3-24-2820/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2820

Määruse kuupäev

6. august 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

J.Z kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. juuli 2024. a otsuse nr P6-

2024-592875 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja  J.Z

Vastustaja  Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2820 menetlus.

2. Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on J.Z kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 16. juuli

2024. a otsuse nr P6-2024-592875 tühistamiseks. Vaidlusaluse otsusega lõpetati kaebajale

eestkostetava lapse toetuse maksmine alates 1. augustist 2024.

2. SKA esitas 29. juulil 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. SKA põhjendas, et

vaidlusalune 16. juuli 2025. a otsus nr P6-2024-592875 on SKA 3. aprilli 2025. a otsusega

kehtetuks tunnistatud ning kaebajale on eestkostetava lapse toetus määratud alates 1. augustist

2024 ja toetuse summad on tagasiulatuvalt 8. aprillil 2025 välja makstud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab

kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või

kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

4. Praegusel juhul on vastustaja 3. aprilli 2025. a otsusega nr P6-V2025-120366

vaidlustatud 16. juuli 2024. a otsuse nr P6-2024-592875 kehtetuks tunnistanud ja 3. aprilli

2025. a otsusega nr P6-2025-800748 määranud kaebajale eestkostetava lapse toetuse alates 1.

augustist 2024 kuni 9. septembrini 2025. Seega on kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi

saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4

alusel.

5. Tulenevalt HKMS § 152 lõikest 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1

punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või

toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste

kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

6. Kohus ei pea juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest antud juhul vajalikuks küsida

kaebaja seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, kuna on ilmselge, et menetluse

jätkamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja minna

tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele.

7. Kohtu hinnangul ei aita vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste

kaitsele tulevikus kaasa. SKA on määranud kaebajale eestkostetava lapse toetuse 1. augustist

2024 kuni 9. septembrini 2025. Kohus selgitab siinkohal, et lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-16-

12407 tehtud Viru Maakohtu 10. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punktist 3 on kaebaja

ajutiseks eestkostjaks oma lapselapsele kuni 9. septembrini 2025, seega on kaebaja õigustatud

eestkostetava lapse toetust saama kuni 9. septembrini 2025. Vastustaja väitel on kaebajale ka

tagasiulatuvalt makstud saamata jäänud toetuste summad. Kohtul ei ole alust SKA väites

kahelda. Pole mõistlikku põhjust arvata, et SKA edaspidi kaebajale tema eestkostjaks olemise

ajal eestkostetava lapse toetust ei maksaks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajal olla

preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Niisamuti ei saa kaebajal

olla ka rehabiliteerivat huvi tuvastamisnõude esitamiseks, kuna vaidlustatud otsus ei kujuta

endast etteheidet kaebajale. Tuvastamisnõuet ei saa esitada ka hilisema kahjunõude

ettevalmistamise eesmärgil (HKMS § 45 lõike 2 teine lause). Samuti pole kaebaja asjas

kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmiseks võiks olla vajalik menetlust jätkata

tuvastamisnõudes. Seega puudub kaebajal ilmselgelt vajadus tuvastamisnõude esitamiseks,

mistõttu ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust minna üle tuvastamisnõudele.

8. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel

lõpetada.

9. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda

sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6 ja §

43 lõike 1 punkt 2).

10. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2

otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. Praegusel juhul ei nähtu

asja materjalidest, et kaebaja ja vastustaja oleksid menetluskulusid kandnud (lisaks kaebajale

kaebuse allkirjastanud isik ei ole kaebaja esindaja, vaid kaebaja lapselapsele tsiviilasjas

nr 2-16-12407 riigi õigusabi korras määratud esindaja), mistõttu puudub vajadus

menetluskulude jaotamiseks ja väljamõistmiseks.

11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja

§ 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)