2-25-2715/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-25-2715

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. august 2025. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Hagihind

SME Capital 3 UAB hagi GMK Grupp OÜ ja T R vastu võla

nõudes

20 525,30 eurot

Asja läbivaatamise kuupäev

05. juuni 2025. a ja 28. juuli 2025. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja 1:

Kostja 2:

SME Capital 3 UAB (Leedu

registrikood 305228886, asukoht:

Antano Tumeno g. 4-15, Vilnius,

Leedu Vabariik, e-post: xxx )

K O, European Legal Office OÜ, e-

post: xxx

GMK Gupp OÜ (registrikood

38807112727, asukoht: Lääne tn 4,

Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, e-

post: xxx , seaduslik esindaja: juhatuse

liige G K )

T R (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista GMK Grupp OÜ-lt SME Capital 3 UAB kasuks laenulepingust xxx

tulenev põhivõlgnevus 9 280,21 eurot, intress 440,eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja

18.02.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2 296,85 eurot ning edasi nõuda

GMK Grupp OÜ-lt viivist alates 19.02.2025. a põhinõudelt (9 280,21 eurot) kuni selle

kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,25% päevas.

2. Välja mõista solidaarselt käendajalt T Rlt SME Capital 3 UAB kasuks laenulepingust

xxx ning vastavalt käenduslepingule xxx GMK Gupp OÜ võlgnevus, kuid mitte rohkem

kui kokku 13 000 eurot (kuni käenduse piirmäära täitumiseni).

3. GMK Grupp OÜ-lt ja T Rlt välja mõistetud summad peavad kostjad tasuma SME

Capital 3 UAB arveldusarvele nr xxx. Makse selgituseks märkida „võlgniku nimi,

registrikood/isikukood ja tsiviilasja number“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate GMK Grupp OÜ ja T R kanda.

2. Välja mõista solidaarselt GMK Grupp OÜ-lt ja T Rlt SME Capital 3 UAB kasuks

menetluskulude katteks 2 580 eurot.

3. Välja mõista solidaarselt GMK Grupp OÜ-lt ja T Rlt SME Capital 3 UAB kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt (2 580 eurolt) välja viivis alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUS

1. SME Capital 3 UAB (hageja) esitas 18.02.2025. a kohtule hagi GMK Grupp OÜ ja T R vastu

võla nõudes (põhivõlg 9 280,21 eurot, intress 440,05 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 2 296,85 eurot, lisanduva viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulu 40 eurot).

2. Hagiavalduse kohaselt GMK Grupp OÜ (kostja 1), keda esindab alates 25.10.2024. a

põhikirja alusel G K sõlmis 08.02.2023. a SME Capital 3 UAB-ga (hageja) tähtajalise

laenulepingu nr xxx (laenuleping), mis koosnes laenulepingu eri-ja üldtingimustest,

kokkulepitud maksegraafikust, 10 000,00 euro laenamiseks. 08.02.2023. a sõlmisid hageja ja T

R (kostja 2), kes oli laenulepingu sõlmimise hetkel kostja 1 juhatuse liige, käenduslepingu xxx

(käendusleping). Vastavalt käenduslepingu p 1.1 käendaja kohustus solidaarselt vastutava

kaasvõlgnikuna vastutama kogu talle omandiõiguse alusel kuuluva varaga (raha pangakontodel,

tulevased laekumised nendele kontodele, vallas- ja kinnisvara, väärtpaberid jne), kui kostja 1,

keda käendatakse, ei täida nõuetekohaselt kohustust või selle osa, mis tuleneb hageja ja kostja 1

vahel sõlmitud laenulepingust koos kõigi selle muudatuste ja täiendustega. Käendaja vastutuse

maksimumsumma on 13 000,00 eurot. Laenulepingu alusel võttis kostja 1 laenu 10 000,00

eurot tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 31.03.2023. a maksegraafiku

alusel iga kuu viimaseks kuupäevaks laenu põhiosast koosnevaid makseid 833,33 eurot

(laenulepingu esialgne maksegraafik) ja vastavalt laenulepingu eritingimuste punktile 3.4 ja

üldtingimuste punktile 5 lisanduvaid igakuiseid intressimakseid vastavalt esitatud arvetele.

Laenulepingu alusel kohustus kostja 1 saadud laenu tagastama hiljemalt 09.02.2024. a.

Laenulepingu punkti 3.8 kohaselt olid pooled kokku leppinud laenulepingu lepingutasuks kokku

750,00 eurot. 08.02.2023. a väljastas hageja kostjale 1 lepingutasu arve. Hageja maksis kostjale

1 laenusumma välja 10.02.2023. a. Väljamaksmisele kuulunud summast 10 000,00 eurot pidas

hageja kinni lepingu sõlmimise tasu arve nr xxx alusel kokku 750,00 eurot ning jäägi 9 250,00

eurot kandis hageja kostja 1 arveldusarvele. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja

kostjal 1 tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimustel laen tagastada. 30.05.2023. a

sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu lisa 2, millega võimaldas hageja makseraskustes

kostjale 1 maksepuhkust 3 (kolm) kuud ning pikendas laenu tagastamise tähtaega kuni

09.02.2026. a, millega omakorda vähenes kostja 1 igakuine tagasimakse suurus. Paraku ei

suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 19.06.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1

uue lepingu lisa 3, millega hageja võimaldas kostjale 1 täiendavat maksepuhkust 3 (kolm) kuud,

pikendati lõpptähtpäeva ja loeti 31.05.2023. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 238,98

eurot kostjale 1 väljamakstud laenu põhiosaks, s.t laen kapitaliseeriti. Paraku ei suutnud kostja 1

hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 03.11.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu lisa 4,

millega võimaldas hageja kostjale 1 maksepuhkust veel 3 (kolme) kuu võrra (vahemikus

30.09.2023-30.11.2023. a). Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet täita.

10.11.2023. a sõlmisid hageja ja kostja 1 lepingu lisa 5, millega võimaldas hageja kostjale 1

maksepuhkust 3 (kolm) kuud laenu põhiosa ulatuses ajavahemikul 30.09.2023-30.11.2023. a

ning graafik korrigeeriti vastavalt. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga sõlmitud kokkulepet

täita. 24.04.2024. a sõlmisid pooled lepingu lisa 6, milles võimaldati kostjale 1 tagasiulatuvalt

põhiosa maksepuhkust 4 (nelja) kuu ulatuses alates 29.02.2024. a ja loeti 29.02.2024. a seisuga

tasumisele kuuluv intress summas 114,24 eurot, 31.03.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress

summas 119,74 eurot ja viivis summas 53,21 eurot, kokku summas 287,19 eurot, kostjale 1

väljamakstud laenu põhiosaks, s.t toimus laenu kapitaliseerimine. Paraku ei suutnud kostja 1

hagejaga sõlmitud kokkulepet täita. 01.07.2024. a sõlmisid pooled laenulepingu lisa 7, milles

võimaldati kostjale 1 tagasiulatuvalt põhiosa maksepuhkust 4 (nelja) kuu ulatuses alates

30.06.2024. a ja loeti 30.04.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 113,91 eurot,

31.05.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 128,91 eurot ja viivis summas 20,25

eurot, 30.06.2024. a seisuga tasumisele kuuluv intress summas 124,75 eurot ja viivis summas

22,50 eurot, kokku summas 410,32 eurot kostjale 1 väljamakstud laenu põhiosaks, s.t pooled

leppisid laenu kapitaliseerimises kokku kolmandat korda. Paraku ei suutnud kostja 1 hagejaga

sõlmitud kokkulepet täita. Vastavalt laenulepingu punktile 3.4 ja 6.2 kohustus kostja 1 tasuma

intressi vastavalt esitatud arvetele. 31.08.2024. a esitas hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx

maksetähtajaga 02.09.2024. a summas 133,28 eurot; 30.09.2024. a esitas hageja kostjale 1

intressiarve nr xxx maksetähtajaga 30.09.2024. a summas 128,98 eurot; 31.10.2024. a esitas

hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx maksetähtajaga 31.10.2024. a summas 133,28 eurot;

11.11.2024. a esitas hageja kostjale 1 intressiarve nr xxx maksetähtajaga 11.11.2024. a summas

44,51 eurot. Kõik nimetatud kostjale 1 esitatud arved on jäänud kostja 1 poolt hagejale tähtajaks

täies ulatuses tasumata. Kuivõrd vaatamata korduvatele hageja-poolsetele vastutulekutele

(maksepuhkused, maksegraafiku järgsete maksete summaline vähendamine jms) ei tulnud kostja

1 toime laenulepingu täitmisega ning tegu oli laenulepingu mõistes olulise lepingu rikkumisega,

otsustas hageja laenulepingu ülesse öelda. Laenulepingu üldtingimuste punktide 9.1 ja 9.2 järgi

on hagejal õigus kohtusse pöördumata laenuleping ennetähtaegselt üles öelda, kui kostja 1

viivitab laenu maksmisele kuuluva summa tagasimaksmisega rohkem kui 7 (seitse) päeva ja ei

maksa õigeaegselt intressi või selle osa ja/või jätab maksmata muud lepingu alusel maksmisele

kuuluvad summad, mida loetakse lepingu üldtingimuste punkti 9.1.6 järgi laenulepingu oluliseks

rikkumiseks. Kostja 1 ei ole suutnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees täita. Hageja on

hoiatanud kostjat 1 võimalikust lepingu ülesütlemisest kokku 5 (viiel) korral: 20.09.2023. a,

19.02.2024. a, 28.03.2024. a, 28.06.2024. a ja 23.10.2024. a. Vaatamata edastatud hoiatusele

kostja 1 ei täitnud laenulepingut vastavalt kokkulepitule. Kuivõrd kostja 1 ei täinud lepingut,

ütles hageja kostjaga 1 laenulepingu ülesse ülesütlemisavaldusega 04.11.2024. a ning luges selle

ülesöelduks alates 11.11.2024. a. Eelnimetatud lepingu ülesütlemisavaldus oli edastatud kostjale

1 ja teadmiseks kostjale 2 nii kirja teel kui ka tähituna. Käesolevaks hetkeks on hageja nõue

kostja 1 ja käenduslepingu alusel kostja 2 vastu muutunud sissenõutavaks, kostjad ei ole hageja

nõuet täitnud. Hageja taotleb kostjalt 1 ja solidaarselt kostjalt 2 laenu põhiosa, viivise, intressi ja

võla sissenõudekulude väljamõistmiseks. Põhiosa: hageja nõude põhiosa peale laenulepingu

ülesütlemist on kokku 9 280,21 eurot, mis on näha ka viimastel kostjale 1 esitatud arvetel: xxx ja

xxx. Intressivõlgnevus: Kostjale 1 on hageja poolt laenulepingu alusel esitatud intressiarved:

xxx, xxx, xxx ja xxx. Kõik eelnimetatud arved on kostja 1 poolt intressi osas hagi esitamise

hetkeks täies ulatuses tasumata. Alates 17. oktoober 2022. a kehtivate üldtingimuste punkti 9.1.6

järgi laenulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse, kui kostja viivitab laenu maksmisele kuuluva

summa tagasimaksmisega rohkem kui 7 päeva ja ei maksa õigeaegselt intressi või selle osa

ja/või jätab maksmata muud laenulepingu alusel maksmisele kuuluvad summad. Alates 17.

oktoober 2022. a kehtivate üldtingimuste punkti 4.1 järgi tasub kostja kuni laenu

tagasimaksmise lõppkuupäevani terve hageja poolt väljamakstud laenu kasutamise perioodi eest

hagejale intressi, mille määr on täpsustatud laenulepingu eritingimustes ja mida arvestatakse

väljamakstud, kuid tagasi maksmata laenult. Viivisenõue: hageja viivisenõue koosneb nii enne

laenulepingu ülesütlemisest kogunenud viivisest, peale laenulepingu ülesütlemist kuni käesoleva

hagiavalduse esitamiseni kogunenud viivisest ning viivisest, mis ei ole veel sissenõutavaks

muutunud. Alates 17. oktoober 2022 kehtivate üldtingimuste punkti 4.3. järgi kui laenulepingu

alusel maksmisele kuuluvaid summasid ei tasuta õigeaegselt, peab kostja tasuma hagejale viivist

määras, mis on täpsustatud laenulepingu eritingimustes. Laenulepingu kehtivuse ajal esitas

hageja kostjale 11.11.2024 viivisarve nr- xxx (Lisa 17) summas 15,01 EUR, mis on käesoleva

hetkeni kostja I poolt täies ulatuses tasumata. Esitatud viivisarvelt on näha, et viivist on

arvestatud ajaperioodi eest 01.11.24-11.11.24, viivise määraks on 0,25%. Hageja esitab

alljärgnevalt täpse ülevaate viivise kujunemisest: 5 23. Alates 17. oktoober 2022. a kehtivate

üldtingimuste punkti 9.4 järgi laenulepingu lõppemine ei lõpeta viivise arvestamist. Peale

laenulepingu ülesütlemist kuni hagiavalduse esitamiseni kogunenud viivis kokku 2 296,85 eurot.

Hageja soovib kostjatelt sissenõutavaks muutunud põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast

päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga

võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina

põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja

on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma

võlga tasuda ja käitub võlausaldaja ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.

Hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis seega kokku 2 311,86 eurot. Võla

sissenõudekulud: kuivõrd hagejal on kostja vastu muu hulgas viivisenõue, nõuab hageja kostjalt

1 ja solidaarselt kostjalt 2 võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40,00 eurot.

KOSTJA 2 VASTUS

3. Kirjalikus vastuses hagile kostja 2 hagi ei tunnistanud.

4. Kostja 2 märkis, et tema ei ole hagiavalduses märgitud laenu võtnud ning Rakvere

politseijaoskonna poolt on alustatud 08.01.2025. a menetlust kriminaalasjas nr xxx seoses

kostja 2 nimel laenu võtmisega. Kostja 2 taotles, et kohus nõuaks politseist välja tõendid selle

kohta, et on alustatud kriminaalmenetlust, kus kostja 2 dokumentide kasutamisega on laenu

võetud SME Capital 3 UAB-st.

KOSTJA 1 VASTUS

5. Kostja 1 kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistungitel selgitas kostja 1 seaduslik

esindaja (juhatuse liige G K), et ta maksab võla hagejale tagasi, kuid ta on suuteline seda

tegema osamaksetega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hagi on kostja 1 suhtes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Samuti on

hagi põhjendatud kostja 2 suhtes, kuid mitte rohkem kui käendaja vastutuse piirsummaga, s.o

mitte rohkem kui 13 000 eurot.

7. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu, mille järgi kostja 1 sai

käibekapitali laenu 10 000 eurot baasintressimääraga 6 kuu EURIBOR, marginaal 13% aastas,

viivise määraga 0,25% päevas, lepingutasuga 750 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et kostja 1 ei

suutnud laenulepingut nõuetekohaselt täita ning laenu kapitaliseeriti. Samuti võimaldati kostjale

1 korduvalt maksepuhkust. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja 1 juhatuse liige T R (kostja

2). Laenulepingu punktist 3.13.1 tuleneb, et laenulepingu täitmine oli tagatud juhatuse liikme

käendusega. Hagiavaldusele lisatud käenduslepingust nähtub, et käendaja (kostja 2) kohustus

solidaarselt vastutama, kui võlgnik (kostja 1) ei täida nõuetekohaselt laenulepingust ja selle

muudatustest või täiendustest tulenevaid kohustusi. Käendaja vastutus on piiratud summaga 13

000 eurot.

8. GMK Grupp OÜ B-kaardilt nähtub, et T R oli kostja 1 juhatuse liige perioodil 09.04.2021. a

kuni 25.10.2024. a. Alates 25.10.2024. a on kostja 1 juhatuse liige G K.

9. Politsei- ja Piirivalveameti 26.05.2025. a vastusest nähtub, et kriminaalasjas nr xxx on teada,

et GMK Grupp OÜ on sõlminud Krediidikaitse Grupp OÜ-ga, Credit.ee OÜ-ga ja Ramirent

Baltic AS-iga lepingud ja sellel hetkel oli kostja 1 juhatuse liige T R, kellega eraldi sõlmiti veel

käenduslepingud. Krediidikaitse Grupp OÜ ja Credit.ee OÜ osas on terhtud videosse

isikutuvastused, millelt nähtub T R, kes hoiab käes enda ID kaarti. Isikutuvastused on edastatud

ettevõtete poolt kriminaalasja juurde. Menetluses oleva kriminaalasja juures ei ole laenulepingut

nr xxx, mis on sõlmitud SME Capital 3 UAB ja GMK Grupp OÜ-ga. Kriminaalasjas on veel

selgunud, et, et T R on ise andnud enda ID kaardi koos PIN koodidega G Ki kätte ning ID Kaart

oli vahelduva eduga viimase käes alates 2018 kuni 2024 aasta alguseni.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud

tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel oli sõlmitud

tähtajaline laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõistes. Mõlemad lepingu pooled tegutsevad oma

majandus- ja kutsetegevuses, s.t kostjale 1 väljastatud laenule ei kohaldu tarbijakaitse sätted.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Hageja on kostjale 1 laenu väljastanud. Kostja 1 ei ole vastavalt lepingus kokkulepitule

laenusummat hagejale tagastanud. Kuivõrd kostja 1 ei ole omapoolseid kohustusi täitnud

nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1

lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS

§ 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1

järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepingu

alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest. Käendajal tekib käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud

täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks iseseisev nõudeõigus käendaja vastu (Riigikohtu 18.

märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p 11). Käesolevas asjas on käendaja (kostja 2)

vastutav kostja 1 täitmata kohustuste eest sõlmitud käenduslepingu alusel ning käendaja 2

vastutuse piirmääraks on pooled kokku leppinud kuni 13 000 eurot.

12. Riigikohus on 16.12.2019. a lahendis 2-16-124450/77 (punktid 22 ja 23) leidnud:

„Kolleegium asub seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti

ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja

PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada,

et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte

vastaselt. Praeguses asjas esitatud väidete kohaselt andis kostja talle väljastatud ID-kaardi ja

PIN-koodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes väidetavalt andis kostjana esinedes

lepingu tekkimise eelduseks oleva tahteavalduse. Juhul, kui asja arutamisel peaks

tuvastatama, et kostjale väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid ei väljunud kostja valdusest kostja

süüta, tema tahte vastaselt, vaid kostja andis oma ID-kaardi ja PIN-koodid vabatahtlikult

kolmanda isiku valdusesse, kes kostjana esinedes võttis viimasele lepingulisi kohustusi, tuleb

ringkonnakohtul hinnata, kas ID-kaardi ja PIN-koodide andmist kolmandale isikule tuleks

käsitada kostjalt kolmandale isikule üldvolituse andmisena. Tsiviilõigus võimaldab anda

teisele isikule esindusõigust (volitust) kas kõikide tehingute tegemiseks või väga

laiaulatusliku tehingute ringi jaoks. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda

digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal.

Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes

vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab

isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase

asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda

selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Juhul, kui isik peaks andma enda ID-kaardi ja

PIN-koodid teisele isikule üle selleks, et teine isik annaks ID-kaardi omajana esinedes mingi

kindla tahteavalduse, peab digitaalallkirja andmise vahendid üle andnud isik arvestama, et

isik, kellele ID-kaart üle anti, ei tarvitse piirduda vaid selle allkirja andmisega, milleks

allkirjastamise vahendid üle anti. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud

seisukohale, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui

isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema

identiteeti kasutades (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16, p

16). Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-

kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse

andmise regulatsiooni kohaldamine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 115 jj, sh

§ 118 lg 1). Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist analoogia alusel käsitada

volituse andmisena, on allkirjastamise vahendite üleandja ja saaja vahelises sisesuhtes antud

korralduste rikkumisel samasugune õiguslik tähendus nagu esindatava ja esindaja vahelise

sisesuhte rikkumisel (vt TsÜS § 131).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 märgib asja

menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega kannavad hageja menetluskulud solidaarselt kostjad.

15. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamisel 1 260 eurot ja kulutused õigusabile 1

320 eurot (ei sisalda käibemaksu, tunnihind 120 eurot). Hageja menetluskulud on

põhjendatud. Hageja on kasutanud õigusabi ning õigusabi maht on kooskõlas asjas tehtud

menetlustoimingutega.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik