi maakohtus välja selgitamata, milline on kostja tegeliku sissetuleku

suurus. Ringkonnakohus kohustas kostjat esitama pangakonto väljavõtted. Kostja neid ei

esitanud. Ringkonnakohus tegi vastava järelepärimise Eesti krediidiasutustele. Selle

tulemusena selgus, et perioodil 01.02.2024-01.07.2025 moodustasid kostja sissetulekud tema

AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt keskmiselt igakuiselt 954 eurot (dtlk

338), laekumised kontole on toimunud peamiselt igakuistest korduvatest rahalistest

sissemaksetest. Nimetatu viitab sellele, et kostjal on rahalisi sissetulekuid, mida Maksu- ja

Tolliameti andmed ei kajasta. Asja materjalidele lisatud maksuandmete tõendi (dtlk 139) järgi

on kostja saanud töötasu vaid 2024.a. juunis, juulis ja augustis. Kuigi kostja väitis maakohtus,

et tema sissetulekuks on töötutoetus 360 eurot, nimetatud laekumisi konto ei kajasta. Seega

võib asuda seisukohale, et kostja töötutoetus kantakse mujale, kui Eestis asuva krediidiasutuse

kostja arvelduskontole.

13. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

5(7)

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Asjas puudub vaidlus, et kostjale on Eesti Töötukassa 03.07.2023 otsusega määratud

osaline töövõime (dtlk 121-123), kuid hoolimata sellest nähtub tema arvelduskontolt, et ta on

võimeline sissetulekut teenima. Kostjal on kokku 4 alaealist last (dtlk 130-132), keda ta peab

võrdselt kohtlema, st neile kõigile ülalpidamise tagama.

15. Maakohus on õigesti esile toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada

asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem

kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.

Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu

24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

16. Arvestades, et asjas on tõendatud kostja võime teenida sissetulekut, selle suurus, sh

töötutoetuse suurus, leiab ringkonnakohus, et kostja on võimeline hagejale tasuma igakuist

elatist 200 eurot, sh tuleb arvestada selle suurusega ka elatise võlgnevuse kujunemisel. Kuna

kostja menetluse jooksul elatist ei tasunud, mõistis maakohus õigesti välja elatise võlgnevuse

11 kuu eest. Elatise suuruse 200 euro korral moodustub võlgnevus 2200 eurot.

17. 200 euro suuruse elatise näol on tegemist miinimummäärast väiksema elatise suurusega,

kuid ringkonnakohus selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi

kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Elatise maksmiseks

kohustatud isik peab ülalpidamise tagama mõistlikus mahus. Arvestades, et kostjal on peale

hageja veel 3 alaealist last, keda ta peab võrdselt hagejaga ülal pidama, ei ole käesoleval ajal

miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt võimalik.

3. Maakohus on õigest otsuses osundanud, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama

õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise

muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse

muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

18.Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks

või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Üldjuhul tuleb

apellatsioonimenetluses uued asjaolud ja tõendid ning nende esitamise põhjendused kohtu ette

tuua apellatsioonitähtaja jooksul või apellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks määratud

tähtaja jooksul. Hageja esitas apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, kuid nende hilinenult

esitamist ei põhjendanud. Seega tuleb nende tõendite asja materjalide juurde võtmisest

keelduda.

6(7)

Menetluskulude jaotus

19.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)