2-24-144231/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 6. august 2025

Tsiviilasja number

2-24-144231

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi

FILART OÜ vastu 30 euro suuruse leppetrahvi

ja 40 euro suuruste sissenõudmiskulude

saamiseks

Menetlustoiming

Hagiavaldusest loobumise vastuvõtmine ja

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas (e-post XXX)

Kostja FILART OÜ (registrikood 10211353),

seaduslik esindaja K.C (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA 28.05.2025 hagist loobumise

taotlus. Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA loobumine 16.01.2025

FILART OÜ vastu 30 euro suuruse leppetrahvi ja 40 euro suuruste

sissenõudmiskulude saamiseks esitatud hagist.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23.05.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-144231 ning

lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-144231.

3. Jätta menetluskulud osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

4. Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA 28.05.2025 esitatud riigilõivu

tagastamise taotlus. Kanda

EFTA Legal OÜ pangaarvele

nr

EE507700771007682828 17 eurot 50 senti selgitusega „riigilõivu tagastamine

tsiviilasjas nr 2-24-144231“.

5. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.12.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse FILART OÜ (kostja) vastu 70 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale

05.12.2024 määrusega makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 05.12.2024. Pärnu

Maakohus lõpetas 18.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest kostja oli esitanud

vastuväite, ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 03.01.2025 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 16.01.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 70 eurot, millest

30 eurot on leppetrahvivõlg ja 40 eurot on sissenõudmiskulu. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk registreerimismärgiga xxxxx (sõiduk) 15.09.2022

pargitud hageja hallatavale parkimisalale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (parkla). Sõiduki

omanik/vastutav kasutaja oli Transpordiametist saadud teabe kohaselt sel ajal kostja. Sõiduki

parkimisega hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid hageja ja kostja parkimislepingu, mille

p-s 5 on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kontrollimise

käigus selgus, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, st parkimiseks puudus luba.

Hageja väljastas kostjale parkimislepingu rikkumise tõttu 30 euro suuruse leppetrahvinõude

nr 0591 5092 2123 95, mille maksetähtaeg oli 29.09.2022. Hageja paigutas leppetrahvinõude

sõiduki esiklaasile klaasipühkija vahele. Hageja saatis kostjale 21.05.2022, 13.08.2024 ja

04.10.2024 meeldetuletused kohustuse täitmata jätmise kohta, kuid kostja ei tasunud

leppetrahvinõuet. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas

põhjendusteta vastuväite. Hageja palus e-kirja teel kostjalt edastada põhjendus, et hageja

saaks vajadusel anda selgitusi või esitada tõendeid. Kostja ei vastanud kirjale ega täitnud ka

kohustust. Hageja pakkus 10.01.2025 e-kirja teel kostjale kompromissi sõlmimist, et vältida

suurenevaid menetluskulusid kohtumenetluses. Kostja ei vastanud ka sellele kirjale. Hageja

palus välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 p 1 järgi,

mis lubab võlausaldajal olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda ka võla

sissenõudmiskuludena 40 euro hüvitamist.

2.2. Hageja nõustus 25.03.2025 kostja esitatud väidete kohta esitatud seisukohas, et sõidukil

on parklas parkimiseks väljastatud kehtiv parkimisluba, kuid märkis, et kostja ei ole

tõendanud, et hagejat on informeeritud ebaõige leppetrahvi väljastamisest või hagejale on

esitatud leppetrahvi kohta pretensioon. Leppetrahvil on viide, et kõik nõuet puudutavad

pretensioonid tuleb esitada 14 päeva jooksul parkimise korraldajale kodulehel

vaie.europark.ee asuvas elektroonilises vormis või saata parkimise korraldaja postiaadressile

XXX, 10143 Tallinn, Eesti. Pretensioon peab sisaldama esitaja õiguste rikkumise sisu ja

õiguslikku põhjendust, ära tuleb märkida leppetrahvi nõude number. Hageja tõi välja, et

parkimisloa olemasolu ja õigsuse kontrollimiseks peab see olema parkimisejärelevalvet

teostavale isikule nähtavas ja ettenähtud kohas. Ka parkimisloal on selge juhis, et parkimisloa

kasutamisel peab see olema asetatud vastu sõiduki esiklaasi.

Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega, et parkimisluba oli nõuetekohaselt armatuurlaual,

kuna nõuetekohaselt peab parkimisluba olema vastu sõiduki esiklaasi, sest parkimisloa

kehtivust saab kontrollida ainult läbi parkimisloal oleva triipkoodi. Hageja lisas kostjaga

13.05.2025 peetud e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole

18.08.2023 väljastatud leppetrahvi nr 2101 8072 3133 6119 osas, mitte käesoleva menetluse

aluseks oleva leppetrahvi osas. Hageja tegi kostjale uue ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

2.3. Tartu Maakohus võttis 31.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale hagile

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja

3. Kostja vaidles 07.03.2025 esitatud vastuses hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et ta ei parkinud parklas sõidukit

parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukile oli väljastatud parkimiseks pikaajaline luba nr

2D1276F26. Kostja informeeris pärast leppetrahvinõude saamist sellest kohe parkimisloa

väljastanud parkimisala omaniku LSV Holding OÜ töötajat, kes omakorda informeeris

alusetust trahvist EUROPARK ESTONIA esindajat. Hagi dokumentide hulgas esitatud

fotodelt ei ole võimalik selgitada, kas parkimisluba oli asetatud auto armatuurlauale. Sõidukit

kasutanud juht kinnitas, et parkimisluba oli asetatud parkimistingimuste kohaselt. Kostja

esitas parkimisloa 2D1276F26 fotokoopia.

Kostja esitas 08.04.2025 tõendina kostja 07.03.2025 tehtud fotod samast sõidukist samas

parklas olukorras, kus sõiduki armatuurlauale on parkimisluba asetatud. Kostja tegi fotod

sama rakursi alt nagu olid tehtud hageja fotod. Neilt fotodelt ei ole parkimisloa olemasolu

armatuurlaual samuti nähtav, sest kostjale väljastatud parkimisluba on lihtsalt nii väike.

4. Tartu Maakohus jättis 23.05.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Hageja esitas 28.05.2025 taotluse, milles soovis hagist loobuda, ning milles ta taotles

ühtlasi, et talle tagastataks hagist loobumise tõttu pool tasutud riigilõivust. Kohus andis

kostjale 29.05.2025 tähtaja 7 päeva, et esitada hagist loobumise taotluse kohta TsMS § 429 lg

3 järgi soovi korral seisukoht.

6. Kostja esitas 25.06.2025 seisukoha, milles märkis, et nõustub menetluse lõpetamisega ning

palus hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 300 eurot.

6.1. Hageja esitas 01.07.2025 seisukoha kostja menetluskulude kohta, milles märkis, et kostja

menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Kostjal ei olnud käesolevas asjas

lepingulist esindajat.

6.2. Kohus vestles kostjaga telefoni teel ning selgitas, et menetluskulude hüvitamiseks ei ole

piisav kostja arvamus, et 300 eurot võiks vastaspoolelt ikka välja mõista, vaid hüvitatavad

menetluskulud on üksnes sellised, mis vastavad eelkõige TsMS §-des 138–144 sätestatud

tingimustele. Kohus selgitas kostjale, milliseid andmeid tuleb kohtule esitada, kui

menetluskulud on tekkinud, kuid kostja selgitusi ega tõendeid kohtule ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hagist loobumine on TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt

menetluse lõpetamise alus. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 teise lause järgi hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumise

taotlus tuleb rahuldada, loobumine vastu võtta ning menetlus lõpetada.

8. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 431 lg 1 kohaselt määrusega. Kui menetluse lõpetab asja

lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta ühtlasi asjas

tehtud lahendi TsMS § 431 lg 2 teise lause järgi.

Tartu Maakohus tegi käesolevas tsiviilasjas 23.05.2025 kohtuotsuse, millega jättis hagi

rahuldamata ning hageja esitas hagist loobumise taotluse 28.05.2025 ehk enne

edasikaebetähtaja möödumist. Kohus leiab, et seda arvestades tühistab kohus praeguse

määrusega enda käesolevas tsiviilasjas 23.05.2025 tehtud kohtuotsuse ning lõpetab menetluse.

9. Kohus selgitab poolele või tema esindajale TsMS § 431 lg 1 kohaselt menetluse lõpetamise

tagajärgi, kui teda ei esinda advokaat. Kohus selgitab kostjale, et kui menetlus on lõpetatud, ei

saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama hagiga tema vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu on lõpetamisel TsMS § 432

kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega.

10. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt hageja kanda. Kostjal ei

olnud toimiku materjalide kohaselt lepingulist esindajat. Kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja enne 23.05.2025 kohtuotsuse tegemist. Kostja soovis 300 euro menetluskulude

hüvitamist 25.06.2025 esitatud seisukohas, kuid vaatamata telefonis kostjale antud kohtu

juhistele, kostja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et

kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ning seetõttu puudub vajadus hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

11. Hageja on esitanud taotluse, milles ta on palunud, et talle tagastataks hagist loobumise

tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kui hageja loobub hagist, tagastatakse

talle TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust. Avalduse läbi vaatamata jätmisel

või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3

kohaselt.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja tasus hagi esitamisel

riigilõivu 35 eurot, millest tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastada 17 eurot 50

senti. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi

tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud riigilõivu tagastada EFTA

Legal OÜ pangakontole nr EE507700771007682828 selgitusega „2-24-144231“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin