2-25-10419/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Gerty Pau

Alari Avamägi

Määruse tegemise aeg

4. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-10419

Tsiviilasi

M.J-i hagi G.D.M-i ja J.G.I vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.J (isikukood XXX)

Kostja G.D.M (registrikood XXX)

Kostja J.G.I (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast M.J-i hagi G.D.M-i ja J.G.I vastu kahju

hüvitamiseks.

2. Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. M.J (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse G.D.M-i ja J.G.I (kostjad) vastu

kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt jättis G.D.M hagejale 2023. aastal õigusvastaselt määramata

toimetulekutoetuse ning J.G.I jättis täitmata järelevalvekohustuse. Hageja on alates 2020.

aastast töötuna arvel ja tal on dokumenteeritud töövõimetuse otsused aastateks 2024 ja 2025.

Hageja alaealine tütar M.J on puudega nooruk, kes sõltub ema igapäevasest hooldusest. Kui

2023. a mai ja juuni otsusega määrati veel toimetulekutoetus, siis alates 2023. a juulist on

toetuse määramisest keeldutud. Seetõttu suurenes hageja võlakoormus ja tekkisid

tervisekahjustused, mille tulemusena diagnoositi tal krooniline kurnatus, ärevushäired,

depressioon ja tasakaaluhäired. Hageja on pöördunud halduskohtusse, kuid haldusasjad on

lõpetatud. Toetuse määramata jätmisest tulenevalt on hagejal tekkinud üüri- ja

kommunaalvõlad, puudulik toiduga varustatus, ravimite ja ravi kättesaamatuse tõttu tervise

halvenemine, süvenenud töövõimetus ning pikaajaline alandus ja isikliku väärikuse langus.

Hageja leiab, et G.D.M-i tegevusetus 2023. aasta jooksul talle toimetulekutoetuse

määramata jätmisel on õigusvastane, mistõttu hageja palub, et kohus kohustaks G.D.M-i

maksma hagejale ja tema pereliikmele tagantjärele toimetulekutoetust 2023. a juunist 2023.

aasta detsembrini. Samuti leiab hageja, et J.G.I ei ole täitnud oma põhiseaduslikku ja

seadusest tulenevat kohustust tagada tõhus järelevalve kohalike omavalitsuste tegevuse üle,

mistõttu on rikutud hageja õigust saada vajadusel abi. Hageja nõuab G.D.M-ilt ja J.G.I-lt

solidaarselt hageja kasuks 6871,67 euro varalise kahju (s.h. saamata jäänud

toimetulekutoetus, tekkivad kulud ja võlgnevused hädavajaliku abi puudumisest), 3071,61

euro üürivõla ja 1500 euro mittevaralise kahju, talle väidetava vaimse ja füüsilise tervise

kahjustuse, avaliku alanduse ja püsiva sotsiaalse languse tekitamise eest, ning viivise

väljamõistmist. Hageja on esitanud ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Lisaks

on hageja koos hagiavaldusega esitanud riigi õigusabi taotluse õigusdokumendi

koostamiseks ning tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Hageja

põhjendab taotlust asjaoludega, et tal on dokumenteeritud terviserike ning määratud osaline

töövõime ja menetlusvõimetus, mille tõttu ei suuda kohtuasjades ise osaleda ega oma õigusi

kaitsta.

2. 28.07.2025 esitas hageja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hageja taotleb, et

kohus määraks talle esialgse õiguskaitse korras õigusabi osutamise.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui maakohus ei ole pädev asja lahendama.

TsMS § 1 kohaselt mõistetakse maakohtu pädevuses olevate tsiviilasjadena eraõigussuhtest

tekkinud vaidlusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub

halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust

suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu (maakohtu) pädevuses eraõiguslikest suhetest

tulenevad vaidlused.

Tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1 saab halduskohus kaebuse rahuldamisel muu hulgas kohustada

avaliku võimu kandjat haldusakti andma või toimingut tegema ja mõista välja hüvitise

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.

Õiguskirjanduses (Kõve.V., Järvekülg. I., Ots. J., Torga. M. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

II Kommenteeritud väljaanne. 2017, lk 446) on selgitatud, et kohtute pädevuse piiritlemisel

tuleb aluseks võtta vaidlusaluse õigussuhte iseloom, kusjuures avalik-õiguslikest suhetest

tulenevaid vaidlusi menetleb halduskohus ja eraõiguslikest suhetest kerkivaid vaidlusi

maakohus. Kohus peab tuvastama, milline on õigussuhte tegelik iseloom - kas on tegemist

tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama

vaidluse (vt Riigikohtu 23.09.2003 määrus nr 3-3-4-1-03, p 9).

4. Kohus on seisukohal, et M.J-i ning G.D.M-i ja J.G.I vahel puudub antud juhul

tsiviilõigussuhe. Arvestades hagi asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidlusega.

Hageja tugineb hagi alusena G.D.M-i ja J.G.I kui täidesaatvate riigivõimu asutuste avalik-

õiguslike kohustuste rikkumisele ja sellega seoses hagejale kahju tekkimisele. Hageja ei ole

avalduses välja toonud, et tema ning G.D.M-i ja/või J.G.I on tekkinud eraõiguslik

lepinguline õigussuhe. Hageja tugineb asjaoludele, et G.D.M on jätnud talle määramata

toimetulekutoetuse ehk jätnud tegemata toimingu või andmata haldusakti, ning J.G.I on

jätnud täitmata järelevalvekohustuse. Seega ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva

kohtuasjaga, mida on pädev lahendama maakohus. RVastS § 17 lg 1 sätestab, et kahju

hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse

halduskohtule.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esitatud avaldus ei kuulu lahendamisele maakohtus

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning selle lahendamine kuulub

halduskohtu pädevusse. Maakohus ei saa pädevuse puudumise tõttu hakata lahendama

avalik-õiguslikust õigussuhtest tulenevaid vaidlusi põhjendusel, et halduskohus ei ole seda

teinud. Asjaolu, et halduskohus on M.J-i avalduse jätnud rahuldamata, ei ole hagiavalduse

maakohtusse esitamise aluseks. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel M.J-i hagi

menetlusse võtmast.

5. Kuivõrd kohus keeldub hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest pädevuse puudumise

tõttu, siis puudub asjas vajadus esialgse õigusabi avalduse ja riigi õigusabi taotluse

läbivaatamiseks.

6. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

7. Kui M.J soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, siis tuleb tal vastav kaebus

esitada otse halduskohtule. Maakohus kaebust halduskohtule ise ei edasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik