2-25-106062/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025 Tallinna kohtumaja

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-25-106062

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K G F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 722,52 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn, Harju maakond),

lepinguline esindaja S R

Kostja: K G F (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista välja K G Flt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1418,74

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 913,28 eurot ja kohtueelne sissenõudmiskulu

summas 50 eurot.

3. Mõista välja K G Flt viivis alates 28.05.2025 kuni põhinõude summas 1418,74 eurot

täitmiseni viivisemääras 24% viivitatud summalt aastas, kuid mitte rohkem kui

505,46 eurot.

4. Jätta menetluskulud K G F kanda.

5. Mõista välja K G Flt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

riigilõiv 385,00 eurot ja õigusabikulud 358,00 eurot.

6. Mõista välja K G Flt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

2-25-106062

Kohus menetles asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1. Hageja esitas 27.05.2025 kohtule hagiavalduse, milles taotles kostjalt põhivõlgnevuse

1418,74 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 913,28 eurot väljamõistmist. Lisaks taotles hageja kostjalt viivise

väljamõistmist alates hagiavalduse kohtule esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas ning menetluskuludena hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot ja lepingulise esindaja kulude 358 eurot väljamõistmist.

2. Kohus võttis 12.06.2025 määrusega hagi menetlusse ning selgitas pooltele, et vaatab asja

kooskõlas TsMS § 405 läbi lihtsustatud korras. Kohus selgitas pooltele lihtmenetluse korda.

3. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega kostjale. Kostja esitas 12.06.2025 kohtule

vastuse, milles ei vaidle nõudele vastu. Kostja selgitas, et ei suuda kohustust täita raske

majandusliku olukorra tõttu.

4. Kohtu hinnangul tuleb kostja vastust käsitleda hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 lg.1 mõttes.

Õigeksvõtt on kostja ühepoolne kohtule suunatud avaldus, millega ta tunnustab täielikult või

osaliselt nõuet, mida hageja soovib menetluses maksma panna. Võimalus hagi õigeks võtta

tuleneb menetlusõiguste dispositiivsuse põhimõttest, mis väljendub selles, et kostjal kui

hagimenetluse poolel on igal ajal võimalik tema suhtes toimuv kohtumenetlus lõpetada. Kostja ei

pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema käitumisest on üheselt

väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kohtu

hinnangul selline asjaolu kostja vastusest nähtus. Tulenevalt TsMS § 440 lg.1 kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega

puudub kohtul hagi õigeksvõtu puhul kaalutlusõigus, kohus on hagimenetluses üldjuhul

õigeksvõtuga seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue

põhjendatud. Kohus peab veenduma, et kohaldamisele kuuluv õigus tunneb hagi rahuldamisega

kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega,

kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. Sellest tulenevalt piirdub kohtu kontroll

õigeksvõtmise eelduste (eelkõige käsutusõiguse) olemasoluga ja kui need on täidetud, peab hagi

õigeksvõtu alusel rahuldama ilma haginõude õiguslikku põhjendatust hindamata.

5. Kohus on seisukohal, et hagi õigeksvõtt tuleb vastu võtta. Hagi on õiguslikult põhjendatud

VÕS § 76 lg.1 ja 3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6 alusel ega ole vastuolus avaliku korra või

oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud. VÕS § 76 lg.1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse

kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel

ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p.1 ja 6

võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja on xxx AS-ga sõlminud kliendilepingu

viimase poolt osutatavate teenuste kasutamiseks. xxx AS on osutanud kostjale teenuseid, kuid

Lk 2 / 3

2-25-106062

kostja on jätnud nende eest tähtaegselt tasumata 1418,74 eurot. Pooled on lepingus kokku

leppinud tähtaegse mittetasumise puhuks viivise kolmekordses seaduses sätestatud määras.

Hageja põhistab, et tulenevalt VÕS § 113 lg.1 on seaduses sätestatud määra aluseks Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0%, millele lisandub

8% aastas. Seega kolmekordne viivisemäär on 0% + 8% x 3 = 24% aastas. Hagiavalduse

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 913,28 eurot. xxx AS õigusjärglane xxx AS

ütles kostjaga lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja on kohtueelselt saatnud kostjale 3

nõudekirja, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Kooskõlas VÕS § 1132 lg.2 võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on

üle 1000 euro.

6. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab

kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

7. Kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale

põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus

asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Sellest tulenevalt piirab kohus edasise

viivituse osas väljamõistetava viivise summa 505,46 euroga (põhivõlg 1418,74 eurot miinus juba

sissenõutavaks muutunud viivis 913,28), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa

kokku ei ületaks põhivõlga.

8. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 358 eurot. Esindajakulu nõue koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise tasust 20 eurot ja hagiavalduse koostamise tasust 338 eurot. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamise tasu on TsMS § 4842 alusel põhjendatud. Hagiavalduse

koostamiseks kulus hagejal 2 töötundi tunnitasumääraga 169 eurot. Kohtu hinnangul on

hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg ja tasumäär mõistlik. Seega on see kulu vajalik ja

põhjendatud TsMS § 175 lg.1 mõttes. Kohus rahuldab selles osas hageja nõude.

10. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

11. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

12. Kohus menetles asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Lihtmenetluses tehtud otsusele

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohus

annab loa otsuse edasikaebamiseks või esinevad § 637 lg-s 21 sätestatud asjaolud. Sellise loa

annab kohus TsMS § 442 lg.10 kohaselt eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on

maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Antud

juhul kohtu hinnangul sellist asjaolu ei esine, mistõttu kohus ei anna luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Palmiste

Kohtunik

Lk 3 / 3