4-25-2831/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-25-2831

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2831

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. juuli 2025. a määrus, millega jäeti

rahuldamata OÜ B kaebus Tallinna Linnavalitsuse 17.

juuli 2025. a määruse nr 9-3/833-1 peale

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ B (registrikood XXXXXXXX) seaduslik esindaja O.H

(e-post XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ B seadusliku esindaja O.H kaebus Harju Maakohtu 23. juuli 2025. a määruse

peale läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS §

190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või

süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

12.06.2025 esitas OÜ B Tallinna Linnaplaneerimise Ametile avalduse, mille kohaselt

leidis kaebaja hinnangul aset juhtum, millel on KarS § 280 lg 1 tunnused ning kaebaja palus

alustada väärteomenetlust. Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas avalduse Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ametile.

2.

20.06.2025 esitas OÜ B Tallinna Linnavalitsusele kaebuse, milles palus anda Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile VTMS-is sätestatud väärtegude menetlemiseks vajalikud

volitused. Samuti teavitada, kelle suhtes tuleks nende töötajate tegevuse peale VTMS-is

sätestatud korras edasi kaevata.

3.

02.07.2025 määrusega nr 4-25-2453 kohustas Harju Maakohus Tallinna Linnavalitsuse

juhti võtma seisukoht ja vastama OÜ B poolt 20.06.2025 Tallinna Linnavalitsusele esitatud

1(4)

4-25-2831

kaebusele, sealhulgas põhjendama, kes on pädev menetleja OÜ B süüteoteate (võimalik

süütegu KarS § 280 tunnustel) läbi vaatamiseks.

4.

10.07.2025 teatisega nr 1.2-3/4792-24 jättis kohtuväline menetleja väärteomenetluse nr

410125014403 alustamata. Kogutud materjalide pinnalt leidis kohtuväline menetleja, et KarS

§ 280 lg 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud.

5.

12.07.2025 esitas OÜ B seaduslik esindaja O.H kaebuse kohtuvälise menetleja

10.07.2025 väärteomenetluse nr 410125014403 alustamata jätmise teatele.

6.

17.07.2025 lahendas Tallinna Linnavalitsus määrusega nr 9-3/833-1 esitatud kaebuse

jättes rahuldamata OÜ B esitatud kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.07.2025

väärteomenetluse nr 410125014403 alustamata jätmise teatele.

7.

18.07.2025 esitas OÜ B Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 17.07.2025

määruse nr 9-3/833-1 peale. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja juht ei pööranud

tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetleja ametnik laiendas ebamõistlikult kuriteo

objektiivseid koosseisusid KarS § 280 lg 1 alusel.

8.

23.07.2025 määrusega jättis Harju Maakohus OÜ B kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

17.07.2025 määrusele nr 9-3/833-1 rahuldamata.

Maakohus selgitas, et kohtuvälise menetleja juhi määruse vaidlustamise tingimuseks on

VTMS § 78 lg 1 järgi see, et kohtuvälise menetleja tegevuse või tegevusetusega on rikutud

isiku õigusi ja vabadusi. Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja hinnangul kohaldas

kohtuväline menetleja 10.07.2025 avalduse läbivaatamisel materiaalõigust valesti ja

ehitisregistri väidetavad valeandmed rikuvad tema tsiviilõigusi. Kaebaja leiab, et tal on

õiguslik alus eeldada, et M AS võetakse rikkumise eest vastutusele.

Maakohus märkis, et kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda väärteomenetluse läbiviimist,

vaid see on (esmajärjekorras) kohtuvälise menetleja otsustada VTMS § 31 lg 1 ja § 59 lg 2

alusel. Maakohus selgitas, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et isikud ei saa

nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist

(nt RKKKo 3-1-1-96-15, p 10, RKKKm 3-1-1-47-09, p 17). Seda põhjusel, et üksnes riigil on

karistusvõimu monopol. Seega pole tegu isiku subjektiivse õigusega nõuda isikute karistamist

vaid tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniga.

Kuna OÜ-l B õigust väärteomenetluse läbiviimist nõuda ei ole, siis ei saa kõnesolevas osas

rääkida ka õiguse rikkumisest. Kohtuväline menetleja on põhjendanud Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kasutusloa väljastamise otsuse kohta, et elektriseadmete paigaldaja

võimalik muutus ei too kaasa teistsugust otsust ning kui selguks, et osad elektriseadmed ei ole

ehitatud E OÜ poolt vaid nt OÜ B poolt, ei muudaks ainuüksi see asjaolu Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti otsust kasutusloa väljastamise kohta, mistõttu KarS § 280 lg 1

objektiivne koosseis ei ole täidetud, sest esitatud andmete arvestamise kohustust avaliku

võimu teostamisel ei ole ning haldusorgan nendega lõppotsustuse tegemisel arvestama ei pea.

Haldusorgan on asutus, kes seaduse või lepingu alusel täidab haldusülesandeid (HMS § 8).

Lisaks peab olema haldusorganil õigus vastavaid andmeid nõuda või – kui andmete

edastamine toimub süüdlase initsiatiivil – peab ta olema kohustatud neid arvestama (või

faktiliselt arvestab) avaliku võimu teostamisel (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne,

§ 280 komm 3.1). Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma

põhjendustes eksinud.

Teiseks leidis maakohus, et antud juhul väärteomenetluse alustamata jätmise määrus võib küll

riivata kaebaja (ehk menetlusvälise isiku) huvi, et M AS saaks karistada, aga selle

mitterealiseerumine ei saa riivata mitte ühtegi tema seadusega kaitstud subjektiivset õigust ja

2(4)

4-25-2831

vabadust. Seejuures on asjas nr 3-24-2066 ka Tallinna Ringkonnakohus määruse p-s 10

leidnud, et ehitisregistri väidetavatest valeandmetest ei tulene OÜ-le B samuti ühtegi

tagajärge, mis võiks kahjustada tema õigusi. Kaebaja ainuke eesmärk antud asjas on

saavutada M AS suhtes väärteomenetluse alustamine. Seega leidis maakohus, et kaebusest ei

nähtu, millist kaebuse esitaja õigust on rikutud sellega, et väärteomenetlust esitatud avalduse

alusel ei algatatud. Kohus ei saa ise hakata kaebust sisustama ning otsima võimalikku õiguste

või vabaduste rikkumist. Ainuüksi määruses toodud põhjendustega mittenõustumine ei ole

kohtuvälise menetleja määruse tühistamise alus. Maakohus ei tuvastanud kohtuvälise

menetleja tegevuse (17.07.2025 määrus) pinnalt OÜ B õiguste ja vabaduste riivet. Lisaks

märkis maakohus, et kui kaebaja leiab, et on rikutud tema tsiviilõigusi, siis tuleb lahendada

tsiviilmenetluse korras.

Maakohus märkis, et kohtuvälise menetleja kaalutlused mitte alustada menetlust on

põhjendatud, mille põhistust on kohtuväline menetleja ka kaebajale selgitanud. Maakohus

selgitas, et kohus ei saa sekkuda kohtuvälise menetleja kaalutlustesse sisuliselt. Kui

kohtuväline menetleja leiab, et väärteokoosseis puudub ning ta ei eksi formaalsete nõuete

vastu, ei ole ka kaebajal õigust menetlust nõuda. Seda, et kohtuväline menetleja oleks

rikkunud nõudeid VTMS § 77 järgi või rikkunud muul moel VTMS-i sätteid, kohus ei

tuvastanud. Käesolevas menetluses hindab kohus vaid kohtuvälise menetleja tegevuse

õiguspärasust.

9.

29.07.2025 edastati Tallinna Ringkonnakohtule OÜ B seadusliku esindaja O.H kaebus,

milles asutakse seisukohale, et maakohus on rikkunud raskelt menetlusõigust, mistõttu palub

kaebaja ringkonnakohtul määrus tühistada ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks.

O.H toob välja, et väidab oma kaebuses, et kohalik omavalitsus on materiaalõigust tahtlikult

valesti kohaldanud. 12.07.2025 kaebuses esitas ta oma nõude väga üksikasjalikult, kuid

17.07.2025 vastuses ignoreeris kohalik omavalitsus tema nõuet. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

keeldumine on seaduse ebaõige kohaldamise tagajärg. Seetõttu palub O.H kohtul lahendada

küsimus, kas kohalik omavalitsus on õigusnormi õigesti kohaldanud.

Isik, kelle tegude peale ta kaebab, on Y. Kohus on ebamõistlikult kaebuse raamidest väljunud

ja pannud kaebaja selgelt kaotaja olukorda. See on menetlusõiguse jäme rikkumine. Kaebaja

ei näe mõtet kohtu motiive kritiseerida, kuna kohus ei arvesta tema kaebusega, vaid omaenda

fantaasiatega. Küll aga viitab kaebaja otsusele nr 4-25-2748 kuupäevaga 17.07.2025, kus

kohus ei näinud midagi halba selles, et Tallinna Linnavalitsus ei soovinud kohtu otsust täita.

Seega pole kohtuniku sõnul kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusel piire. Vaidlustatud

kohtuasja juurde tagasi tulles pole üllatav, et kohalik omavalitsus võitis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

11. VTMS § 189 sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme

kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei

ole välistatud käesoleva seadustiku § 191 kohaselt. VTMS § 191 p 12 kohaselt puudub isikul

õigus edasikaebe korras vaidlustada maakohtu määrust, millega maakohus lahendas kaebuse

kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ainsa erandina on edasikaebeõigus tagatud

konfiskeerimise küsimust lahendava maakohtu määruse peale. Käesoleva kohtuasja puhul ei

ole tegemist sellise erandiga. Seega on maakohtu määruses märgitud edasikaebekord õige.

Kuigi kaebaja viitab sellele, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, ei too ta välja, mida

konkreetselt. Kaebaja märgib, et ta ei pea vajalikuks maakohtu põhjendustele vastuväiteid

esitada, kuna neid ei arvestata nagunii. Selgusetu on, mida O.H selle väitega täpsemalt silmas

3(4)

4-25-2831

peab, st kaebaja ei ole toonud välja, millega tema kaebuses väljatoodust ei ole maakohus

arvestanud. Samas tuleb selgitada, et kohus võtab arvesse asjaolusid, mis omavad asja

lahendamise seisukohast sisulist tähendust, st et kohus ei pruugi ega pea vastama kõikidele

isiku poolt kaebuses avaldatud väidetele. Kaebusest jääb mulje, et O.H hinnangul seisneb

menetlusõiguse rikkumine selles, et maakohus ei nõustunud tema seisukohaga ega rahuldanud

tema kaebust, mida aga ei saa pidada rikkumiseks. Üksnes asjaolu, et kohus tegi teistsuguse

otsustuse, kui kaebaja soovis, ei anna alust maakohtule midagi ette heita. Ringkonnakohus ei

tuvasta ühtegi maakohtu poolset rikkumist, mistõttu on tuleb jätta OÜ B kaebus kaebeõiguse

puudumise tõttu läbi vaatamata.

12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 191 p-st 12 ja § 142 lg 2 p-st

2 jätab ringkonnakohus OÜ B OÜ seadusliku esindaja O.H esitatud kaebuse läbi vaatamata

ja tagastab selle kaebuse esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)