2-25-109031/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-109031

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-109031

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V R vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

324,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: V R (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V R vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V R Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS-i Inbank Finance

vahel 05.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX, 24.04.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX ja 01.06.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX

tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 181,85 eurot;

2.2.

intress 11,93 eurot;

2.3.

sissenõudmiskulud 75 eurot;

2.4.

viivis 11,41 eurot;

2.5.

viivis põhivõlalt (181,85 eurot) lepingujärgses määras 15,9% aastas alates

21.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 15

eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 527 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6. Välja mõista V R Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 270 eurot ja viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1(4)

2-25-109031

7. V R tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei

anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress 1. Mai 2, 20308 Narva; e-post vmknarva.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama

TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is

(viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitus

Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud

05.12.2022 järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 149,99 eurot

järelmaksuga, 24.04.2023 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX, mille alusel sai kostja kauba

maksumusega 179,99 eurot järelmaksuga ja 01.06.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX,

mille alusel sai kostja kauba maksumusega 129,99 eurot järelmaksuga.

Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 46,32% aastas ja intressimäär 15,9% aastas.

Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 43,86% aastas ja intressimäär 15,9% aastas.

Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,65% aastas ja intressimäär 15,9% aastas.

2(4)

2-25-109031

Kostja oli viivituses 10.2024, 11.2024 ja 12.2024 tagasimaksetega. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale

lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS

Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 149,99

eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 132,00 eurot, seega on tasumata

põhiosa summas 17,99 eurot. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 179,99

eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 123,55 eurot, seega on tasumata

põhiosa summas 56,44 eurot. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 129,99

eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 22,57 eurot, seega on tasumata

põhiosa summas 107,42 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlg summas 181,85 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus kokku summas 11,93 eurot. Sissenõudmisega seotud kulusid on

kokku summas 90 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivis summas 11,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 21.05.2025 lepingujärgses viivisemääras s.o 15,9% aastas. Arvestatuna

ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 181,85 eurot x 15,9% aastas =

28,91 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on krediidiandja kostja maksevõimet hinnanud

kostja laenutaotluse ja maksehäireregistri andmete (maksehäired puudusid) põhjal. Kostja

igakuised sissetulekud ületasid igakuiseid kohustusis vastavalt 1000 ja 200 eurot, 2000 ja 500

eurot, 2000 ja 600 eurot. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude

väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude

väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Hageja on kogunud ja kontrollinud kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute,

vara ja kohustuste kohta. Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi

taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja

krediidivõimelisust.

Kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja

kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt

summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 181,85 eurot, intressinõude

summas 11,93 eurot, sissenõudmiskulud 90 eurot, viivise 11,41 eurot ja täiendava viivise

nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 28,91 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekuludena muud makseviivitusega tekkinud kulud

kogusummas 15 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t.

kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud

võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest

kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud

ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131

lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei

saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on

hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja

sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema

3(4)

2-25-109031

ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja

piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb

rahuldamata.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Hagimaterjalid toimetati kostjale 05.06.2025 määruse alusel kätte 12.06.2025 isiklikult

käsipostiga. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 26.06.2025 vastanud.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus

märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 100 eurot ja hageja

õigusabikulud 527 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja

õigusabikulud summas 527 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja

esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt

keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse

kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed.

Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud

osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega.

Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud,

eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises

valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja

konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures

advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on

põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas

150 eurot ning menetluskulud kokku 270 eurot (100 + 20 + 150). Nimetatud summa koos

lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik

4(4)