3-25-1921/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated10.06.2025 esitas P.O Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse nädalas (vt haigusloo väljavõte dtl 4). Alternatiivselt palub taotluse esitaja kohustada Tallinna
Legislator headnote
AI generated3-25-1921/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Alternatiivselt palub taotluse esitaja kohustada Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
06.08.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1921
Haldusasi
P.O esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal
kohustamaks Tallinna Vanglat võimaldada kaebajale
jalgratta/velotrenažööri kasutamine
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: P.O
Vastustaja: Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Jätta P.O esialgse õiguskaitse taotlus läbi
vaatamata.
2. Tagastada P.O esialgse õiguskaitse taotluselt
tasutud riigilõiv summas 20 eurot.
Edasikaebamise kord ja
selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna
Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 10.06.2025 esitas P.O Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse
ajal, milles palub kohustada Tallinna Vanglat esiteks võimaldada kaebajale
jalgratta/velotrenažööri kasutamine vastavalt arsti ettekirjutusele 30 min päevas või 3 tundi
nädalas (vt haigusloo väljavõte dtl 4). Alternatiivselt palub taotluse esitaja kohustada Tallinna
Vanglat teda üle viima teise vanglasse, kus on võimalik jalgratta/velotrenažööri kasutamine
vastavalt arsti ettekirjutusele või alternatiivselt kohustada Tallinna Vanglat lubama taotluse
esitajal osta oma raha eest jalgratas/velotrenažöör ja lubama seda kasutada või alternatiivselt
kohustada Tallinna Vanglat viima kaebaja vanglast välja 30 min päevas või 3 tunniks nädalas
velotrenažööri kasutama või jalgrattaga sõitma.
Taotluse esitaja selgitab, et vangla väitis mitme kuu vältel, et tegelevad antud küsimuse
lahendamisega. Kui lahendust ei saabunud, siis pöördus taotluse esitaja 01.05.2025 kirjaliku
taotlusega vangla poole paludes jalgrattasõidu võimaldamist iga päev 30 min või kolm tundi
nädalas. Pöördumises tugines taotluse esitaja oma 16.01.2025 haigusloole. Tallinna Vangla
jättis oma 03.06.2025 otsusega taotluse rahuldamata (dtl 6). Taotluse esitaja märgib, et esitas
nimetatud otsusele vaide 09.06.2025, mille palub vanglalt välja nõuda.
2. 12.06.2025 määrusega otsustas kohus jätta P.O esialgse õiguskaitse taotluse
vaidemenetluse ajal käiguta ja anda taotluse esitajale avalduses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks, so esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks summas 20 eurot aega
3 päeva käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
3. Menetlusväline isik teatas 31.07.2025 kohtule, et P.O esialgse õiguskaitse taotluselt on
riigilõiv summas 20 eurot tasutud.
4. Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 08.08.2025 kohtule, et Tallinna Vangla
rahuldas P.O 09.06.2025 vaide osaliselt ja menetleb P.O 01.05.2025 taotlust nr 6-7/1-
25/1508-1 uuesti. Väljakujunenud praktika kohaselt väljastab arst tervislikel põhjustel
näidustatud erivahendite- ja/või tingimuste kohta tõendi, mis kajastatakse vangiregistris. P.O
osas ei ole arst velotrenažööri kasutamise näidustuse kohta tõendit andnud. Vanglale
teadaolevalt on eriarst P.O haiguslukku teinud sissekande, mille kohaselt sobib kinnipeetavale
vähese põrutusega aeroobne koormus, nt velo- või sõudeergomeeter. Kuna arst ei ole vanglale
tõendit väljastanud ja üheselt ei ole selge, kas ja mida on vangla kohustatud P.O-le
liikumisravina võimaldama, oli otstarbekas vaie osaliselt rahuldada ja uus menetlus algatada.
Vangla nõuab Lääne-Tallinna Keskhaiglalt välja asjakohased tõendid ja konkreetsed
selgitused näidustatud ravi osas. Seejärel saab vangla oma võimalusi hinnata ja taotluse osas
uuesti seisukoha kujundada.
KOHTU SEISUKOHT
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja
põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja
õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega
osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada
halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset
kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda
oluliselt raskendatuks või võimatuks.
HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka
vaidemenetluse ajal.
HKMS § 249 lg 4 tulenevalt vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib
kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui
selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise
või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide
esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.
Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse
esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
6. Käesoleval juhul on taotluse esitaja esitanud Tallinna Vanglale 09.06.2025 vaide nr 1-8/1-
25/141-1 seoses kaebaja 01.05.2025 avalduse rahuldamata jätmisega.
Tallinna Vangla rahuldas oma 01.08.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/141-3 (dtl 27-29) vaide
osaliselt ja menetleb P.O 01.05.2025 taotlust nr 6-7/1-25/1508-1 uuesti.
Eeltoodust tulenevalt on vaidemenetlus lõppenud ning sellest tulenevalt on taotleja esialgse
õiguskaitse vajadus ka ära langenud. Taotluse esitaja ei ole esitanud seoses sama küsimusega
hetkel kaebust kohtule.
Kuivõrd vaidemenetlust enam ei toimu, samuti ei ole esitatud kohtukaebust (selleks puudub
hetkel ka vajadus, kuivõrd kaebaja avaldus vaadatakse uuesti läbi), siis ei ole taotlus enam
lubatav (HKMS § 249 lg 2 ja lg 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P.O esialgse
õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
7. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, siis saab taotluse esitajale
tagastada ka taotluselt tasutud riigilõivu.
8. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib
menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta
tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka
juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata.
9. Haldusasi nr 3-25-1921 on määratud lahendamiseks kohtunik Daimar Liivile. Seoses
kohtuniku puhkusel viibimisega teeb käesoleva kiireloomulise menetlustoimingu kohtunik
Tiia Nurm.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiia Nurm
kohtunik