2-25-12705/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12705

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Artur Aldusevitšus hagi Tartu Vangla vastu kahju

väljamõistmiseks

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Artur Aldusevitšus (isikukood 38809280242;

viibimiskoht XXX);

Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Artur Aldusevitšuse hagi Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks.

2. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Artur Aldusevitšus (hageja) esitas 5. augustil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu

Vangla (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

kahjuhüvitise 11 500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt viidi hageja 16. septembril 2025 südameprobleemi tõttu haiglasse, kus

pandi talle õhtul jalgadele rauad ja võeti alles hommikul maha. Hageja magas terve öö

halvasti, kuna jalarauad segasid teda. Hageja ei mõista, miks tehti talle vanglasse naastes

täielik läbiotsimine, kui temaga olid kogu aeg valvurid kaasas. Hageja riietati läbiotsimisel

lahti, mis rikub hageja hinnangul inimõiguseid. Hageja sõnul tehti talle täielik läbiotsimine ka

peale kirikus käimist.

2. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi.

Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub Artur Aldusevitšuse ja Tartu Vangla vahel

tsiviilõigussuhe. Hageja etteheited Tartu Vangla vastu on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste

rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning

tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse

halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks.

TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei

ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus Artur Aldusevitšuse hagi Tartu Vangla

vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes

tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus

halduskohtule.

Kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, peab ta esmalt pöörduma

kahjunõudega vangla poole. Hageja saab halduskohtusse pöörduda alles siis, kui vangla on

kahju hüvitamise taotluse tagastanud, rahuldamata või läbi vaatamata jätnud.

3. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

Kohtunik