2-24-11211/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11211

Kohtuasi

Bigbank AS-i hagi P.L-i vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bigbank AS-i 13. novembri 2024. a (täpsustatud 22.

novembril 2024) apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

11 897,51 eurot

Hageja (apellant) Bigbank AS, lepinguline esindaja Aap

Kulik

Kostja (vastustaja) P.L

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 11.10.2024 otsus jätta muutmata.

2. Bigbank AS-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kuna kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määrata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 9709,86 eurot, intressi 767,06 eurot, haldustasu

6,80 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1 573 eurot, viivise alates 24.07.2024 kuni põhinõude 9709,86 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 21,9% aastas ning menetluskuluna riigilõivu 910 eurot ja

õigusabikulud 100 eurot.

2. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20019244,

mille alusel sai kostja laenu 15 000 eurot (lepingutasu 225 eurot). 07.03.2023sõlmisid

Bigbank AS ja kostja lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale

maksepuhkust 2 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale

intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma

tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu

muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30,00

eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu

lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Alates

18.11.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.10.2023.a. on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 473,50

eurot, millest 7 089,35 eurot arvestati intressi katteks, 5290,14 eurot arvestati krediidisumma

katteks, 46,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 30 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5

eurot sissenõudekulu katteks, 12,51 eurot viivise katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele

tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225 eurot.

Vastavalt lepingu põhitingimustele teostas hageja krediidisumma kande osas, mida ei

tasaarvestatud krediidiandja nõudega krediidisaaja vastu ega kantud krediidisaaja palvel

kolmandate isikute kontole, kostja arvelduskontole. Lisaks sõlmisid pooled lepingu lisa,

millega tulemusena krediidiandja kohustus Lepingu põhitingimuste lahtris „ÜLEKANDED

KREDIIDISUMMAST KOLMANDATELE ISIKUTELE“ nimetatud krediidisaajale üle

antava(te) summa(de) arvelt täitma järgmised kohustused: 1.1. krediidisaaja laenulepingust

20-060708-VL tuleneva kohustuse Swedbank AS pank ees täies ulatuses, s.o summas 4910

eurot. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega 10.07.2023, 10.08.2023, 11.09.2023 ja

10.10.2023 maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise.

3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ütles lepingu 27.10.2023

avaldusega üles.

4. Maakohus andis hagejale 11.09.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd

laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. Hageja esitas 20.09.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 15

000 eurot. Hageja tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 225,00

eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma väljamakse 14 775 eurot. Kostja on teinud

tagasimakseid 12 473,50 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada 2301,50 eurot (14 775,00–12

473,50 = 2 301,50). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 27.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. 20.09.2024 hageja vastusest nähtub, et lepingu katteks teostatud makseid ei olnud

hagiavalduse esitamise seisuga 23.07.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Uuesti

määratud maksete alusel muutub 10.04.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 85,25

eurot ning alates 12.05.2025 – 12.01.2026 igakuiselt 246,25 eurot. Kuna kostja ei ole alates

17.06.2023 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud

ühtegi makset juba üle 1,3 aasta, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja edasiulatuvalt alates 10.04.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2

301,50 eurot.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 21.08.2024 AET-is.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule

vastanud (tähtaeg möödus 05.09.2024).

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis P.L-ilt Bigbank AS kasuks

välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (tulenevalt laenulepingust nr

CL-EEC-20019244 ja uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt) alates

10.04.2024 maksetähtpäevale järgnevast päevast, jättis hageja menetluskulud osaliselt kostja

kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

8.Otsuse põhjenduste kohaselt hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtule

esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuteks olid töötasu ca 700

eurot kuus + lapse elatisraha 150 eurot + peretoetus 158.36 eurot. Kostja ülalpidamisel olid

alaealised lapsed. Kostjal oli laenukohustused Inbank AS ja Swedbank AS ees kokku umbes

256,38 eurot + kohustused kindlustuse AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal ja AS Inges

Kindlustuse ees umbes 43.92 eurot + elamiskulud. Isegi, kui hageja andis laenu teiste laenude

refinantseerimiseks, oleks pidanud hageja olema ettevaatlik, et miks kostja ei suuda võetud

laene ise tasuda, ning oleks pidanud arvestama töötasu suuruse ja ülalpeetavate arvuga.

Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei olnud laenu andmise hetkel maksevõimeline isik,

kellele oleks tohtinud anda juurde laenu, mille osamaksed olid lisaks esmase laenulepingu

alusel 415,55 eurot kuus. Kohus leiab, et laenusaaja sissetulekutena ei saa arvestada sularaha

sissemakseid ja ülekandeid eraisikutelt, kuna need ei ole stabiilsed sissetulekuallikad.

Arvestada tuleks vaid püsivaid ja kindlaid sissetulekuid. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud

kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

9. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi

tagasi maksnud.

10.Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 15 000 eurot. Samas

nähtub lepingust, et kostja tasus ka lepingutasu 225 eurot. Tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on

hageja andnud kostjale laenu seega 14 775 eurot. Krediiti on kostja tagastanud 12 473,50

eurot. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 27.10.2023 avaldusega (dtl 44) ei toimunud

kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

11.Hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt.

Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole enam kui aasta vältel täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

12.Seega mõistab maakohus kostjalt välja üksnes edasiulatuva võlgnevuse alates 10.04.2025

ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel

uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2301,50 eurot

(dtl 99).

13.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, lepingutasu, sissenõudmiskulude

hüvitamise ja viivise nõue jäävad rahuldamata.

14.Hageja 20.09.2024 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis

seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest.

See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on

viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

Apellatsioonkaebus

15.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi

rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Apellant jääb maakohtu menetluses esitatud

seisukohtade juurde. Apellant on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid ei anna alust

asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastus apellatsioonkaebusele

16.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

18.Asja materjalidest nähtub:

- Kostja soovis hagejalt (edaspidi ka krediidiandja) saada krediiti. Seejuures soovis ta hageja

poolt saadud krediidiga refinantseerida varasemalt teiste krediidiandjate Swedbank AS ja AS

Inbank poolt väljastatud laenud.

-Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekust 680 eurot, elatisrahast

150 eurot ning lastetoetusest 120 eurot, kokku 950 eurot.

-Samuti lähtus hageja laenuotsuse tegemisel ka kohustustest teiste krediidiandjate ees, mida

kostja soovis refinantseerida.

-Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis laenuandja kostja pangakonto väljavõtet (dlt

56-75).

-Bigbank AS ja kostja sõlmisid 18.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20019244,

laenusummaga 15 000 eurot.

-Üleantavast krediidisummast võttis hageja maha lepingu sõlmimise tasu 225,00 eurot, mille

tulemusena oli krediidisumma suuruseks 14 775 eurot.

-Poolte vahel sõlmitud lepingu nr CL-EEC-20019244 tulemusena mõlemad olemasolevad

kohustused refinantseeriti ning esitas kohtule ka sellekohased tõendid (hagiavalduse lisad nr

5-7; 16). Apellant teostas vastavalt lepingu põhitingimustele krediidisumma väljamakse AS-

ile Inbank summas 4 051,61 eurot, millega loeti olemasolev kohustus AS Inbank ees

lõppenuks. Samuti sõlmisid pooled lepingu lisa, mille tulemusena krediidisaaja kohustus

krediidisumma arvelt täitma laenulepingust nr 20-060708-VL tuleneva kohustuse Swedbank

AS täies ulatuses, s.o summas 4 910 eurot, millega loeti olemasolev kohustus Swedbank AS

lõppenuks.

-Poolte vahel sõlmitud lepingu tagajärjel kanti kostjale üle krediidisumma 5 813,39 eurot (dtlk

38).

-Peale hagejaga lepingu sõlmimist oli kostjal seega üks krediidikohustus igakuise maksega

summas 415,55 eurot.

-11.09.2023 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes viimase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.09.2023 ning teavitas, et kui võlgnik nimetatud tähtajaks

võlgnevust täielikult ei kustuta, on Bigbank AS-l õigus teenuseleping üles öelda (dtl 43).

-Leping öeldi üles 27.10.2023 (dtl 44).

-Hageja on hagis esile toonud, et võlgnevuse arvestamisel on ta lähtunud sellest, et alates

18.11.2020.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.10.2023.a. on kostja

teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 473,50

eurot, millest 7 089,35 eurot arvestati intressi katteks, 5290,14 eurot arvestati krediidisumma

katteks, 46,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 30 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5

eurot sissenõudekulu katteks, 12,51 eurot viivise katteks.

-Hageja esitas alternatiivse maksegraafiku, juhuks kui kohus leiab, et hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise rikkumise. Asjas ei vaielda selle üle, et kui vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine leiab tuvastamist, on maakohus otsuses edasised

laenulepingujärgsed osamaksed õigesti määranud

20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti esile toonud käesoleva vaidluse

lahendamisel kohaldatavad õigusnormid. Seejuures on sätestavad kohustuse järgida

vastutustundliku laenamise põhimõtteid VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset

sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks

eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des

1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või -

vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult

hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele,

sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).

21. Eeltoodu alusel tuli krediidiandjal välja selgitada, kas kostja on krediidivõimeline.

Apellatsioonkaebuses on hageja ise esile toonud, et arvelduskonto väljavõttest tulenevalt oli

kostjal krediiditaotluse esitamisel kaks olemasolevat krediidikohustust: 1) Swedbank AS ees

igakuise maksega 126 eurot, kohustuse jääk 4 910,00 eurot; 2) AS Inbank ees igakuise

maksega 130 eurot, kohustuse jääk 4 051,61 eurot. Hageja tõi esile, et poolte vahel sõlmitud

lepingu nr CL-EEC-20019244 sõlmimise tulemusena mõlemad olemasolevad kohustused

refinantseeriti, hageja tegi AS-ile Inbank ülekande summas 4 051,61 eurot, millega loeti

olemasolev kohustus AS Inbank ees lõppenuks ning käesoleva vaidluse pooled sõlmisid

lepingu lisa, mille tulemusena krediidisaaja kohustus krediidisumma arvelt täitma

laenulepingust nr 20-060708-VL tuleneva kohustuse Swedbank AS täies ulatuses, s.o summas

4 910 eurot, millega loeti olemasolev kohustus Swedbank AS lõppenuks. Hageja tegigi

vastava ülekande. Tulenevalt asjaolust, et kohustused Inbank AS ja Swedbank AS ees said

refinantseerimise tulemusena täidetud, ei võtnud apellant krediidivõimelisuse hindamisel

nimetatud kohustusi arvesse.

22. Asjas puudub ka vaidlus selles, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingust nr CL-EEC-

20019244 tulenevalt oli kostjal pärast lepingu sõlmimist üks krediidikohustus igakuise

maksega summas 415,55 eurot. Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud

sissetulekust 680 eurot, elatisrahast 150 eurot ning lastetoetusest 120 eurot, kokku 950 eurot.

Kostja ülalpidamisel oli kaks alaealist last.

23.Maakohus asus seisukohale, et isegi kui hageja andis laenu teiste laenude

refinantseerimiseks, ei ole hageja kohtu hinnangul piisavalt hoolsalt kontrollinud vastustaja

esitatud andmeid ega rakendanud vajalikke jõupingutusi nende täpsustamiseks

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

Esiteks nähtub asja materjalidest, et hageja ei andnud laenu üksnes varasemate laenude

refinantseerimiseks, vaid andis ka täiendavalt laenu. AS-ile Inbank tasus hageja kostja laenu

refinantseerimise tulemusena 4 051,61 eurot ja Swedbank AS-ile, 4 910 eurot, samas hagejaga

sõlmitud laenulepingus oli laenusummaks 15 000 eurot. Seega andis hageja kostjale

täiendavalt laenu ligikaudu 6 000 eurot.

24. Hageja tõi asjas esile, et kostja ei jäänud varasemate krediidiandjate poolt antud laenude

osamaksete tasumisega viivitusse. Ringkonnakohus leiab, et hageja on samas jätnud

tähelepanuta, et mõlemad varasemad krediidilepingud sõlmis kostja sisuliselt vahetult enne

hagejaga krediidilepingu sõlmimist. Nii nähtub kostja konto väljavõttest, et Swedbank AS -

iga sõlmiti laenuleping 01.09.2020 ja Inbank AS-iga 02.10.2020, hagejaga sõlmiti

vaidlusalune laenuleping, millega kostja sai täiendavalt laenu ligikaudu 6 000 eurot

18.11.2020. Ringkonnakohtu arvates oleks hageja pidanud aru saama, et kostja sissetuleku

suurust ja tema ülalpeetavate hulka arvestades viitab iga üksteisele järgneva kuul erinevatele

laenuandjatele laenutaotluste esitamine (ja nende rahuldamine) sellele, et kostja igakuised

väljaminekud ületavad drastiliselt tema sissetulekuid. Ringkonnakohtu arvates tulnuks hagejal

arvestada ka sellega, et kostja konto väljavõttest tulenevalt on enne erinevate krediidiandjate

poolt antud laene kostja sissetulekud täielikult kulunud ülalpidamiskulude katteks, st

tegelikult ei olnud ka esmaste laenude, mille hageja refinantseeris, lisades veel täiendava

laenusumma, andmisel kostjal võimet neid teenindada. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus ka

hageja väitega, et kolme isiku (kostja ja tema kaks alaealist last) igapäevaste kulude katteks

piisab 530 eurost. Hageja tõi esile, et vastustaja arvelduskonto väljavõttelt ilmneb, et

vastustaja on teinud kindlustusmakseid, tasudes 23.09.2020 AB "Lietuvos draudimas" Eesti

filiaalile 9,74 eurot (millest 1,30 eurot tagastati 26.10.2020) ning 10.10.2020 AS Inges

Kindlustusele 37,22 eurot. Seega on tuvastatud, et juba ainuüksi kindlustusmaksete katteks

tasus kostja ligikaudu 50 eurot. Seega jäi ülejäänud igapäevaste kulude nagu eluruum, toit,

riided, jalanõud, transport, laste hariduskulud jm kostja kasutusse umbes 160 eurot igale

ülalpeetavale. Teadmata konkreetselt kui suured on igakuised vältimatud kulud (näiteks kas

laenutaotleja omandis on eluruum või see üüritakse, kas ülalpeetavatel on lasteaiakulud või

huviringide kulud ja kuidas ning kelle poolt neid tasutakse) ei ole võimalik asuda seisukohale,

et konservatiivse arvutuse järgi (mille tegemist hageja väidab) jäi kostja peale eeldatava

laenumakse mahaarvamist piisav summa igapäevaste kulude katteks.

25.Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et kuna kostja suutis laenu teenindada ligikudu 3

aastat, siis viitab see sellele, et hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimine tuleb tuvastada enne laenulepingu sõlmimist. Need asjaolud, et kostja suutis laenu

mingi aeg teenindada peale laenulepingu sõlmimist ei tõenda veenvalt hageja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sest teadmata on mille arvelt kostja laenu

teenindas, st kas ta sai abi mõnelt lähedaselt isikult ja/või võttis hiljem mõnelt teiselt

krediidiandajalt selleks laenu. Ringkonnakohtu arvates on tuvastatud, et enne kostjaga

laenulepingu sõlmimist hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järginud.

Menetluskulude jaotus

26. Kuna eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kuna kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, siis rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/