3-25-2543/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2025 , Tartu

Haldusasja number

3-25-2543

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse

Menetlusosalised ja esindajad

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Eero Mango

Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks

loa andmist – X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 2.

augustil 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba Xi kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 2. oktoobrini 2025 (kaasa arvatud).

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 1. augustil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse anda

luba Xi (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2

alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud alused. Taotluses on esitatud

järgmised asjaolud ja põhjendused.

1.1. 1. augustil 2025 kell 03.06 saabus Venemaa Föderatsioonist Kagu piiripunkti Luhamaa

piirikontrolli meesoost isik, kellel puudus seaduslik viibimisalus Eestisse sisenemiseks ja Eestis

viibimiseks ning puudusid igasugused dokumendid. Isiku enda sõnul on ta Ukraina kodanik,

räägib vene keelt ja on pärit Ukraina okupeeritult alalt Luhanski oblastist. Küsitluse käigus

selgus, et väidetavalt lahkus ta Venemaa Föderatsioonist (VF) iseseisvalt peale 15 tunni pikkust

ootamist, jättes endast maha dokumendid (Ukraina sisepass, mille numbriks ütleb olevat Y;

sünnitunnistus; tööraamat; põhi- ja keskkooli lõputunnistused; korteri dokumendid) ja

elektroonilised vahendid (2 mobiiltelefoni; 3 mälupulka/kaarti; akupank 20000; päikesepatarei

jne).

1.2. Hilisemal videovalve süsteemi kontrollimisel selgus, et isik kõndis VF-i piiril Eesti

Vabariigi suunas ning alustas jooksmist kui VF-i Eesti-poolse kontrollkabiini piirivalvur

reageeris isiku möödumisele kontrollkabiinist. Kell 05:30 saabunud St. Peterburi-Riia liinireisi

bussijuhid edastasid VF-i piirivalvurite sõnumi, et Eesti saadaks lahkunud isiku tagasi VF-i

maha jäänud isiklike asjade järgi. Isik ei soovinud seda teha.

1.3. Isik esitas piiriületuse kontrolli käigus suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.

Alustati menetlustoimingutega ja isik peeti 1. augustil 2025 kell 12.43 välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni.

1.4. Võimalik, et tegemist on Ukraina kodaniku X-ga, sündinud A Ukraina Luhanski oblast, (46-

aastane meesterahvas), kelle isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad ning kes

tuvastati isiku enda ütluste alusel. Hiljem on lisandunud Ukraina sisepassi isikuandmete

lehekülje koopia. Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et minna Saksamaale.

1.5. VRKS § 361 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ning kodakondsuse

kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi reisidokumenti ega

muud tõendit enda isiku tuvastamiseks ega kodakondsuse kohta. Ta on jätnud kõik enda

dokumendid ja elektroonilised seadmed VF-i maha. Hetkel on isik tuvastatud ainult tema enda

ütluste alusel, mida toetab ka PPA-le edastatud koopia Ukraina sisepassi isikuandmete lehest.

PPA-l ei ole võimalik sellise väikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi

alusel. Ametlikele päringutele ei ole vastuseid saabunud.

1.6. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui on

põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Käesoleval juhul ei

ole tõsikindlat kinnitust leidnud, et isik on see keda ta väidab ennast olevat. Tema enda sõnade

ja Ukraina sisepassi isikuandmete lehekülje koopia põhjal ei saa väita andmete tõele vastavust.

Isiku sõnade kohaselt on ta pärit Ukraina okupeeritud alalt ja varjanud ennast mobilisatsiooni

eest. Varasemalt on ta 2023. a aastal, üritanud lahkuda Euroopasse (Läti kaudu), kuid tal ei

õnnestunud Venemaalt lahkuda. Lisaks karistati teda tookord 10-päevase kinnipidamisega

väidetavalt alusetult, süüdistatuna piiripunktis ropendamises. Ta on suhelnud RUBICUS.UA

lehe kaudu vabatahtlikega, kes aitavad teda lahkuda Euroopasse. Isik planeerinud ja soovib

edasi liikuda Saksamaale, et seal kaitset taotleda.

1.7. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad põgenemisohu olemasolu. Võib väita, et isik on

teadlikult lahkunud Venemaalt, jättes oma dokumendid ja olulised asjad maha, mis raskendab

oluliselt isiku tuvastamist. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik

põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Samuti on isik oma ütlustes rääkinud, et on

ennast juba varasemalt ametivõimude eest varjanud ja teadlikult teinud tegusid, mis

raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ja

vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel

menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik

ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

1.8. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes

tõhusalt kohaldada põgenemisohu olemasolu tõttu. leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

Arvestades, et isik on varasemalt kõrvale hoidnud ametivõimudega suheldes, viibinud Ukraina

okupeeritud aladel, saabunud sooviga edasi Saksamaale liikuda, on alust arvata, et isiku tegelik

eesmärk ei ole Eesti. Ta on teadlikult ja tahtlikult lahkunud Venemaalt ilma piirikontrolli

lõpetamata ning ei ole eelnevalt isegi üritanud leida mõni muu seaduslik viis Eestisse

saabumiseks. On alus arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud

järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale

Euroopasse või hakata muudmoodi kõrvale hoiduma ja mitte olla kättesaadav ametivõimudele.

Lisaks on võimalik potentsiaalne oht, et esineb VRKS § 361 lg-s 6 nimetatud kinnipidamise

alused (riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine), kuid selle väljaselgitamiseks ja

hindamiseks on vaja rohkem infot ning aega.

1.9.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

2. Kohus vaatas PPA taotluse läbi 2. augustil 2025 toimunud kinniseks kuulutatud

kohtuistungil.

Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja märkis, et

taotlusele lisaks täiendavaid uusi andmeid ei ole ning täpsustas põgenemisohu esinemise seotud

põhjendusi.

X selgitas kohtuistungil järgmist. Tema eesmärk oli jõuda Saksamaale, kus ta soovis saada

ajutist kaitset. Tema Saksamaale suundumist on toetanud abiorganisatioon Rubicus, kes ei

saanud aga garanteerida talle edukat piiriületust VF-st Eestisse. Edasise teekonna osas pidi ta

saama täpsemat teavet juba Eestisse saabumisel.

3. Kohus koostas esmalt 2. augustil 2025 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse

rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. oktoobrini 2025. Selle määruse

resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus

vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja

põhjendava osaga.j

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 36¹ lg-s 2

sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS §

361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

6. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid

(VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli

veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.

7. Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1); isiku

kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2); isiku riiki saabumise ja riigis viibimise

õiguslike aluste kontrollimine (p 3); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui

välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).

8. Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et vajalik on

täpsustad nii isiku identiteeti kui ka kodakondsust, kuid kummagi jaoks ei ole PPA-l piisavaid

tõendeid. Xil ei olnud Eestisse saabudes kaasas dokumente ning väidetavalt jättis ta need maha

VF piiripunkti, kus tema piiriületuse ootamine kujunes väidetavalt liiga pikaks. Isik on

tõendatud tema enda ütluste kohaselt ning piisavaks tõendiks isikusamasuse ning kodakondsuse

tõendamiseks ei saa pidada ka Ukraina passi andmete lehe koopiat, mis on saadus

abiorganisatsiooni Rubicus kaudu. PPA selgituste kohaselt kohtuistungil on Ukrainast

dokumentide ja info saamine vaevaline ning aeganõudev. VF piiripunktist Xi dokumentide

kättesaamist ei pea PPA kuigi tõenäoliseks. Otsekontakte VF piirivalvega ei ole - nt ka

praegusel juhul edastasid VF piirivalvurid Eesti poolele teate, et X tema asjadele järele

saadetaks, piirikontrolli läbinud liinibusside juhtide kaudu.

Kuni isiku tõsikindel tuvastamine ja tema kodakondsuse kindlakstegemine tõendite puudumise

tõttu venib, on VRKS § 361 lg 2 p-des 1-2 sätestatud eeldused täidetud.

9. PPA taotluse kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks vajalik välja selgitada

täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas.

VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL

art 8 lg 3 p b..

X selgitas kohtuistungil, et Ukrainas VF poolt okupeeritud alal (Luhanskis), kus ta elas,

survestati teda kui Ukraina kodanikku pidevalt võtma VF passi ning ilma selleta oli tal

takistatud riigist lahkumine või ka näiteks arstiabi saamine. Praeguseks ei ole ilmnenud veenvalt

tõendatud põhjuseid, miks isikut võiks pidada rahvusvahelist kaitset vajavaks.

PPA on taotluses märkinud, et vajalikuks võib osutuda ka VRKS § 361 lg 2 p-s 6 nimetatud

aluseks (riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise vajadus) olevate asjaolude kontrollimine,

kuid sellele sättele praegu taotlust esitades ei tugine.

10. VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad

asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68, kuid VSS § 68 esimene lause kohustab PPA-d ja

kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. PPA tugineb

taotluses põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-le 3, mille kohaselt esineb põgenemisoht, kui

on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses.

Ka isik ise ei eita, et ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tegi seda teadlikult Kuna tal pole

kaasas dokumente, on tema isik seni tuvastatud vaid tema enda ütluste ning sisepassi

isikuandmete koopia alusel. Tõsikindlalt pole välja selgitatud ka tema kodakondsust ning

Eestisse viibimise asjaolusid ega eesmärki.

11. Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub

kohus PPA-ga, et esinevad isiku kinnipidamist õigustavad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused

ning VSS § 68 p-s 3 nimetatud põgenemisohu tunnused. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA

kartus, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust ning püüdlust liikuda edasi Saksamaale, ei

pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike asjaolude

väljaselgitamiseks kättesaadav. Põgenemisohtu ei saa välistada ka asjaolu, et Eestis

ametivõimudega kokku puutudes esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik ise on korduvalt

väljendanud oma soovi liikuda edasi Saksamaale ning et Eesti on tema jaoks olnud vaid

transiitmaa selle eesmärgini jõudmiseks.

12. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st

nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu

29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10).

Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad

järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul

puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta, ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või

kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4).

13. Xi puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust

pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.

14. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kuni 2. oktoobrini 2025 (kaasa arvatud).

15. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse

taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt

muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik,

või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust

jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik