2-21-4493/76 · 2-21-4493/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711) Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711)

Legislator headnote

AI generated

2-21-4493/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711) Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711)

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4493

Tsiviilasi

X hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

(Advokaadibüroo Sadekov, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post

aleksei.vassiljev@sadekov.ee);

kostja Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistu (registrikood

80309711; asukoht K. Kärberi tn 18, 13812 Tallinn, e-post

karberi18@gmail.com);

kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK &

Partnerid OÜ; Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711)

hageja X (isikukood XXX) kasuks välja 15.07.2019 arve nr 1 alusel alusetult tasutud

2926.80 eurot (kaks tuhat kakssada kuus eurot ja 80 senti).

3. Mõista kostjalt Tallinn, K. Kärberi tn 18 korteriühistult (registrikood 80309711)

hageja X (isikukood XXX) kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (2926.80

eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras. Kõrvalnõude (viivise) suurus on piiratud põhinõude suurusega.

4. Muus osas jätta X hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse

nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2-21-4493

Jätta menetluskulude hageja kanda 78% ulatuses ja kostja kanda 22% ulatuses

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Hageja X esitas hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlg 13 348.39 eurot ja kõrvalnõudena viivist protsendina

põhinõudelt (13 348.39 eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja omandas 29.07.2010 tasuta võõrandamise lepinguga aadressil K. Kärberi tn 18 asuva

korteriomandi, mille esemeks on mitteeluruum xx (registrikood xxxxx) ja korteriomandi, mille

esemeks on mitteeluruum xxx (registrikood xxxxxx). Mitteeluruum nr xx on garaažiboks,

üldpinnaga 80 m2 ja mitteeluruumi nr xxx on garaažiboks, üldpinnaga 70,8 m2. Aadressil K.

Kärberi tn 18 asuva hoone majandamiseks on 27.05.2010 loodud korteriühistu K. Kärberi tn 18

(kostja).

Garaažibokside omanikud tasuvad korteriühistule majandamiskulud vastavalt üldkoosoleku

otsustega kinnitatud majanduskavadele ja tarbitud elektri eest vastavalt elektri arvestinäitudele.

Jooksva majandusaasta majandamiskulude (haldus ja hoolduskulud, remondifondikulud jne) arve

esitab korteriühistu oma liikmetele aruandva aasta alguses. Garaažiboksides tarbitud elektri eest

maksavad garaažibokside omanikud arvestinäitude põhjal üks kord aastas. Elektri arvestinäidud

kontrollib aruandva aasta lõpus korteriühistu juhatus ning esitab korteriühistu liikmetele

tasumiseks vastavad arved.

2018. aastal maksid korteriühistu liikmed üksnes majandamiskulude eest, 2018. aasta kogu

elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ning prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) oli

otsustatud tasuda korteriühistu üldfondist.

30.11.2018 seisuga näitas hagejale kuuluva garaažiboksi nr xxx elektriarvesti 4827,0 kWh ning

30.11.2019 seisuga 4904,0 kWh. Seega moodustas garaažiboksi nr xxx elektritarbimine 2019. a

eest 77 kWh. 27.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. a garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste

(üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4120-201912 kogusummas 3501.45

eurot. Hageja on tasunud arve nr 4120-201912 täies ulatuses 23.01.2020.

30.11.2018 seisuga näitas hagejale kuuluva garaažiboksi nr xx elektriarvesti 5422,0 kWh ning

25.10.2019 seisuga 5636,7 kWh. Seega moodustas garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. a

eest 214 kWh. 29.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud

teenuste (üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4117-201912 kogusummas

6937.60 eurot. Hageja on tasunud arve nr 4117-201912 täies ulatuses 23.01.2020.

25.10.2019 müügilepinguga võõrandas hageja garaažiboksi nr xx OÜ-le Varandi. 2021. a märtsi

kuus tahtis hageja kontrollida garaažiboksi nr xx elektriarvestite tegelikku võimsust, andes

elektriarvestid tehnilisele ekspertiisile. Nimetatud eesmärgil võttis hageja esindaja ühendust OÜ

2-21-4493

Varandi seadusliku esindajaga Q, kes teatas, et garaažiboksi nr xx elektriarvestid on 2021. a

veebruari lõpus kostja poolt demonteeritud. OÜ Varandi kasutab garaažiboksi nr xx elektri

arvutamiseks uued arvestid.

15.07.2019 esitas kostja hagejale arve nr 1 kogusummas 2926.80 eurot. Hageja on tasunud arve

nr 1 täies ulatuses 15.08.2019. Hageja ei ole arves nr 1 märgitud teenust tellinud ega saanud.

Hageja nõudis korduvalt kostjalt arvete nr 1, nr 4120-201912 ja nr 4117-201912 järgi alusetult

tasutu tagastamist, kuid tulemuseta. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul ammendatud

võimalused erimeelsuse kohtuvälisteks lahendamiseks ning hageja on sunnitud pöörduma

käesoleva nõudega kohtu poole.

Hageja ei ole 15.07.2019 arves nr 1 märgitud teenust tellinud ega saanud. Seega on kostja saanud

2926.80 eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama.

Garaažiboksi nr xxx elektritarbimine 2019 aastal moodustas 77 kWh. Elektrihind

(https://elektrihind.ee/ ) ei ületa 6 eurosenti ühe kWh eest. Kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu

liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt

majandamiskuludega kostja põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2

sätestatud korras. Hageja on tasunud garaažiboksi nr xxx majandamiskulud 2019. a eest

09.01.2019 arve nr 19/01/4117 alusel. Seega arve nr 4120-201912 on põhjendatud üksnes

suuruses 4.62 eurot (77 kWh x 0.06 eurot/ kWh). Sellest tulenevalt on kostja saanud arve nr

4120-201912 alusel 3496.83 (3501.45- 4.62) eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS §

1028 lg 1 alusel tagastama.

Garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. aastal moodustas 214 kWh. Elektrihind ei ületa 6

eurosenti ühe kWh eest. Kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda

üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt majandamiskuludega kostja

põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja

on tasunud garaažiboksi nr xx majandamiskulud 2019. a eest 09.01.2019 arve nr 19/01/4120

alusel Seega arve nr 4117-201912 on põhjendatud üksnes suuruses 12.84 eurot (214 kWh x 0,06

eurot/ kWh). Sellest tulenevalt on kostja saanud arve nr 4117-201912 alusel 6924.76 (2926.80 +

6937.60 – 12.84) eurot õigusliku aluseta ning peab hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama.

Eeltoodu alusel nõuab hageja kostjalt alusetult tasutud 13 348.39 (3496.83 + 6924.76) euro

tagastamist.

Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest 13

348.39 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

II Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Hageja omandis on tasuta võõrandamise lepingu alusel K.Kärberi tn 18 asuv korteriomand,

registriosa nr xxxxxx, mille osaks on mitteeluruum nr xxx. Kuni 25.10.2019 oli hageja

omanduses ka korteriomand, registriosa nr xxxxx, mille osaks mitteeluruum nr xx.

Hageja on hagiavalduse p-s 1.3 selgitanud, et garaažibokside omanikud tasuvad korteriühistule

majandamiskulud vastavalt üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskavale ja tarbitud elektri

2-21-4493

eest vastavalt arvestinäitudele. Hageja viitab, et 2018. a maksid korteriühistu liikmed üksnes

majapidamiskulude eest, 2018. a kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ning

prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) oli otsustatud tasuda korteriühistu üldfondist. Kostja viitab,

et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis hageja seisukohta tõendaks.

Hagejale kuulus KÜ K.Kärberi 18 liikmena kaks garaažiboksi (nr xx, milline on tänaseks

müüdud, ja nr xxx), milliste elektritarbimisena perioodil 2013. a - 2019. a on hageja esitanud

tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Nimelt selgus 2019. aasta lõpus, et kõnealusel perioodil

on esitatud bokside elektritarbimise näite oluliselt vähendatud mahus. Pärast seda, kui kostja

esindaja sai 2019. lõpus ligipääsu bokside elektriarvestile, selgus, et perioodil 2013-2019 on

hageja esitanud näite, millega on näidatud elektritarbimist oluliselt väiksemas mahus. Kostja on

seejärel teinud tarbimise osas ümberarvestused ja määranud hagejale juurde tasumiseks summa,

milline on võrdne tegeliku elektritarbimise ja ebaõigesti näidatud elektritarbimise vahega.

Kostja selgitab, milline on KÜ-s elektritarbimise arvestamise ja tasumise kord. Kostja rõhutab, et

KÜ liikmed tasuvad tarbimise eest kord aastas, vastavalt KÜ poolt aasta lõpus esitatavale arvele.

Näitude kogumise korraldab üldjuhul KÜ ise – see on võimalik, kuivõrd pea kõikidel KÜ

liikmetel asub elektriarvesti garaažiboksist väljas. Kostja elektriarvestile sai hageja seevastu

ligipääsu alles 2019. aasta lõpus. Varasemalt esitas KÜ-le elektrinäidu hageja ise või tema

rentnikud. 2019.a lõpus on kostja esindaja poolt võetud elektrinäit ja pärast selle mitmekordset

üle kontrollimist esitatigi hagejale arve elektritarbimise eest, mida hageja vaidlustab.

Hagiavalduses esitab hageja oma nägemuse garaažiboks xxx elektri tarbimise kohta. Hageja

selgitab, et 30.11.2018 näitas hagejale kuuluva garaažiboksi xxx elektriarvesti 4827 kWh. Kostja

selgitab, et arvesti näit arve koostamise hetkel oli 30471 kWh. Kostja on 26.02.2021 tellinud

Hoonetetehnohooldus OÜ-lt garaažibokside 4117 (xx) ja 4118 (xxx) elektriarvestite vahetuse.

Elektriku poolt 26.02.2021 koostatud akti järgi oli arvesti boksis 4117 näit 56473 kWh ja arvesti

boksis 4118 näit 30472 kWh. Elektrik on kinnitanud näidud oma allkirjaga. Kostja on arvesti

näitudest lähtuvalt väljastanud hagejale boksi xxx elektritarbimise eest arve nr 4120-201912, kus

arvesti algnäiduks on võetud 4827 ja lõppnäiduks 30 471 kWh, ehk tarbimine 25 644 kWh. Need

näidud vastavad arvesti näiduga ja on seostatavad ka arvestite demonteerimisel tuvastatud

näiduga. Kostja leiab, et arve on väljastatud põhjendatult ning kajastab reaalselt kulutatud

elektrienergia koguseid ja maksumusi. Vaidlust ei ole, et hageja on arve nr 4120-201912,

summas 3 501.45 eurot tasunud ja kostjal hagejale pretensioone ei ole. Kostjal jääb arusaamatuks

millise arvesti pildi on esitanud hageja hagi lisas 6. Pildist ei ole näha, kus paikneb arvesti ja

millal on tehtud foto.

Hagiavalduses nõustub hageja, et 30.11.2018 näitas garaažiboksi xx elektriarvesti 5422,0 kWh.

See on tõendatud kostja poolt hageja või tema rentnike poolt teatatud näiduga vastavas tabelis.

Kostja esitas lisana 3 arvestite fotod, kus garaažiboksi arvesti nr 4117 näit on 56473 kWh. Kostja

on garaažiboksi nr xx elektri tarbimise eest väljastanud 27.12.2019 arve nr 4117-20912, kus on

algnäit 5422,0 kWh ja lõppnäit 56368 kWh ehk tarbimine on 50 946 kWh. Arve, summas

6937.60 eurot on hageja poolt tasutud. Hageja on esitanud hagi lisana 9 pildi tundmatust arvestist

ning fotost ei nähtu, kus arvesti paikneb ning, et selle näit on seotud garaažiboksi nr xx

elektritarbimisega. Kostja leiab, et väljastatud arve kajastab tegelikkuses kulutatud elektrienergia

koguseid ja maksumust ning on väljastatud põhjendatult.

Hagiavalduses viitab hageja kostja arvele nr 1, kogusummas 2 926.80 eurot. Hageja väidab, et ta

ei ole teenust tellinud ega saanud. Kostja selgitab, et 30.04.2019 toimus KÜ Kärberi 18 hoones

elektrikatkestus ja mille tulemusel katkes kogu hoone elektriga varustatus.

Hoonetetehnohoolduse OÜ elektrik ja KÜ esindajate poolt ühiselt väljaselgitatuna ilmnes, et

elektrikatkestuse põhjus lähtus avaldaja garaažiboksidest tekkinud ülepingest ja täpsemalt,

2-21-4493

olemasolevale n.ö võimsusele mittevastavate elektriseadmete kasutamisest. Kostja selgitab, et

arvel nr 1 nimetatud summa (2 926.80 eurot) puhul on tegemist kulutustega, millised olid

vajalikud elektritarbimise taastamiseks kogu hoones (KÜ poolt tasutud teenuste maksumus).

Kostja selgitab, et hageja poolt sellises mahus elektri tarbimine on igati eluliselt usutav, kuna

hageja omandis olevates garaažiboksides toimus pidev majandustegevus, mida tõendavad hageja

avaldused KÜ-le sissesõiduloa saamiseks.

Hageja viitab hagiavalduses, et on nõudnud kostjalt korduvalt arvete nr 1, 4120-201912 ja 4117-

201912 järgi alusetult tasutu tagastamist. Kostja on 05.06.2020 esitatud seisukohas edastanud

hagejale selgitused. Kostja on jätkuvalt tõendatud seisukohal, et väljastatud arved kajastavad

tegelikult saadud teenust ehk tarbitud elektrienergiat ning hageja ei ole kostjale midagi tasunud

alusetult.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt arvete alusel makstud summade tagastamist. Hageja nõuab

VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt alusetult tasutud 13 348.39 euro tagastamist. Kostja leiab, et

hageja nõue on alusetu, kuna hageja on kostjale tasunud põhjendatult väljastatud arvete alusel,

tarbitud elektrienergia ning tekitatud kahju eest korteriühistu elektrivarustusele.

Hageja viitab, et on tasunud majandamiskulud garaažiboks nr xxx osas arve nr 19/01/4117

alusel. Arvelt on näha, et tasumisele kuulusid maksed hooldus- ja haldusfondi, remondifondi ja

postikulud. Arvelt ei ole näha, et tasutaks prügiveo ja üldelektri eest. Sama sisu on tuvastatud ka

arvel nr 19/01/4120 ning ka seal ei ole näha tasumist üldelektri ja prügiveo eest. Hageja viitab, et

need kulud tasutakse põhikirja p-s 6.2 sätestatud korras. Kostja viitab, et põhikirja p 6.2 sätestab:

„Mõtteliste osade majandamise kulutused kannavad ühistu liikmed võrdeliselt neile kuuluva

mõtteliste osade suurusega. Majandamiskulud on ühistu vajalikud kuud mitteeluruumide ja

nende pindala osatähtsusele vastava hoone, ühistule kuuluvate ruumide ja hoone ümbruse

territooriumi hoolduseks ja remondiks ning tasu ühistu poolt hoone majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest, arvestatuna mitteeluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, samuti maamaks.

Ühistu otsused hoone majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskukude kandmise kohta on ühistu liikmetele kohustuslikud.“ Kostja viitab, et

viidatud põhikirja punkt ei sätesta majandamiskulude tasumise erikorda- et kulutused tasutakse

korteriühistu üldfondist.

Riigikohus on lahendi nr 2-18-7948/81 p-s 20 selgitanud: „Kolleegium on varasemas praktikas

selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja

rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS §

1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab

VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus

keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu

või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea

seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d

11.1‒11.4). Kostja viitab, et hageja ei ole tõendanud, miks on kohustus ära langenud ning,

millisel hetkel tekkis hagejal teadmine, et ta on täitnud olematut kohustust. Kostja kinnitab, et ta

ei ole alusetult rikastunud, kuna rahad on edasimakstud elektrimüüjale. Tegemist ei ole hageja

alusetu sooritusega ja makse on tehtud kehtiva kohustuse katteks.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-21-4493

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi

nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

4. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

5. Hageja X esitas hagi Tallinn K. Kärberi tn 18 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlg 13 348.39 eurot ja kõrvalnõudena viivise protsendina

põhinõudelt (13 348.39 eurot) alates 22.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vaidleb hagile

täielikult vastu.

Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja on hagejale esitanud alusetult arveid elektri eest, mille

hageja on tasunud. Kuna hageja leiab, et tal puudus kohustus tasuda elektri eest hageja nõutud

summas kokku 13 348.39 eurot, siis nõuab hageja alusetult saadud summa tagastamist kostjalt.

Kostja hinnangul on hageja varjanud tegelikku elektritarbimise suurust ja kuna kostja sai

ligipääsu elektriarvestitele, siis esitas kostja hagejale arved reaalselt tarbitud elektrienergia eest,

mille hageja tasus. Hagejal puudub alus kostjalt elektrienergia maksumust tagasi nõuda.

6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

-

hageja omandisse kuulus 29.07.2010 – 25.10.2019 K.Kärberi 18 asuv korteriomand,

mille esemeks oli mitteeluruum nr xx (registrikood xxxxx), mis on kokku ehitatud

endistest garaažiboksidest 4117, 4118 ja 4119, kokku on garaažiboksi nr xx üldpinnaks

80 m2;

-

hageja omandisse kuulub alates 29.07.2010 K. Kärberi 18 asuv korteriomand, mille

esemeks on mitteeluruum nr xxx (registrikood xxxxxx), mis on kokku ehitatud

garaažiboksidest nr 4120, 4121 ja 4122, kokku on garaažiboksi nr xxx üldpinnaks 70,8

m2;

-

aadressil K. Kärberi tn 18 asuva hoone majandamiseks on 27.05.2010 loodud

korteriühistu K. Kärberi tn 18 (kostja);

-

27.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. a garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste

(üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4120-201912 kogusummas

3501.45 eurot, hageja tasus arve nr 4120-201912 täies ulatuses 23.01.2020;

-

29.12.2019 esitas kostja hagejale 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste

(üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4117-201912 kogusummas

6937.60 eurot, hageja tasus arve nr 4117-201912 täies ulatuses 23.01.2020;

-

15.07.2019 esitas kostja hagejale arve nr 1 kogusummas 2926.80 eurot, hageja tasus arve

nr 1 täies ulatuses 15.08.2019.

2-21-4493

7. Poolte vahel on vaidlus sellest:

-

kas kostja esitas vaidlusalused arved hagejale põhjendatult või mitte;

-

kas 2018. aastal maksid korteriühistu liikmed üksnes majandamiskulude eest ja 2018.

aasta kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ning prügi väljavedu (seisuga

01.12.2018) oli otsustatud tasuda korteriühistu üldfondist;

-

mitu elektriarvestit asus hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx?

-

kas hagejale kuulunud garaažiboksides olevate elektriarvestite näidud on nelja- või

viiekohalised?

-

kas 15.07.2019 arve nr 1 hageja ruumides põhjustatud elektri ülepingest tekkinud

elektrikatkestuse likvideerimise eest on põhjendatud või mitte.

8. Hageja on seisukohal, et kuna ta on maksnud kostja korteriühistu K. Kärberi 18 esitatud arvete

eest (27.12.2019 esitatud 2019. a garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste (üldelekter, elekter,

postikulud, prügivedu) eest arve nr 4120-201912 kogusummas 3501.45 eurot, mille hageja tasus

täies ulatuses 23.01.2020; 29.12.2019 esitatud 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste

(üldelekter, elekter, postikulud, prügivedu) eest arve nr 4117-201912 kogusummas 6937.60

eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 23.01.2020; 15.07.2019 esitatud arve nr 1 kogusummas

2926.80 eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 15.08.2019) kokku 13 365.85 eurot ja kuna kostja

on eelnimetatud arvetest esitanud hagejale alusetult arveid kokku summas 13 348.39 eurot

(põhjendatud olid arved (4.62 + 12.84) 17.46 eurot, siis nõuab hageja kostjalt alusetul saadud 13

348.39 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Kostja vaidleb hagile täielikult vastu ja leiab, et arved olid esitatud põhjendatult ja tulenesid

hagejale kuulunud garaažiboksides reaalselt kulunud elektrienergia kogusest, arved reaalselt

tarbitud elektrienergia eest esitati hagejale pärast seda, kuid hageja võimaldas kostjale ligipääsu

elektriarvestitele. Kostja hinnangul on hageja esitanud ebaõigeid elektriarvestite näite ja jätnud

ühe elektriarvesti näidud üldse esitamata. Kostja on seisukohal, et kostja arvete maksumuse

tagastamiseks puudub alus, kuna raha on üle kantud teenuse osutajale.

Kulude maksmisest elamu üldfondist

9. Hageja on seisukohal, et kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda

üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on olemuselt majandamiskuludega kostja

põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja

on seisukohal, et 2018. aastal maksid korteriühistu liikmed üksnes majandamiskulude eest, 2018.

aastal oli otsustatud kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik tarbimine ja prügi väljavedu

(seisuga 01.12.2018) tasuda korteriühistu üldfondist. Hageja on seisukohal, et vaidlusalused

arved sisaldasid valdavalt majandamiskulusid, mis vastavalt korteriühistu põhikirjale tasutakse

korteriühistu üldfondist.

Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht tema valdusesse kuulunud garaažibokside elektrikulu

kandmiseks elamu üldfondist ei vasta tõele ja on tõendamata. Kostja on seisukohal, et põhikirja

punkt 6.1. ja 6.2 ei sätesta majandamiskulude tasumise erikorda, s.t et ühistu liikmete kulutused

tasutakse korteriühistu üldfondist.

Kostja selgituste kohaselt tasusid korteriühistu liikmed korteriühistu elektritarbimise arvestamise

ja tasumise korra kohaselt tarbimise eest kord aastas, vastavalt korteriühistu poolt aasta lõpus

esitatavale arvele. Näitude kogumise korraldab üldjuhul korteriühistu ise – see on võimalik,

kuivõrd pea kõikidel korteriühistu liikmetel asub elektriarvesti garaažiboksist väljas. Kostja

elektriarvestile sai hageja seevastu ligipääsu alles 2019. aasta lõpus. Varasemalt esitas KÜ-le

2-21-4493

elektrinäidu hageja ise või tema rentnikud. 2019.a lõpus on kostja esindaja poolt võetud

elektrinäit ja pärast selle mitmekordset üle kontrollimist esitatigi hagejale arve elektritarbimise

eest, mida hageja vaidlustab.

10. Kostja põhikirja (I kd, tl 28-31) 6. peatükk reguleerib ühistu majandustegevust ja selle

revideerimist. Põhikirja punkt 6.1. kohaselt koostab ja esitab ühistu juhatus igal aastal

üldkoosolekule kinnitamiseks ühistu järgmise aasta majandustegevuse aastakava, mis sisaldab

garaažibokside mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete

kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Põhikirja punkt 6.2 sätestab: „Mõtteliste osade

majandamise kulutused kannavad ühistu liikmed võrdeliselt neile kuuluva mõtteliste osade

suurusega. Majandamiskulud on ühistu vajalikud kuud mitteeluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava hoone, ühistule kuuluvate ruumide ja hoone ümbruse territooriumi

hoolduseks ja remondiks ning tasu ühistu poolt hoone majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, arvestatuna mitteeluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, samuti maamaks. Ühistu

otsused hoone majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskukude kandmise kohta on ühistu liikmetele kohustuslikud.“

11. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 reguleerib kohustuste jaotust

korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel.

KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise

korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule.

KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole

nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

12. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et tema valduses olnud garaažibokside kulud kuuluvad

tasumisele korteriühistu üldfondist on paljasõnalised ja tõendamata.

Puudub vaidlus selles, et vaidlusalused garaažiboksid olid vaidlusalusel ajal hageja omandis.

Vaidlusalused garaažiboksid olid hagejale kuulunud korteriomand ehk eriomand, mis on

ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1 lg

1). Korteriühistu põhikirja punkt 6.2. ja KrtS § 40 lg 2 koosmõjust tulenevalt on korteriühistu

liikmed põhikirja punktis 6.2. kokku leppinud korteriühistu mõtteliste osade majandamiskulude

tasumises elamu üldfondist, eriosade kulude tasumist elamu üldfondist korteriühistu põhikirjast

ei järeldu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide, et korteriühistu liikmed olid

otsustanud 2018. aastal või muul ajal tasuda kogu elektritarbimine, elektrienergia isiklik

tarbimine ja prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) korteriühistu üldfondist.

Mitu elektriarvestit asus hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx?

13. Poolte vahel on vaidlus selles, mitu elektriarvestit asus hagejale kuulunud garaažiboksides xx

ja xxx.

Hageja hinnangul paiknes tema garaažiboksides 2 elektriarvestit. Hageja edastas regulaarselt ise

korteriühistutele elektriarvestite näite elektriarvete esitamiseks. Hageja on koos hagiavaldusega

2-21-4493

esitanud garaažiboksi nr xxx2 elektriarvesti foto (hagiavalduse lisa 6, I kd, tl 19) ja garaažiboksi

nr xxx elektriarvesti foto (hagiavalduse lisa 9, I kd, tl 22). Hageja on avaldanud, et soovis

kontrollida garaažiboksi nr xx elektriarvestite tegelikku võimsust ja teha neile tehnilist

ekspertiisi, kuid selgus, et garaažiboksi nr xx elektriarvestid olid 2021. a veebruari lõpus kostja

poolt demonteeritud.

Kostja vastuväite kohaselt oli hageja garaažiboksides nr xx ja xxx kokku 3 elektriarvestit, mis

asusid hageja lukustatud garaažiboksides ja kostja esindajatel puudus neile ligipääs.

Elektrinäidud esitas korteriühistule hageja või tema volitatud isik. Kostja on esitanud tõendina

foto garaažiboksidest nr xx ja xxx demonteeritud elektriarvestitestid nr 4117 ja 4118 (kostja

19.08.2021 vastuse lisa nr 3, I kd, tl 70).

14. Tsiviilasja menetlemise käigus ja juhindudes kohtu selgitustest, on hageja 25.11.2024

menetlusdokumendis ja 03.12.2024 kohtuistungil kell 00:03:24 jõudnud järeldustele, et hageja

garaažiboksides nr xx ja xxx asusid kolm arvestit – nr 4599151 (dtl 34), nr 4117 ja nr 4118 (dtl

144).

Eeltoodust tulenevalt on lahenenud poolte vaheline vaidlus hagejale kuulunud garaažiboksides nr

xx ja xxx asunud elektriarvestite arvu osas ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja

garaažiboksides nr xx ja xxx asusid kolm elektriarvestit – nr 4599151 (dtl 34), nr 4117 ja nr 4118

(dtl 144).

Kas hagejale kuulunud garaažiboksides olevate elektriarvestite näidud on nelja- või

viiekohalised?

15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tulenevalt asjaolust, et kostjal puudus ligipääs hageja

garaažiboksides asuvatele elektriarvestitele ja hageja ise korraldas elektrinäitude esitamise

kostjale, mille alusel kostja väljastas hagejale arved elektrienergia eest.

Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja esitas elektriarvestite näidud 4-kohalise

numbrina.

Kostja hinnangul kajastasid vaidlusalused elektriarvestid näite 5-kohalisena.

Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx

ja xxx asunud elektriarvestid arvestavad elektrinäitu 4-kohalisena või viiekohalisena.

16. Hageja selgituste kohaselt selgitati talle, et garaažiboksides nr xx ja xxx paiknenud

elektriarvestite näite tuleb lugeda 4-kohalistena ja sellest tulenevalt esitas ta korteriühistule

elektriarvestite näidud 4-kohalistena. Samuti on hageja oma seisukohta tõendanud

elektriarvestite tehnilise andmetena (hageja 30.10.2024 seisukoha lisa nr 2; II kd, tl 79-93),

millest nähtuvad elektriarvestite nr 4117 ja 4118 tehnilised omadused ja see, et arvesti mudelit nr

CO-ЄЄ6705 toodeti nii 4-kohalisena kui ka 5-kohalisena. Hageja rõhutab, et just kostja arvestas

kuni 2019. aastani arvestite nr 4117 ja 4118 näidud 0,1 kW/h-des. Hagejal puudub informatsioon

selle kohta, miks kostja hakkas 2019. a eest arvestama arvestite näite kilovattides.

17. Kostja on seisukohal, et 2019. aasta lõpus selgus, et hagejale kuulunud garaažibokside

elektritarbimise näite oli oluliselt vähendatud mahus. Pärast kostja esindaja ligipääsu saamist

hageja elektriarvestitele 2019. lõpus, selgus, et perioodil 2013. a – 2019. a on hageja esitanud

näite, millega on näidatud elektritarbimist oluliselt väiksemas mahus. Kostja tegi seejärel

2-21-4493

tarbimise osas ümberarvestused ja määras hagejale juurde tasumiseks summa, milline on võrdne

tegeliku elektritarbimise ja ebaõigesti näidatud elektritarbimise vahega.

18. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest järeldub, et garaažiboksides xx ja xxx asunud

vaidlusaluste arvestite nr 4117 ja 4118 näite tuleb lugeda 5-kohalistena.

19. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud tõend elektriarvestite nr 4117 ja 4118 tehnilised

omaduste kohta (hageja 30.10.2024 seisukoha lisa nr 2; II kd, tl 79-93), seda, et vaidlusaluste

arvestite näite tuli lugeda 4-kohalistena, kuna hageja esitatud tõendist selgub, et vaidlusaluste

arvestite mudelit nr CO-ЄЄ6705 toodeti nii 4-kohalisena kui ka 5-kohalisena, millest ei ole

võimalik järeldada, et vaidlusalused arvestid esitasid näite 4-kohalistena.

20. Samuti on kohus seisukohal, et hageja väited selle kohta, et kostja ise esitas arveid 4-kohalise

näidu arvestuse alusel, kuna vaidlus puudub selles, et arvete aluseks olnud näidud esitati kostjale

hageja poolt.

21. Kostja selgituste kohaselt tellis ta pärast hagejale kuulunud garaažiboksides toimunud avariid

26.02.2021 Hoonetetehnohooldus OÜ-lt garaažibokside 4117 (xx) ja 4118 (xxx) elektriarvestite

(I kd, tl 70) vahetuse, mille kohta 26.02.2021 koostati akt (kostja 19.08.2021 vastuse lisa nr 4, I

kd, tl 71). Akti kohaselt oli elektriarvesti nr 4117 näit 56473 ja elektriarvesti nr 4118 näit oli

30478. Kostja on 17.02.2025 seisukoha punkti 1.4. avaldanud, et kostja elektrik kinnitab, et

elektriarvestite näidud olid ruumides xx ja xxx järgmised: nr 4117 – 56368 kWh; nr 4118 –

30471 kWh; nr 4121 – 4904 kWh.

Kostja pöördus 15.09.2021 elektriarvesti näitude lugemise küsimuses AS Metrosert poole, kellelt

13.10.2021 saadud vastusest (kostja 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2; I kd, tl 118)

nähtub, et vastavalt elektriarvesti kasutusjuhendi (kostja 16.12.2021 menetlusdokumendi lisa nr

3; I kd, tl 119-123 pöördel) punktile 2.15 on näit viis kohta täisarvuna (kilovattides).

Samuti tellis kostja 07.10.2021 Eesti Energia AS-lt elektriarvestite 4177 ja 4118 kontrolli, mille

kohta koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr PT 002668 (kostja 16.12.2021

menetlusdokumendi lisa nr 1; I kd, tl 117 EE). Eesti Energia AS aktis on märkusena märgitud:

„Arvesti nr 464200 (4118) on vaja arvestada 5 numbrit. Arvesti nr 617105 (4117) on vaja

arvestada ka kõik viis numbrit (mitte 4). 464200 näit on 30478; 617105 näit 56419. Plommid on

korralikult.“

22. Hageja on taotlenud elektripaigaldise ekspertiisi läbiviimist.

Harju Maakohtu 23.02.2024 määrusega määras kohus elektripaigaldise ekspertiisi, kohustades

määruse punktis 5 hagejat tasuma enne ekspertiisi läbiviimist ekspertiisitasu ettemaks. Kuna

hageja ekspertiisitasu ettemaksu ei tasunud, siis kohus ei teinud eksperdile ülesandeks ekspertiisi

läbi viia.

23. Eeltoodust tuleneb, et kostja on tõendanud, – AS-i Metrosert seisukohaga, elektriaervesti

kasutusjuhendi p 2.15, AS Eesti Energia tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr PT 002668 –

et hagejale kuulunud garaažiboksides nr xx ja xxx olnud elektriarvestite näite kajastatakse 5-

kohalise täisarvuna (kilovattides). Ka hageja esitatud tõend elektriarvestite nr 4117 ja 4118

tehnilised omaduste kohta (hageja 30.10.2024 seisukoha lisa nr 2; II kd, tl 79-93) tõendab, et

vaidlusaluste arvestite mudelit nr CO-ЄЄ6705 toodeti nii 4-kohalisena kui ka 5-kohalisena, mis

ei välista vaidlusalused arvestite näitude kajastamise võimalust 5-kohalise täisarvuna

(kilovattides).

2-21-4493

23. Järgnevalt analüüsib kohus iga vaidlustatud arvete põhjendatust.

Hageja nõuab kostjalt talle väljastatud ja tema poolt tasutud arvete nr 1, 4120-201912 ja 4117-

201912 eest alusetult tasutud summade summas (2926.80 + 3496.83 + 6924.76) 13 348.39 eurot

tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Kostja on seisukohal, et hagejale on väljastanud arved elektri tegeliku kulu järgi, mis on

mõõdetud garaažiboksis paiknevate arvestite alusel. Lisaks on kostja poolt hagejale väljastatud

arve 15.07.2019.a nr 1 summas 2 926.80 eurot hoones hageja ruumidest põhjustatud elektri

ülepingest tekkinud elektrikatkestuse likvideerimise eest. Kostja leiab, et kõik hagejale

väljastatud arved on põhjendatud ning hageja on arved tasudes ka nõuet tunnustanud.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, miks on kohustus ära langenud ning, millisel

hetkel tekkis hagejal teadmine, et ta on täitnud olematut kohustust. Kostja kinnitab, et ta ei ole

alusetult rikastunud, kuna rahad on edasi makstud elektrimüüjale. Tegemist ei ole hageja alusetu

sooritusega ja makse on tehtud kehtiva kohustuse katteks.

24. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-18-7948/81 punktis 20 leidnud: „Kolleegium on varasemas

praktikas selgitanud, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis

kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes

hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus

kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui

hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal

on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli

muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha

saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr

2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega peab hageja

nõude lahendamiseks olema selge pooltevaheliste õigussuhete kvalifikatsioon ning see, millises

ulatuses hageja kostja kinnisasjale maja ehitamisse panustas.“

27.12.2019 arve nr 4120-201912

25. 27.12.2019 esitas kostja hagejale arve nr 4120-201912 (I kd, tl 20; dtl 35) kogusummas

3501.45 eurot 2019. aastal garaažiboksis nr xxx tarbitud teenuste (neist üldelekter - 15,8380

eurot; elekter - 3479,8908 eurot; postikulud – 1 eurot, prügivedu – 4,7224 eurot) eest (dtl 35).

Hageja on tasunud arve nr 4120-201912 täies ulatuses 23.01.2020.

Kostja vastuväite kohaselt on hagejale esitatud arveid elektri tegeliku kulu järgi, mis on

mõõdetud garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel.

26. Vaidlusalusel arvel nr 4120-201912 (I kd, tl 20; dtl 35) nähtub, et aadressil K. Kärberi 18-

xxx on olnud elektri tarbimine 25 644,00 kWh, algnäit on olnud 4827,00 ja lõppnäit 30471,00.

27. Hageja hinnangul on arvel esitatud elektrinäit ebaõige, kuna ei põhine hagejale kuulunud

garaažiboksis nr xxx olnud elektriarvesti näidule. Hageja hinnangul mõõtis garaažiboksis nr xxx

(endised 4120, 4121, 4122) elektritarbimist elektriarvesti nr 4599151 (hagiavalduse lisa 6, I kd, tl

19, dtl 34). Hageja hinnangul on kostja 25.09.2024 toimunud kohtuistungil (25.09.2024

kohtuistungi protokolli kell 00:39:10 – 00:40:07) omaks võtnud asjaolud, et elektriarvesti nr

4599151 asus ja mõõtis garaažiboksi nr xxx elektritarbimist ja garaažiboksis nr xxx asus ainult

üks arvesti nr 4599151 (25.09.2024 kohtuistungi protokolli kell 00:39:41).

2-21-4493

28. Kostja ei ole kinnitanud hageja väidet omaksvõtu kohta. Kohtu hinnangul ei saa lugeda

hageja väidetud kostja omaksvõttu asjaolu kohta, et kostja on omaks võtnud et elektriarvesti nr

4599151 asus ja mõõtis garaažiboksi nr xxx elektritarbimist ja garaažiboksis nr xxx asus ainult

üks arvesti nr 4599151 (25.09.2024 kohtuistungi protokolli kell 00:39:41), kuna samal

kohtuistungil on kostja lepinguline esindaja selgitanud, et hageja tekitab segadust ja koheselt

väitnud, et „Me ei saa vastata küsimusele täpselt, et mis ruumis, mis seina peal, kus täpselt see

arvesti asub. Need arvestid kostja raamatupidamises on seotud hageja ruumidega.“ (25.09.2024

kohtuistungi protokoll 00:41:10. Seega pole hageja väidetud kostja omaksvõtt kehtiv TsMS §

231 lg 2 mõttes.

29. Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud tõendilt – foto elektriarvestist nr 4599151

(hagiavalduse lisa 6, I kd, tl 19, dtl 34) võimalik tuvastada, kus fotol olev elektriarvesti asus.

Kostja on 17.02.2025 seisukoha punkti 1.4. avaldanud, et kostja elektrik kinnitab, et

elektriarvestite näidud olid ruumides xx ja xxx järgmised: nr 4117 – 56368 kWh; nr 4118 –

30471 kWh; nr 4121 – 4904 kWh.

Kostja on esitanud kohtule arvestuse elektriarvestite näitude kohta perioodil 2016. a – 2019. a

(kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 1, II kd, tl 166). Selle arvestuse kohaselt esitati arvestiga nr

4118 mõõdetud elektri kohta arvesti näit vaid ühel korral. Kostja esindajatel puudus ligipääs

hageja ruumides olnud elektriarvestitele, mistõttu sai kostja elektrinäitu kontrollida alles 2019.

aastal. Asjaolu, et kostjal puudus ligipääs hageja elektriarvestitele kinnitab muu hulgas ka kostja

elektrinäitude nimekiri perioodil 30.11.2016 – 30.11.2017 (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 2, II

kd, tl 167), millest nähtub, et hagejale kuuluvate bokside kohta puudub elektrinäit ja kostja poolt

hagejale 14.12.2017 väljastatud arve nr 17/12/4117, millel elektri lõppnäit pole võrreldes

algnäiduga muutunud, millest tulenevalt hagejal ei tulnud elektri eest midagi tasuda (kostja

02.12.2024 seisukoha lisa 3, II kd, tl 168).

26.02.2021 Hoonetetehnohooldus OÜ-lt garaažibokside 4117 (xx) ja 4118 (xxx) elektriarvestite

(I kd, tl 70) vahetuse, mille kohta 26.02.2021 koostati akt (kostja 19.08.2021 vastuse lisa nr 4, I

kd, tl 71). Akti kohaselt oli elektriarvesti nr 4117 näit 56473 ja elektriarvesti nr 4118 näit oli

30478.

30. Tunnistaja S, kes on kostja raamatupidaja, on 03.12.2024 toimunud kohtuistungil selgitanud,

et ta on olnud kostja raamatupidaja alates 2017. a. ja on hagejale väljastanud vaidlusaluse arve (I

kd, tl 20), tunnistaja ütluste kohaselt sai ta arvel kajastatud näidud KÜ elektrikult, kes kord

aastas käib ja võtab mõõtjate näidud ja esitab need ühistule. Tunnistaja ütluste kohaselt väljastas

ta 2019. a Xle 3 arvet, 2 arvet olid bokside xx ja xxx kohta ja üks arve puudutas elektritarbimist.

Eelnevatelt oli väljastatud arveid ainult 2 arvesti kohta, aga 2019. a laekus elektrikult info, et on

olemas ka kolmas arvesti. Enne 2018. a väljastati Xle 2 arvet, eraldi 2 elektriarvesti kohta

vastavalt bokside kohta xx ja xxx. 2019. a elektrik andis andmed, et talle on lisandunud veel üks

elektriarvesti. Ja tunnistaja väljastas selle kohta eraldi arve. (kohtuistungi protokoll 01:51:31,

01:58:38, 01:59:14, 02:12:02).

31. Tunnistaja J, kes on OÜ Hoonetetehnohoolduse elektrik on 03.12.2024 toimunud

kohtuistungil andnud ütluseid, mille kohaselt on KÜ Kärberi 18 palganud firma, kus ta töötab ja

nad teenindavad KÜ-t Kärberi 18, tunnistaja ülesandeks oli kord aastas võtta näite, kuid osadesse

boksidesse, s.h boksidesse nr 4117, 4118, 4119, 4120, 4121, 4122 ta sisse ei pääsenud, sest need

olid seinaga piiratud ja uks oli kogu aeg lukus. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta näidud alates

pärast seda, kui 2019 sein maha lammutati. Toimiku I kd, tl 70 olevad arvestid on tunnistaja

poolt maha võetud ja numbrid 4117 ja 4118 on tema poolt arvestitele kirjutatud. (protokoll

01:00:57, 01:04:12, 00:06:58, 01:14:56; 01:15:30, 01:22:16).

2-21-4493

32. Kostja hinnangul on segadus arvetega tingitud sellest, et kostja esitas elektrinäite 4-

kohalisena, kuigi vaidlusalustes ruumides olnud elektriarvestite näite tuli lugeda 5-kohalistena.

Hageja on omaks võtnud näitude esitamise neljakohalise näiduna (06.11.2024 kohtuistung).

Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa punktides 15-23 tuvastanud, et vaidlusalustes

hageja garaažiboksides olevate elektriarvestite näite tuli lugeda 5-kohalistena.

33. Hageja hinnangul on elektriarved põhjendamatult suured ja pole tõenäoline, et hageja

ruumides kasutati sellises mahus elektrienergiat. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja

vaidlusalused ruumid välja üürinud, mida näitab asjaolu, et hageja palus korduvalt kolmandatele

isikutele sissepääsu garaažiühistu hoonesse. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on

palunud vormistada talle kuuluvate garaažibokside sissepääsusid alates 01.04.2013 – 17.09.2019

kolmandate isikute nimele (I kd, tl 78-83, II kd, tl 111-135), millele tuginedes on kostja

seisukohal, et hageja andis talle kuulunud garaažiboksid kolmandate isikute kasutusse.

34. Eelnimetatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks taotlenud T’ile sissepääsuks luba, millest

tulenevalt jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud tõendi – T’i selgituskirja (II kd tl 76, tõlge tl

78).

35. Tulenevalt asjaolust, et hageja andis vaidlusaluseid garaažibokse kolmandate isikute

valdusesse on usutav kostja vastuväide, et nimetatud ruume kasutati majandustegevuseks. Kostja

on seisukohal, et hageja kasutuses olnud ruumides tegutses autoremonditöökoda, mida hageja on

tõendanud autode tõstuki ja elektriseadme fotoga (kostja 09.05.2023 seisukoha lisad 2 ja 3, I kd,

tl 170 ja 171).

36. Hageja taotles elektripaigaldise ekspertiisi läbiviimist, mille Harju Maakohtu 23.02.2024

määrusega määras, kohustades määruse punktis 5 hagejat tasuma enne ekspertiisi läbiviimist

ekspertiisitasu ettemaks. Kuna hageja ekspertiisitasu ettemaksu ei tasunud, siis kohus ei teinud

eksperdile ülesandeks ekspertiisi läbi viia. Kohtu hinnangul kaotas hageja sellest tulenevalt

võimaluse täiendava tõendi kogumiseks.

37. 27.12.2019 arve nr 4120-201912 arve koosneb lisaks vaidlusalusele elektri põhitariifile

summas 3479,8908 eurot ka elektri üldkulust summas 15,8380 eurot, postikulust summas 1 euro

ja prügiveokulust summas 4,7244 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja põhikiri ei sätesta korteriühistu liikmetele kohustust tasuda

üldelektri, prügiveo ja postikulude eest.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 12 analüüsinud korteriomandi ehk eriomandi omaniku

kohustusi ja jõudnud järeldusele, et kostja põhikirja punkt 6.2. ja KrtS § 40 lg 2 koosmõjust

tulenevalt on korteriühistu liikmed põhikirja punktis 6.2. kokku leppinud korteriühistu mõtteliste

osade majandamiskulude tasumises elamu üldfondist, eriosade kulude tasumist elamu üldfondist

korteriühistu põhikirjast ei järeldu. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väide, et

korteriühistu liikmed olid otsustanud 2018. aastal või muul ajal tasuda kogu elektritarbimine,

elektrienergia isiklik tarbimine ja prügi väljavedu (seisuga 01.12.2018) korteriühistu üldfondist.

Kohtu hinnangul ei kuulu ka hagejaga seotud postikulu 1 eurot tasumisele korteriühistu

üldfondist.

38. Hageja on tõendina esitanud varasema perioodi elektriarved, mis on väljastatud garaažiühistu

Sadam poolt, kus tal väidetavalt puudub võlgnevus garaažiühistu Sadam ees. Kohtu hinnangul

pole need tõendid asjakohased, kuna garaažiühistu Sadam pole kostja õiguseellane, samuti

puudutab see perioodi, mis vaidlusalustes arvetes ei kajastu ega ole seetõttu asjakohased.

2-21-4493

Muud asjaolud ja tõendid pole asjakohased.

39. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 27.12.2019 arve nr 4120-201912 on põhjendatud ja

koosneb valdavalt elektrikulust, mis esitati elektri tegeliku kulu järgi, mis on mõõdetud

garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel. Põhiline põhjus tavapärasest suuremale elektriarvele

tuleneb asjaolust, et varasemalt esitati elektriarvesti näite 4-kohalisena, kuid vaidlusalused

elektriarvesti mudelid arvestasid elektrikulu 5-kohalise näiduna. Muude tasumisele kuluvate

summade tasumise kohustust on kohus analüüsinud kohtuotsuse punktis 37.

40. Eeltoodust järeldub, et hageja väited 27.12.2019 arve nr 4120-201912 arve alusetuse kohta

on põhistamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendanud, et ta

täitis kostja rikastamiseks olematut kohustuse või kohustust, mida ta täitis, ei tekkinud või mis

langes hiljem ära.

27.12.2019 arve nr 4117-201912

41. Hageja hinnangul näitas hagejale kuuluva garaažiboksi nr xx elektriarvesti 30.11.2018

seisuga 5422,0 kWh ja 25.10.2019 seisuga 5636,7 kWh. Seega moodustas garaažiboksi nr xx

elektritarbimine 2019. a eest 214 kWh. 27.12.2019 esitas kostja hagejale arve nr 4117-201912 (I

kd, tl 23; dtl 38) kogusummas 6937.60 eurot 2019. aastal garaažiboksis nr xx tarbitud teenuste

(neist üldelekter - 17,8960 eurot; elekter - 6913,3722 eurot; postikulud – 1 eurot, prügivedu –

5,3360 eurot) eest (dtl 38). Hageja on tasunud arve nr 4117-201912 täies ulatuses 23.01.2020.

Kostja vastuväite kohaselt on hagejale esitatud arveid elektri tegeliku kulu järgi, mis on

mõõdetud garaažiboksis asuvate elektriarvestite alusel.

42. Vaidlusalusel arvel nr 4117-201912 (I kd, tl 23; dtl 38) nähtub, et aadressil K. Kärberi 18-xx

on olnud elektri tarbimine 50 946,00 kWh, algnäit on olnud 5422,00 ja lõppnäit 50 946,00.

Hageja hinnangul on arvel esitatud elektrinäit ebaõige, kuna ei põhine hagejale kuulunud

garaažiboksis nr xx olnud elektriarvesti näidule. Garaažiboksi nr xx elektritarbimine 2019. aastal

moodustas 214 kWh. Elektrihind ei ületa 6 eurosenti ühe kWh eest. Kostja põhikiri ei sätesta

korteriühistu liikmetele kohustust tasuda üldelektri, prügiveo ja postikulude eest. Tegemist on

olemuselt majandamiskuludega kostja põhikirja punkti 6.1 tähenduses, mida tasutakse põhikirja

punktis 6.2 sätestatud korras. Hageja on tasunud garaažiboksi nr xx majandamiskulud 2019. a

eest 09.01.2019 arve nr 19/01/4120 alusel Seega arve nr 4117-201912 on põhjendatud üksnes

suuruses 12.84 eurot (214 kWh x 0,06 eurot/ kWh). Sellest tulenevalt on kostja saanud arve nr

4117-201912 alusel 6924.76 (2926.80 + 6937.60 – 12.84) eurot õigusliku aluseta ning peab

hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama.

43. Kostja selgituste kohaselt selgus 2019. aasta lõpus, et hagejale kuulunud garaažibokside

elektritarbimise näite oli esitatud oluliselt vähendatud mahus. Pärast kostja esindaja ligipääsu

saamist hageja elektriarvestitele 2019. lõpus, selgus, et perioodil 2013-2019 on hageja esitanud

näite, millega on näidatud elektritarbimist oluliselt väiksemas mahus. Kostja tegi seejärel

tarbimise osas ümberarvestused ja määras hagejale juurde tasumiseks summa, milline on võrdne

tegeliku elektritarbimise ja ebaõigesti näidatud elektritarbimise vahega.

Kostja on esitanud kohtule arvestuse elektriarvestite näitude kohta perioodil 2016. a – 2019. a

(kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 1, II kd, tl 166). Selle arvestuse kohaselt ei ole arvestiga 4117

mõõdetud elektri kohta 2016. a – 2019. a esitatud üldse näitusid, mistõttu on arvestuses algnäit ja

2-21-4493

lõppnäit sama ning tegelik tarbimine tuvastati alles 2019. aastal, kui kostja esindajad said võtta

elektrinäidud.

Boksi nr xx elektritarbimise eest esitatud arve nr 4117-20912 algnäiduks on võetud hageja poolt

esitatud andmed. Hageja vaidlustatud arvel mõõtis arvesti nr 4117 garaažiboksi nr xx tarbimist.

Samuti kajastub selline algnäit hagi lisal nr 5 (I kd, tl 18, dtl 33), mis on 01.01.2019 arve nr

19/01/4117.

Arvesti nr 4599151 osas ei ole esitatud ühtegi näitu, 25.10.2019 on tuvastatud näit „4904“.

Kostja vastuväite kohaselt ei olnud tal juurdepääsu elektriarvestitele, mistõttu sai ta elektrinäidu

alles 2019. aastal, mida tõendab kostja poolt esitatav elektrinäitude nimekiri perioodil

30.11.2016 kuni 30.11.2017 (kostja 02.12.2024 seisukoha lisa 2), kus hagejale kuuluvate bokside

osas elektrinäit puudub. Kostja on hagejale väljastanud 14.12.2017 arve nr 17/12/4117, kus

elektri algnäit ja lõppnäit samad „5422“ ja elektri eest tasuda ei tulnud (kostja 02.12.2024

seisukoha lisa 3, II kd, tl 168).

44. 25.10.2019 müügilepinguga võõrandas hageja garaažiboksi nr xx OÜ-le Varandi. 2021. a

märtsi kuus tahtis hageja kontrollida garaažiboksi nr xx elektriarvestite tegelikku võimsust,

andes elektriarvestid tehnilisele ekspertiisile. Nimetatud eesmärgil võttis hageja esindaja

ühendust OÜ Varandi seadusliku esindajaga Q, kes teatas, et garaažiboksi nr xx elektriarvestid

on 2021. a veebruari lõpus kostja poolt demonteeritud. OÜ Varandi kasutab garaažiboksi nr xx

elektri arvutamiseks uued arvestid.

Hageja taotles elektripaigaldise ekspertiisi läbiviimist, mille Harju Maakohtu 23.02.2024

määrusega määras, kohustades määruse punktis 5 hagejat tasuma enne ekspertiisi läbiviimist

ekspertiisitasu ettemaks. Kuna hageja ekspertiisitasu ettemaksu ei tasunud, siis kohus ei teinud

eksperdile ülesandeks ekspertiisi läbi viia. Kohtu hinnangul kaotas hageja sellest tulenevalt

võimaluse täiendava tõendi kogumiseks.

45. Tunnistaja S ütluste (03.12.2024 kohtuistungi protokoll 01:51:31 - 02:12:02) kohaselt

vormistas ta korteriühistu väljastatavad arved ja arvel kajastatud näidud sai ta elektrikult, kes

alati ei saanud ligipääsu elektrimõõtjatele. Teavet elektrinäitude esitamise kohta on võimalik

näha elektrinäitudelt, sest juhul, kui need on muutumatud, siis järelikult sinna ligi ei saanud.

Esimest korda väljastasime arve 5-kohalisena, et kas tõesti elektrik ei ole eksinud. Elektrik ütles,

et ta ei ole eksinud. Et konkreetsel juhul peab olema 5 numbrit. Mitmeid kordi käidi ja

kontrolliti. Isegi arvete väljastamine oli viivituses selle tõttu, sest mõeldi, milles on asi. Arvesti

oli töötav. Kontrolliti, kas tegemist ei või olla programmi veaga. Ja üksnes peale seda, peale

kõiki neid toiminduid, kui elektrik ütles, et ta ei ole eksinud, võeti vastu otsus esitada arve

sellisena nagu siin näha. Vaadates seda arvesti näitu oli olukord selline, et me ei saanud kõrvale

vaadata sellest arvesti tegelikust näidust.

46. Tunnistaja J, kes on OÜ Hoonetetehnohoolduse elektrik, 03.12.2024 toimunud kohtuistungil

andnud ütluste kohaselt on KÜ Kärberi 18 palganud firma, kus ta töötab ja nad teenindavad KÜ-t

Kärberi 18, tunnistaja ülesandeks oli kord aastas võtta näite, kuid osadesse boksidesse, s.h

boksidesse nr 4117, 4118, 4119, 4120, 4121, 4122 ta sisse ei pääsenud, sest need olid seinaga

piiratud ja uks oli kogu aeg lukus. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta näidud alates pärast seda,

kui 2019 sein maha lammutati. Toimiku I kd, tl 70 olevad arvestid on tunnistaja poolt maha

võetud ja numbrid 4117 ja 4118 on tema poolt arvestitele kirjutatud. (protokoll 01:00:57,

01:04:12, 00:06:58, 01:14:56; 01:15:30, 01:22:16).

47. Hageja hinnangul on elektriarved põhjendamatult suured ja pole tõenäoline, et hageja

ruumides kasutati sellises mahus elektrienergiat. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja

2-21-4493

vaidlusalused ruumid välja üürinud, mida näitab asjaolu, et hageja palus korduvalt kolmandatele

isikutele sissepääsu garaažiühistu hoonesse. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on

palunud vormistada talle kuuluvate garaažibokside sissepääsusid alates 01.04.2013 – 17.09.2019

kolmandate isikute nimele (I kd, tl 78-83, II kd, tl 111-135), millele tuginedes on kostja

seisukohal, et hageja andis talle kuulunud garaažiboksid kolmandate isikute kasutusse.

Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja andis vaidlusaluseid garaažibokse kolmandate

isikute valdusesse on usutav kostja vastuväide, et nimetatud ruume kasutati majandustegevuseks.

Kostja on seisukohal, et hageja kasutuses olnud ruumides tegutses autoremonditöökoda, mida

hageja on tõendanud autode tõstuki ja elektriseadme fotoga (kostja 09.05.2023 seisukoha lisad 2

ja 3, I kd, tl 170 ja 171).

48. 27.12.2019 arve nr 4117-201912 arve koosneb lisaks vaidlusalusele elektri põhitariifile

summas 6913,3722 eurot ka elektri üldkulust summas 17,8960 eurot, postikulust summas 1 euro

ja prügiveokulust summas 5,3360 eurot.