3-24-3190/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3190

Määruse kuupäev

6. august 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Y ja X kaebus Narva Linnavalitsuse kohustamiseks,

linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja

kaebajatele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad Y ja X , esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Y ja X kaebus.

2. Jätta kaebajate taotlused kaebetähtaja ennistamiseks ja paikvaatluse korraldamiseks

läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajate

esindajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y ja X esitasid 20. novembril 2024 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse, milles nad

taotlevad, et kohus kohustaks Narva Linnavalitsust tagama heakorra ja ohutuse Narvas Joala tn

8b, Joala tn 8 ja V. Gerassimovi tn 5 kinnistutel (katastritunnused 51105:004:0185,

51105:004:0180 ja 51105:004:0002), rakendama meetmeid nimetatud kinnistutel paiknevate

lagunenud hoonete ja rajatiste suhtes ning esitama katastriüksuste korrastamiseks ja ohutuks

muutmiseks tegevuskava koos ajakava ja vajalike meetmetega. Kaebajad taotlevad ka Narva

Linnavalitsuselt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist kummagi kaebaja kasuks summas

100 eurot.

Kaebuse kohaselt on kaebajad Narva elanikud, kes on püüdnud aastatel 2023 ja 2024 korduvalt

lahendada Joala tänava ääres asuva Gerassimovi pargi probleemi. Pargi territooriumil paikneb

3-24-3190

lagunev ja visuaalselt ebasobiv endine kultuurimaja hoone (Joala tn 8). Samuti ümbritsevad

parki lagunenud hooned: kasutuseta tantsuplats (Joala tn 8b) ja mahajäetud lasteaiahoone (V.

Gerassimovi tn 5). Parki renoveeriti küll mõned aastad tagasi, kuid lagunenud hooned tekitavad

muret nii linnaelanikele kui ka turistidele. Hooned kahjustavad visuaalselt linna üldilmet, pargi

turvalisust ja kasutusmugavust. Hoonete seisukord ei vasta ehitusseadustiku ja Narva heakorra

eeskirja nõuetele. Mahajäetud hoonetes võivad elada metsloomad ja asotsiaalsed isikud, kes

võivad levitada ohtlikke haigusi ja ohustada teisi inimesi. Selline olukord tekitab kaebajatele

rahulolematust ning pidevat stressi ja muret nii enda kui ka teiste turvalisuse pärast. Kaebajad

kasutavad parki regulaarselt jalutuskäikudeks ja vaba aja veetmiseks. Linnavalitsuse suutmatus

lahendada neid probleeme näitab hoolimatust avaliku huvi vastu ning kahjustab linna mainet nii

kohalike elanike kui ka turistide seas. Linnavalitsus peab tagama pargi ja seda ümbritsevate

alade nõuetekohase seisukorra. Kuigi osa hoonetest kuuluvad eraomandisse, on nad osa

avalikust linnaruumist, mistõttu peab linnavalitsus teostama nende seisukorra üle järelevalvet ja

rakendama ennetavaid meetmeid.

Kaebajad taotlevad paikvaatluse korraldamist.

2. Tartu Halduskohus jättis 22. jaanuari 2025. a määrusega Y ja X kaebuse käiguta ning andis

kaebajatele tähtaja kaebuse aluse ja nõuete täpsustamiseks ning kaebeõiguse põhjendamiseks.

3. Kaebajad esitasid 27. jaanuaril 2025 vastuse, milles nad selgitavad, et kaebus on esitatud

seoses Narva Linnavalitsuse tegevusetusega, mis puudutab kaebuses nimetatud katastriüksuste

ohutust ja korrashoidu. Kaebajate eesmärk on kohustada Narva Linnavalitsust täitma seadusest

tulenevaid kohustusi, algatades järelevalvemenetluse ning tagades nimetatud katastriüksustel

asuvate hoonete ohutuse ja korrashoiu. Lisaks sellele soovivad kaebajad vaidlustada Narva

Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a vastused, sest nendega ei lahendatud

probleemi. Narva Linnavalitsuse tegevusetus rikub nende õigust turvalisusele ning esteetilisele

linnakeskkonnale. Samuti tekitab Narva Linnavalitsuse tegevusetus kaebajatele vaimset stressi

ja muret turvalisuse pärast. Kaebajad esindavad ka avalikku huvi, kuna probleem puudutab

Narva avaliku ruumi üldist turvalisust ja esteetilist ilmet. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 2 on

kaebajatel õigus esitada kaebus avalikes huvides, kuna Narva Linnavalitsus ei täida oma

seadusest tulenevaid kohustusi ning probleem puudutab laiemalt Narva elanikkonda, mõjutades

avalikku turvalisust ja linnakeskkonna üldilmet. Kuigi Narva Linnavalitsuse poole pöördus

üksnes Y , lahendavad kaebajad ühiselt sama probleemi ning mõlema kaebaja kaebuse alus

kattub. X osaleb kaebuses nii isikliku kui ka avaliku huvi kaitseks. Nõutav mittevaraline kahju

(100 eurot kummalegi kaebajale) tuleneb Narva Linnavalitsuse tegevusetusest, mis on

põhjustanud kaebajatele pidevat stressi ja muret turvalisuse pärast ning negatiivset mõju nende

igapäevasele elukvaliteedile.

Kaebajad taotlevad, et kohus kohustaks Narva Linnavalitsust algatama EhS § 130 lg 2 alusel

riikliku järelevalvemenetluse vaidlusalustel katastriüksustel asuvate lagunenud ja ohtlike

hoonete ning rajatiste suhtes. Samuti paluvad kaebajad kohustada Narva Linnavalitsust: 1)

tegema katastriüksuste omanikele seaduslikud ettekirjutused, et tagada hoonete korrastamine,

ohtlike osade eemaldamine või hoonete täielik lammutamine; 2) tagama avaliku ruumi

korrashoid, nii et katastriüksuste seisund vastaks avaliku turvalisuse ja esteetilise väljanägemise

nõuetele; 3) koostama ja esitama konkreetse tegevuskava, mis sisaldab tähtaegu ja meetmeid, et

viia katastriüksused heakorra ja ohutusnõuetega vastavusse, ning regulaarse järelevalve

tagamise plaani lagunenud hoonete osas. Lisaks taotlevad kaebajad vastustajalt Narva

3-24-3190

Linnavalitsuse tegevusetusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist

summas 100 eurot kummagi kaebaja kasuks.

Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, paluvad kaebajad kaebetähtaja

ennistada. Kaebuse hilinenult esitamine võib olla põhjendatud Narva Linnavalitsuse pikaajalise

tegevusetuse ja viivitusega vastuste andmisel. Narva Linnavalitsus ei ole andnud konkreetset

haldusakti ega teinud vajalikke ettekirjutusi.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohtule arusaadavalt soovivad kaebajad, et kohus kohustaks Narva Linnavalitsust läbi viima

järelevalvemenetluse Narvas Joala tn 8, Joala tn 8b ja V. Gerassimovi tn 5 kinnistutel asuvate

ehitiste kasutamise nõuetele vastavuse suhtes ning rakendama kaebajate taotletud

järelevalvemeetmeid. Lisaks nõuavad kaebajad Narva linnalt ehitusjärelevalve teostamata

jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist.

Kaebajad märkisid 27. jaanuari 2025. a avalduses, et nad soovivad vaidlustada ka Narva

Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a vastused. Kuigi kaebajad ei esitanud

Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjadega seoses ühtegi HKMS §

37 lg-s 2 sätestatud nõuet, mõistab kohus, et kaebajad taotlevad nimetatud kirjade

õigusvastasuse tuvastamist.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebajad on esitanud Narva vastu kohustamis-,

hüvitamis- ja tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2, 4 ja 6).

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kohus leiab, et Y ja X kaebus tuleb tagastada.

6.1. Kohus tagastab kaebuse mõlema kaebaja kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib kaebuse

esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2).

Kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärk kohtusse pöördumisel, et Narva linn teostaks Narvas

Joala tn 8, Joala tn 8b ja V. Gerassimovi tn 5 kinnistutel asuvate ehitiste üle ehitusjärelevalvet

ja rakendaks kaebajate soovitud järelevalvemeetmeid. Kaebajad väidavad, et nad on esitanud

kaebuse nii enda subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.

3-24-3190

6.1.1. Kaebeõigus endale mittekuuluva õiguse kaitseks on isikul üksnes siis, kui seadusest

ilmneb seadusandja tahe isikule kaebeõiguse andmiseks. EhS § 130 lg 2 p 2 järgi on kohalikule

omavalitsusele küll pandud ülesanne teostada ehitiste nõuetele vastavuse üle riiklikku

järelevalvet, kuid seaduses ei ole sätet, mis lubaks selle kohustuse väidetava täitmata jätmise

korral pöörduda kaebusega kohtusse avaliku huvi kaitseks. Seega puudub kaebajatel õigus

pöörduda kohtusse avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2).

6.1.2. Kaebajate väitel riivab Narva Linnavalitsuse tegevusetus ka nende subjektiivseid õigusi,

täpsemalt nende õigust turvalisusele ning esteetilisele linnakeskkonnale, sest vaidlusalused

hooned kahjustavad visuaalselt linna üldilmet, pargi turvalisust ja kasutusmugavust. Samuti on

nad märkinud, et kasutavad Joala (Gerassimovi) parki regulaarselt jalutuskäikudeks ja vaba aja

veetmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole kaebajad pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks.

Kaebajate väidetest ei nähtu, et vaidlusalused hooned riivaksid nende omandiõigust. Huvi

linnaruumis asuvate hoonete korrasolu ja sellega kaasneva miljöö vastu on avalik huvi.

Õigusaktidest ei tulene igale isikule subjektiivset õigust nõuda avaliku ruumi ohutust või

esteetilist keskkonda. Kaebajatel saaks olla tervisekaitsest või eraelu puutumatuse riivest

tulenev kaebeõigus juhul, kui neil oleks Joala pargi ja selle vahetu ümbrusega oluline isiklik

puutumus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-d 1 ja 2). Kaebusest ega kaebeõiguse

asjaolude täpsustamiseks esitatud avaldusest aga ei nähtu, et kaebajatel oleks Joala pargiga

eriline seos. Asja materjalides ei ole viiteid sellele, et Joala park asuks kaebajate kodude

läheduses või et tegemist oleks nende jaoks muul põhjusel erilist tähtsust omava rohealaga.

Asjaolu, et kaebajad kasutavad Joala parki regulaarselt jalutuskäikudeks, osutab küll nende

huvile pargi ümbruses asuvate hoonete korrasoleku vastu, kuid selline huvi ei eristu ka

ülejäänud linnaelanikele omasest avalikust huvist.

6.1.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus mõlema kaebaja kohustamiskaebuse HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

6.2. Kaebus tuleb tagastada ka osas, milles kaebajad taotlevad Narva Linnavalitsuse 10. juuli

2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjade õigusvastasuse tuvastamist.

Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud üksnes piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib

esitada siis, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg

4) ning kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

6.2.1. Asja materjalidest nähtuvalt puudutavad Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8.

septembri 2023. a kirjad üksnes Y-d ning üksnes Joala tn 8 kinnistul asuvat endise

kultuurimaja hoonet.

Y esindaja pöördus 30. mai 2023. a kirjaga Narva Linnavalituse poole eesmärgiga saada

selgust seoses kultuurimaja ohutusega (digitoimiku leheküljed (dtl) 13–15). Narva linnapea

teatas 10. juuli 2023. a vastuses, et linnavalitsus saatis hoone omanikule ettepaneku

vaidlusaluse hoone vabatahtlikuks lammutamiseks, hoone omaniku vastust oodatakse 20.

juuliks 2023 ning seejärel otsustab linnavalitsus edasise tegevuse üle (dtl 35). 8. septembri

2023. a kirjas selgitas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Y-le , et

3-24-3190

linna järelevalveametnikud teostasid 21. juulil 2023 ja 8. septembril 2023 Joala tn 8 kinnistul

paikvaatluse ning tuvastasid, et hoone on ohutu (dtl 22).

Kuna Y soovis 30. mai 2023. a kirjaga saada linnavalitsuselt teavet endise kultuurimaja hoone

ohutuse ja kordategemise kohta, on tema kiri käsitatav selgitustaotlusena (märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 1).

Linnavalitsuse tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge

eelise ehk õigusliku kasu – see peaks aitama kaebajat tema rikutud subjektiivsete õiguste

kaitsel (HKMS § 38 lg 4). Y esile toodud asjaoludest ei nähtu, et Narva Linnavalitsuse 10.

juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjade või tema 30. mai 2023. a pöördumisele

vastamisega viivituse õigusvastasuse tuvastamine oleks tema subjektiivsete õiguste kaitseks

vajalik. Juhtumi asjaolud ei osuta, et Y-l saaks tuvastamiskaebuse esitamiseks olla

rehabiliteeriv huvi. Ainuüksi kirjade õigusvastuse tuvastamine ei aitaks kaebuse eesmärki

(Joala tn 8 kinnistul asuva hoone ohutuse tagamist) saavutada. Preventiivne huvi saaks Y-l olla

juhul, kui tal oleks põhjust arvata, et linnavalitsus asub tulevikus tema õigusi rikkuma ning

õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine oleks tavapärase järelkontrolli raames võimatu

või ebamõistlikult raske. Y ei ole sellist väidet kohtule esitanud ega põhistanud. Kohtul ei ole

alust arvata, et Narva Linnavalitsus jätaks edaspidi Y pöördumistele tähtaegselt vastamata.

6.2.2. X-il puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus ilmselgelt põhjusel, et ta ei ole

kohtule teadaolevalt Narva Linnavalitsuse poole kaebusega seotud asjaoludel pöördunud.

Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023. a kirjad on adresseeritud üksnes Y-

le seoses tema 30. mai 2023. a pöördumisega. Seega ei saanud Narva Linnavalitsus rikkuda X

õigust, mille kaitseks ta on kohtule Narva Linnavalitsuse 10. juuli 2023. a ja 8. septembri 2023.

a kirjade peale tuvastamiskaebuse esitanud.

6.2.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajate tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

6.3. Kaebajad esitasid kaebuses ka hüvitamisnõude, milles nad taotlevad mittevaralise kahju

eest hüvitist summas 100 eurot kummagi kaebaja kasuks. Mittevaralise kahjuna käsitavad

kaebajad Narva Linnavalitsuse tegevusetust, mis on põhjustanud neile stressi, muret turvalisuse

pärast ning negatiivset mõju nende igapäevasele elukvaliteedile.

Kohus leiab, et hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9

lg-st 1 tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati

avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS

§ 9 lg-s 1 sätestatud subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb

põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

3-24-3190

Kuna kohtu hinnangul ei ole Narva Linnavalitsus seoses järelevalve teostamisega kummagi

kaebaja õigusi riivanud, ei ole hüvitamiskaebusel selles osas eduväljavaateid. Samuti ei ole

eduväljavaateid Y hüvitamiskaebusel seoses tema 30. mai 2023. a pöördumisele vastamisega.

Selline tegevus sai tema õigusi riivata üksnes väheintensiivselt. Lisaks ei osuta Y üldsõnaline

väide stressi tekkimise kohta, et linnavalitsuse vastused või nende viibimine oleksid

põhjustanud talle märkimisväärseid hingelisi üleelamisi. Ainuüksi stressi või nördimustunde

tekkimine pole käsitatav mittevaralise kahjuna (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-

20-1449/54 p 30.4).

Seepärast tagastab kohus kaebajate hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Y ja X kaebuse tervikuna.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole vajalik kontrollida kaebuse tähtaegsust. Seepärast

jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse tagastamise tõttu jääb

läbi vaatamata ka kaebajate taotlus paikvaatluse korraldamiseks.

9. Kaebajad tasusid kaebuse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kuna kohus tagastas kaebuse HKMS

§ 121 lg-s 2 sätestatud alustel, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen