2-21-16142/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada osaühingu Viker (pankrotis) ja osaühingu Linaleo vahel sõlmitud Tagastada riigilõiv 150 eurot osaühingu Viker (pankrotis) arveldusarvele nr
Legislator headnote
AI generated2-21-16142/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada osaühingu Viker (pankrotis) ja osaühingu Linaleo vahel sõlmitud Tagastada riigilõiv 150 eurot osaühingu Viker (pankrotis) arveldusarvele nr
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
05. august 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-16142
Tsiviilasi
Osaühingu Viker (pankrotis) hagi osaühingu Linaleo vastu
tehingute tühisuse, tühistatuse või õiguslike tagajärgede
puudumise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine,
riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: osaühing Viker (pankrotis, registrikood 10993806,
asukoht: Kaskede pst 13a, Tallinn 10915)
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-
Parik (e-post heidi@ruusveso.ee)
Kostja: osaühing Linaleo (registrikood: 10940483, asukoht:
Rävala pst 2, Tallinn 10145)
Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink (e-
post: eve@fink.ee)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada osaühingu Viker (pankrotis) ja osaühingu Linaleo vahel sõlmitud
kompromissileping alljärgnevas:
1.1 pooled on nõus kohtumenetluse lõpetamisega ega soovi kohtuasja sisulist
lahendamist Eesti kohtute poolt;
1.2 pooled taotlevad kohtuasja lõpetamist;
1.3 kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud
kandnud poole enda kanda (välja arvatud pool tasutud riigilõivust, mis kuulub seoses
kompromissi sõlmimisega hagejale tagastamisele) ning pooled ei esita
menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
2. Tagastada riigilõiv 150 eurot osaühingu Viker (pankrotis) arveldusarvele nr
EE192200221023614650 märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-16142, poole riigilõivu
tagastamine seoses kompromissiga“.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-16142.
4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul alates
kohtumääruse kättesaamisest.
MENETLUSE KÄIK
1. Hageja esitas 14.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud
04.08.2022. Pooled esitasid 01.07.2025 hageja ja kostja esindajate poolt digitaalselt
allkirjastatud kompromisslepingu. Menetlusosalised paluvad Harju Maakohtul kinnitada
kompromiss ja lõpetada menetlus. Kumbki pool ei soovi kohtuasjas esitatud hagiavalduse
sisulist menetlemist ega lahendamist Eesti kohtute poolt. Pooled kinnitavad, et nad on
teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,
sealhulgas TsMS § 432 sisust. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seoses
kompromissi sõlmimisega paluvad pooled tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud
riigilõivust ehk 150 eurot. TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel paluvad pooled lühendada
TsMS § 661 lõikes 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega käesolevat kompromissi
kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale 2 päevani määruse
kättetoimetamisest arvates.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse
kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise
määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad
kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu
sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste
järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse
suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel
loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued
õigused.
3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita.
4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei
esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja
menetlus lõpetamisele.
5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud
kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja
menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses
samal alusel sama hagieseme üle.
6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele
saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab
tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi
üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga
lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et
kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles
kompromiss sõlmiti, jätkub.
7. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise
tähtaja lühendamises 2 päevani alates määruse kätte toimetamisest.
8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled
sõlmivad kompromissi. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot.
Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale 150 eurot (300/2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson
kohtunik