Legislator Case Law & Legislation
2-25-8544/5 AI generated

2-25-8544/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-8544/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.P. esitas 01.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Elisa Eesti AS vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses leiab hageja, et talle on tekkinud tervisekahju seoses

Legislator headnote

AI generated

2-25-8544/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: E.P. esitas 01.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Elisa Eesti AS vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses leiab hageja, et talle on tekkinud tervisekahju seoses

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg

Tsiviilasja number

Gerty Pau

Alari Avamägi

4. august 2025

2-25-8544

Tsiviilasi

E.P. hagi Elisa Eesti AS vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E.P. (isikukood XXX)

Kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast E.P. hagi Elisa Eesti AS vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

2. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. E.P. esitas 01.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Elisa Eesti AS vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses leiab hageja, et talle on tekkinud tervisekahju seoses

kostja (tööandja) poolt töölepingu õigusvastase ülesütlemisega 29.10.2024. Nimetatud

asjaolust tulenevalt on hageja vaimne ja emotsionaalne seisund märgatavalt halvenenud ning

ta on olnud sunnitud pöörduma psühhiaatri poole ja ravile. Töövaidluskomisjoni 22.01.2025

otsusega (töövaidlusasi nr 4-1/2082/24) on tuvastatud, et töölepingu lõpetamine oli

õigusvastane. Hageja on olnud töötu alates 29.10.2024. Hageja nõuab kostjalt moraalse kahju

hüvitiseks 4000 eurot. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse menetluskulude, sh

riigilõivu, tasumisest vabastamiseks (menetlusabi taotluse).

2. Tartu Maakohtu 23.05.2025 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning hagejale anti

puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks, tähtaeg 14 päeva alates määruse

kättetoimetamisest.

Kohus selgitas määruses hagejale muu hulgas, et 22.01.2025 töövaidluskomisjoni otsusega on

juba hageja (töötaja) nõude osalise rahuldamisena kostjalt (tööandjalt) välja mõistetud hüvitis

1000 eurot (bruto) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tööinspektsioonist saadud

andmete kohaselt on töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/2082/24 jõustunud

3.03.2025. Seega töövaidluskomisjoni otsust enam vaidlustada ei saa ja kohus vaatab hageja

01.06.2025 hagi läbi teises menetluses uue nõudena.

Lisaks andis kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohus märkis, et hagejal on

võimalik esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus ja/või riigi õigusabi taotlus.

Hageja sai kohtumääruse kätte 25.06.2025, kuid kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei

kõrvaldanud.

3. Hageja on esitanud taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kohtul ei ole võimalik hagis toodud

asjaolude põhjal asuda seisukohale, et hageja ei suuda riigilõivu tasuda või suudab seda

tasuda osaliselt. Kohtul ei ole hagiavalduse põhjal võimalik eeldada, et hagi saaks rahuldada.

Seega jätab kohus TsMS § 181 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse

rahuldamata.

Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, jätab kohus hagi TsMS § 3401

lg 2 alusel menetlusse võtmata.

4. Kohus selgitab, et hageja saab põhimõtteliselt nõuda töölepingu täitmisega seotud tegelikku

mittevaralist kahju. Sellise nõude aluseks on võlaõigusseadus, mitte enam töölepinguseaduse

§ 109. See tähendab, et hageja peab tõendama, et talle on kahju tekkinud. Lisaks peab hageja

tõendama, et tervisekahju tekkis pärast töölepingu lõpetamist ja lepingu lõpetamise pärast.

Hageja peab ise kõik temasse puutuvad dokumendid esitama, kohus neid üldjuhul ei kogu.

5. TsMS § 168 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik