2-25-2133/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-2133

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

AS Swedbank hagi A. K. vastu võla nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

15 894,63 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Swedbank AS (rk 10060701; asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

K. R. (e-post: XXX)

Kostja:

A. K. (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. K.ilt Swedbank AS-i kasuks võlgnevus 14 196,46 eurot (neliteist

tuhat ükssada üheksakümmend kuus) eurot 46 senti, millest põhinõue on 12 216,99 eurot,

intress 771,45 eurot ja sissenõutavaks muunud viivis 1 208,02 eurot).

3. Välja mõista A. K.ilt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (12 216,99 eurot)

13,9% aastas alates 08.02.2025 (hagi esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta A. K.i kanda.

4.1 Välja mõista A. K.ilt Swedbank AS-i kasuks hageja menetluskulude katteks 980

(üheksasada kaheksakümmend) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

1(5)

6. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult Ametlike

Teadaannete kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes

Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 280 eurot ja esitades kohtule selle kohta

maksekorralduse (RLS § 59 lg 19).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse

peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Swedbank AS esitas 7.02.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse A. K.i vastu võla

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29.04.2023 hageja ja kostja laenulepingu nr 23-029645-VL,

mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 14 000 eurot intressimääraga 13,9% aastas

ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.11.2026.a. Krediidi kulukuse määr oli

lepingu sõlmimisel 15,060% aastas. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus

fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida

lepingujärgseid makseid (lepingu tüüptingimuste p 4.1).

Laenusaaja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus

fikseeritud intressimäära alusel (tüüptingimuste p 5.1) ning tagama, et arvelduskontol on

intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3).

Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus

alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast

arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe 3. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse

viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses. Pärast lepingu ülesütlemist

on laenuandjal aga õigus nõuda viivist 13,9% aastas ehk lepingujärgses määras (vastavalt VÕS

§ 113 lg 1 kolmandale lausele, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär).

Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate

nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või

osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust

ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.).

2(5)

Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 02.05.2024 kostjale kirjalikult postiga lepingu

ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud

võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse

tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks.

Kuna kostja hoolimata hageja antud täiendavale tähtajale lepingust tulenevaid kohustusi ei

täitnud, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 30.05.2024, mille tulemusena muutus

kogu nõue sissenõutavaks.

Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 14 196,46 eurot, millest põhiosa 12 216,99 eurot, intress

771,45 eurot ja põhiosa viivis 1 208,02 eurot.

Põhivõlgnevus tekkis alates 20.01.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid

täielikult või osaliselt tasumata 20.01.2024, 20.02.2024, 20.03.2024 ja 20.04.2024 põhiosa

maksed kogusummas 1 154,99 eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. 20.05.2024 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse summas 299,75 eurot + lepingu ülesütlemise tulemusena

põhiosa jääk summas 10 762,25 eurot – kokku põhivõlgnevus 12 216,99 eurot.

Tasumata on intressimaksed alates 20.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku 771,45 eurot

järgnevalt (20.01.2024 148,41 eurot; 20.02.2024 146,32 eurot; 20.03.2024 136,88 eurot;

20.04.2024 146,32 eurot; 20.05.2024 141,60 eurot; 30.05.2024 51,92 eurot).Perioodil

20.01.2024 – 20.04.2024 tasumata intressimaksed olid samuti lepingu ülesütlemise aluseks.

Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on ajavahemiku 20.01.2024-30.05.2025 eest 1208,02

eurot (arvestus dtl 5).

Hageja kinnitab, et on laenuandjana järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogunud ja

analüüsinud kostja krediidivõimelisust.

Laenu taotlemise ajal töötas kostja X OÜ-s, tema 6 kuu keskmine sissetulek oli 1 191,38 eurot.

Hagejale teadaolevalt kostjal muud krediidikohustused puudusid. Sõlmitud lepingu kuumakse

oli 427,85 eurot, mis moodustas ca 36% kostja 6 kuu keskmise sissetuleku suurusest. Kostjal

jäi pärast krediidikohustuse täitmist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks

ca 763 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest nähtus regulaarse majapidamiskuluna

vaid sidekulu tasumine Tele2 Eesti AS-le, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda

üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ~398 eurot

kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuse kui ka regulaarsete

majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired

kostjal laenu väljastamise ajal puudusid.

Hageja palub A. K.ilt välja mõista Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 23-029645-

VL tulenev võlgnevus kokku 14 196,46 eurot (millest põhiosa 12 216,99 eurot, intress 771,45

eurot ja põhiosa viivis 1 208,02 eurot) ning viivis põhinõudelt (12 216,99 eurot) 13,9% aastas

alates 08.02.2025 (hagi esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude

katteks tasutud riigilõiv 980 eurot (maksekorraldused dtl 36-37)

2. Kohus saatis hagimaterialid A. K.ile kohtule teadaolevatel kostja aadressidel (nii posti-

kui ka e-posti aadressidel). Kinnitust materjalide kättesaamise kohta kohtule esitatud ei ole.

Kuivõrd kostja tegelik viibimikoht oli kohtule teadmata, toimetas kohus kostjale

hagiamaterjalid kätte avalikult teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Teade avaldati

Ametlikes Teadaannetes 10.04.2025.a (dtl 53).

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse

kostjale kättetoimetatuks 25.04.2025.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult

vastama.

Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

3(5)

3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle

ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

6. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132, § 402 jj, TsMS § 367.

Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr 23-029645-VL, mis on

kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 29.04.2023 (dtl 9-15, eestikeelsed tingimused dtl 19)

Krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu üles

30.05.2024 (teatis võla kohta, tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks saadetud kostjale 2.05.2024

dtl 22). Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid - lisaks

laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud ja analüüsinud krediidisaaja

kontoväljavõtet perioodi eest 28.10.2022-28.04.2023 (dtl 25-27); teostanud päringud

creditinfo.ee (dtl 28).

Hageja on esitanud nõude/võla arvestuse (dtl 23-24); põhivõlg 12 216,99 eurot; viivis perioodi

eest 20.01.2024-30.05.2024 on 1208,02 eurot; intress perioodi eest 20.01.2024 – 20.04.2024 on

771,45 eurot.

Hageja nõuab lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel põhinõudelt (12 216,99 eurot) 13,9% aastas

alates 8.02.2025.a (so alates hagiabvalduse kohtule esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni.

7. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja menetluskulu on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 980 eurot (dtl 36, 37). Kohus

leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja mõistab A. K.ilt välja

hageja menetluskulude katteks 980 eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4(5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

5(5)