3-25-1446/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

01.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1446

Haldusasi

F.L kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendama

kaebaja 13.05.2025 menetluse uuendamise taotlus uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja – F.L

Vastustaja – Tallinna linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

2. Tagastada F.L kaebus.

3. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebaja 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotlus

1. F.L (kaebaja) esitas 15.02.2025 Tallinna linnale taotluse 2025. a veebruarikuu

toimetulekutoetuse saamiseks.

2. Tallinna linn edastas 20.02.2025 kaebajale teatise, milles juhiti tähelepanu, et taotluses

esinevad puudused ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja teatas

24.02.2025 Tallinna linnale, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel ja tema tervislik seisund ei

võimalda sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu kodus, osaleda videokohtumisel

ega suhelda ka telefonikõne vahendusel. Tallinna linna teavitas 25.02.2025 kaebajat, et

puuduste kõrvaldamine on väga vajalik otsustamaks taotluse edasine menetlemine, sh võimalik

määramine või määramata jätmine, tuleb taotlejal, arvestades tema tervislikku seisundit, valida,

kas ta soovib puuduste kõrvaldamiseks kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või

27.02.2025 kell 10.00. Vajaduse kohtuda isiklikult tingis muu hulgas asjaolu, et perioodil

04.02.2025-25.02.2025 esitas kaebaja haldusorganile kokku ligikadu 70 võõrkeelset e-kirja,

mis olid väga mahukad ja sisaldasid erinevaid kommentaare, kuvatõmmiseid, infot, küsimusi,

õigusaktide ja kohtuotsuste tõlgendamist jne, mis tekitasid Tallinna linnas täiendavat segadust.

3. Tallinna linn tagastas 27.02.2025 teatisega kaebaja 15.02.2025 taotluse läbivaatamatult

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 alusel, kuna taotleja ei kõrvaldanud taotluse puudusi, sh

ei teavitanud kohtumiseks sobivast ajast, ei olnud võimalik tema toetuse vajadust ega

õigustatust terviklikult hinnata.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 01.03.2025 kaebuse Tallinna linna poolt kaebaja

2025. a veebruarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks kaebaja 2025. aasta veebruarikuu

sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi vaatama (haldusasi nr 3-25-437). Koos kaebusega

esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

5. Tallinna Halduskohus võttis 14.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.03.2025

määrusega kaebaja määruskaebuse esialgse õiguskaitse osas määruskaebuse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 26.04.2025 kaebusest loobumise avalduse. Tallinna Halduskohus võttis

28.04.2025 määrusega kaebaja kaebusest loobumise avalduse vastu ning lõpetas haldusasja

menetluse. Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 14.05.2025.

7. Kaebaja esitas Tallinna linnale 19.03.2025 ja 26.03.2025 avalduse sooviga uuendada 2025. a

veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlus. Tallinna linn keeldus sisuliselt avalduse

menetlemisest 27.03.2025.

8. Kaebaja esitas 28.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

vaadata kaebaja 26.03.2025 taotlus 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse

uuendamiseks uuesti läbi (haldusasi nr 3-25-796). Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2025

määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Sama määrusega kohustas

kohus Tallinna linna 5-päevase tähtaja jooksul teatama, kas ta on lahendanud kaebaja

26.03.2025 menetluse uuendamise taotluse. Tallinna linn teatas 02.04.2025 halduskohtule, et

selgitas taotluse läbi vaatamata jätmist, sh menetluse uuendamise võimatust kaebajale suuliselt

ning saatis selles osas kaebajale ka 01.04.2025 kirjaliku teatise.

9. Tallinna Halduskohus lõpetas 03.04.2025 määrusega haldusasja menetluse, jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna linn

lahendas kaebaja menetluse uuendamise taotluse 01.04.2025, mistõttu esineb HKMS § 152 lg 1

p-s 4 toodud alus menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist ei välista HKMS § 152 lg 2,

kuivõrd haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Kohus selgitas, et haldusasja nr 3-24-437 menetluses on kaebaja kaebus, milles

vaidlustatakse 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotletakse

vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt

läbi. Seega ei ole jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Puudub ka vajadus anda

kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), sest lõppjäreldustes on linn leidnud

õigesti, et menetluse uuendamiseks alust pole.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2025 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Tallinna linn on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse

uuendamise taotluse. Seega esineb alus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks.

Kaebaja menetluse uuendamise taotluse eesmärk on, et vastustaja teeks tema 2025. a

veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse osas otsuse. See vaidlus on lahendamisel halduskohtu

menetluses olevas haldusasjas nr 3-25-437, kus kaebaja on vaidlustanud 15.02.2025

toimetulekutoetuse avalduse läbi vaatamata jätmist ning taotlenud vastustaja kohustamist

vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu taotlus sisuliselt läbi. Ka kõik kaebaja tervisega

seonduvad tõendid saab kaebaja esitada selles haldusasjas. Kuna vastustaja on 01.04.2025

lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 24.04.2025.

11. Kaebaja esitas 13.04.2025 Tallinna linnale taotluse uuendada tema 15.02.2025

toimetulekutaotluse menetlus HMS § 44 lg 1 alusel. Tallinna linn vastas 22.04.2025 e-kirjaga,

et samasisulisele avaldusele, mille on kaebaja 19.03.2025 esitanud vene keeles ja seejärel

26.03.2025 esitanud nõuetekohaselt, st eesti keeles, on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakond juba vastanud 01.04.2025. Seega täiendavalt 13.04.2025 edastatud

avaldusele ei vastata.

2(10)

12. Kaebaja esitas 22.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

välja andma haldusakt vastuseks kaebaja 13.04.2025 haldusmenetluse uuendamise taotlusele

veebruarikuu osas (haldusasi nr 3-25-1196). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse.

13. Tallinna Halduskohus tagastas 28.04.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult ning jättis

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sisuliselt ei

nõustu kaebaja tema 13.04.2025 avaldusele antud vastusega ning soovib vastustaja kohustamist

lahendama tema 13.04.2025 avaldus uuesti. Kokkuvõtvalt on kaebaja eesmärgiks tema

15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse sisuline läbivaatamine. Kohus leidis, et selle eesmärgi

saavutamine on võimalik haldusasjas nr 3-25-437. Kaebaja soovis veebruarikuu

toimetulekutoetuse taotluse menetluse uuendamist viitega 19.03.2025 epikriisile. Kaebaja

menetluse uuendamise taotlusele on vastatud, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 16.05.2025.

Kaebaja 2025. a märtsikuu toimetulekutoetuse taotlus

14. Kaebaja esitas 15.03.2025 Tallinna linnale toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva

toetuse taotlused 2025. a märtsikuu eest.

15. Tallinna linn andis 25.03.2025 teatisega kaebajale taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja ning kaebajal tuli taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt

01.04.2025. Kaebajal tuli esitada enda isa pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2025–

15.03.2025 kohta; paberkandjal tõend arstipoolse kinnitusega kaebaja tervisliku seisundi kohta

alates 24.02.2025, kuivõrd ainuüksi töövõimetuslehel viibimine ei tähenda, et kaebaja ei saaks

igapäevaelus osaleda. Kaebajale selgitati võimalust tõendi maksumuse kompenseerimiseks

sissetulekust sõltuva toetuse raames. Kaebajal tuli esitada üürikorteri omaniku kirjalik kinnitus

tõendamaks, kas, kuidas ja mis ulatuses on kaebaja 2025. a veebruari üüri eest tasunud. Samas

kirjas selgitati kaebajale, et tema toetuse vajadust, sh õigustatust on jätkuvalt soov tervikuna

hinnata ning selleks on vajalik kaebajaga isiklikult kohtuda, et vesteldes ja andmeid

täpsustades hinnata kaebaja majanduslikku olukorda, kuivõrd kaebaja võõrkeelseid kirju on

keeruline läbi töötada ning nendest olulist informatsiooni välja filtreerida. Seetõttu on linnal

jätkuv vajadus kaebajaga kohtumiseks, andes kaebajale valiku tulla vastuvõtule kohapeale,

võimaldada kodukülastuse läbiviimiseks või videosilla vahendusel kohtumiseks. Linn selgitas,

et kui määratud tähtajaks ei ole kaebaja puuduseid kõrvaldanud, jäetakse tema taotlused

vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata.

16. Kaebaja võttis 27.03.2025 avaldusega 15.03.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotluse

tagasi ning esitas 27.03.2025 uue toimetulekutoetuse taotluse 2025. a märtsikuu eest. Kaebaja

teatas enda 27.03.2025 teatises, et ta sissetulekust sõltuva toetuse taotlust tagasi ei võta.

17. Tallinna linn andis 02.04.2025 teatisega kaebajale taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks aega 5 tööpäeva, st kaebajal tuli taotluses esinevad puudused kõrvaldada

hiljemalt 09.04.2025. Kaebajal tuli ajavahemikul 15.03.2025–02.04.2025 esitatud 76

venekeelset kirja koos neile lisatud dokumentidega tõlkida eesti keelde. Samuti tuli kaebajal

esitada enda isa pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2025–27.03.2025 kohta. Kaebajale

selgitati, et konto esitamine on vajalik veendumaks kaebaja esitatud andmete õigsuses, sh

sissetulekute kohta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks esitada ka paberkandjal tõend

arstipoolse kinnitusega kaebaja tervisliku seisundi kohta alates 24.02.2025, kuivõrd ainuüksi

töövõimetuslehel viibimine ei tähenda, et kaebaja ei saaks igapäevaelus osaleda. Kaebajale

selgitati võimalust tõendi maksumuse kompenseerimiseks sissetulekust sõltuva toetuse raames.

Kaebajal tuli esitada ka üürikorteri omaniku kirjalik kinnitus tõendamaks, kas, kuidas ja mis

ulatuses on kaebaja 2025. a veebruari ja märtsi üüri eest tasunud.

18. Samas kirjas selgitati kaebajale, et tema toetuse vajadust, sh õigustatust on jätkuvalt soov

tervikuna hinnata ning selleks on vajalik kaebajaga isiklikult kohtuda, et vesteldes ja andmeid

täpsustades hinnata kaebaja majanduslikku olukorda Kaebajale anti võimalus valida, kas ta

3(10)

soovib tulla vastuvõtule kohapeale, võimaldada kodukülastuse läbiviimist või kohtuda

videosilla vahendusel. Linn selgitas, et kui määratud tähtajaks ei ole kaebaja puuduseid

kõrvaldanud, jäetakse tema taotlused vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata.

19. Tallinna linn jättis 03.04.2025 teatisega kaebaja 15.03.2025 esitatud sissetulekust sõltuva

toetuse taotluse vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata, kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud

taotluses esinevaid puuduseid ning kaebaja toetuse vajadust, sh õigustatust ei olnud võimalik

tervikuna hinnata.

20. Tallinna linn jättis 10.04.2025 teatisega kaebaja 27.03.2025 toimetulekutoetuse taotluse

läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud teatise koostamise hetkeks taotluses esinenud

puuduseid ning kaebaja toetuse vajadust, sh õigustatust ei olnu võimalik tervikuna hinnata.

21. Kaebaja esitas 10.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse 2025. a märtsikuu

sotsiaaltoetuste taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna

linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2025. a märtsikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt

(haldusasi nr 3-25-990). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna

Halduskohus võttis 17.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

22. Kaebaja esitas 29.04.2025 kaebuses loobumise avalduse. Tallinna Halduskohus võttis

29.04.2025 määrusega kaebusest loobumise vastu ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna

Halduskohtu määrus jõustus 16.05.2025.

Kaebaja taotlus 2025. a veebruarikuu ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste menetluse

uuendamiseks

23. Kaebaja esitas 13.05.2025 Tallinna linnale avalduse tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu

toimetulekutoetuse taotluste uueks läbivaatamiseks, esitades uusi arstitõendeid.

24. Tallinna linn jättis 15.05.2025 teatisega taotluse rahuldamata, selgitades, et HMS § 44 lg 1

punktide 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui:

1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või

õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada. Kuivõrd kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu taotlused on

jäetud läbi vaatamata, mis on haldustoiming, ei ole kaebaja taotluste osas antud haldusakti, mis

on üks menetluse uuendamise kriteerium ja mis on käesolevaga täitmata. Seega ei ole võimalik

uuendada menetlust, mida ei ole alustatud. Kaebaja esitatud epikriisi ei saa pidada uueks

oluliseks tõendiks, kuna kaebaja on menetluse käigus esitanud erinevaid epikriise, sh info

töövõimetuslehe kohta, ehk kaebaja tervislikust seisundist on sotsiaalhoolekande osakond

olnud teadlik. 13.05.2025 epikriis ei tõenda, et kaebajal ei olnud võimalust osaleda sotsiaaltöö

spetsialistiga kohtumisel videosilla vahendusel või tulla vastuvõtule või viia läbi kodukülastust

ja osaleda toimetulekuõppes. Epikriisis olev viide sellele, et kohtumisele tulek oli raskendatud

ei tähenda, et see oleks olnud võimatu. Lisaks ei ole sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul

võimalik veenduda, kas epikriisis kajastuv kokkuvõte on märgitud vastavalt patsiendi sõnadele

või on tegemist arsti hinnanguga, mistõttu on vajalik arsti sellekohane kinnitus (allkiri, pitsat

vm). Väide, et arst ei saa tõendit allkirjastada, kuivõrd arst töötab kodust, ei ole eluliselt usutav.

25. Kaebaja esitas 15.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

lahendama tema 13.05.2025 taotlust 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste

taotluste menetluse uuendamiseks uuesti.

26. Tallinna Halduskohus palus 02.06.2025 kohtunõudega Tallinna linnal esitada

haldusmenetluse dokumendid ja andis linnale võimaluse esitada seisukoht kaebuse menetlusse

võtmisele.

27. Tallinna linn esitas 04.06.2025 kaebaja menetluse uuendamise taotlusega seonduvad

dokumendid ning seisukoha. Tallinna linn palub jätta kaebus menetlusse võtmata ja lõpetada

haldusasja menetlus.

4(10)

27.1 Vastustaja leiab, et 15.05.2025 kaebus ei ole lubatav, kuna tegemist on korduva kaebusega

HKMS § 43 lg 1 p 2 järgi. Kaebaja on Tallinna Halduskohtule juba esitanud samasugused

kaebused nii 2025. aasta veebruari- kui ka märtsikuu osas. Mõlema kaebuse kohta on

jõustunud lahendid menetluse lõpetamise kohta. Kuigi haldusasjas nr 3-25-990 (2025. a

märtsikuu osas) on menetlus lõpetatud kaebusest loobumise tõttu, välistab nimetatud asjaolu

samamoodi korduva kaebuse esitamise õiguse HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel.

27.2 Kaebaja 13.05.2025 taotluse juurde lisatud ambulatoorne epikriis (kaebaja esitanud ka

koos oma kaebusega) peaks nii kaebaja kui ka vastustaja silmis tõendama asjaolu, et perioodil

24.02.2025 kuni 30.04.2025 oli kaebaja haiguse tõttu ajutisel töövõimetuslehel ja tema

kohtumine sotsiaaltöötajaga, sh talle määratud toimetulekuõppes osalemine, oli seetõttu

raskendatud. Nimetatud asjaolust teavitas kaebaja vastustajat juba 24.02.2025, mistõttu pakkus

vastustaja kaebajale vastutulekuna ja erandkorras kohtumist videosilla vahendusel. Seega, oli

asjaolu tuvastatud juba haldusasja nr 3-25-796 raames.

27.3 Kaebaja ei saanud veebruaris ega märtsis tulla spetsialisti vastuvõtule ega osaleda

toimetulekuõppes, kuivõrd kaebaja viibis ajutisel töövõimetuslehel. Töövõimetusleht on

kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust

tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav

tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja

lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse (RaKS § 52 lg 1).

Kaebaja ei tööta (registreeritud töötuna), mistõttu esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja on

esitanud ebaõigeid andmeid. Tervisekassa on kinnitanud, et registreeritud töötule

töövõimetuslehte ei väljastata.

27.4 Kaebaja 13.05.2025 esitatud ambulatoorsest epikriisist leidub raviarsti märkus

ravikokkuvõtte all, mille kohaselt oli patsiendi, st kaebaja kohaletulek sotsiaaltöötaja

vastuvõtule ajavahemikus 24.02.2025 kuni 30.04.2025 raskendatud ning eelistatud oli kontakt

telefoni teel. Vastustaja ei ole veendunud, kas märkus võib olla kirja pandud vastavalt patsiendi

sõnadele. Seda enam olukorras, kus kaebaja sõnul ei saanud perearst väljastada tõendit

paberkandjal oma allkirja/templiga, sest perearst oli kodukontoris. Asjas ei ole sisuliselt uut

olulist tõendit, mis õigustaks menetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 p 2 järgi. Kaebaja raviarsti

kinnitusel oli kaebaja jaoks võimalik sotsiaaltöötajaga vestelda telefoni teel, st ühtlasi ka muu

elektroonilise suhtluskanali kaudu, mis ei eelda kaebaja füüsilist kohaletulekut. Asjaolu, et

kaebaja ei olnud võimeline vestlusele füüsiliselt ilmuma, oli vastustajale ka varasemalt teada.

Ühtlasi on vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja töövõimetuslehel viibimise õiguspärasuse.

28. Kaebaja esitas 04.06.2025 kohtule seisukoha, milles leidis, et kaebaja haiguslehe

puudumine või selle olemasolu ei oma tähtsust, kuna kaebaja pöördumised ja ravi on arstide

poolt fikseeritud, ning ka töötu inimene võib haigestuda. Kaebaja selgitas, et ta ei ole kunagi

olnud epikriisis märgitud perearsti vastuvõtul, vaid kõik konsultatsioonid on toimunud

telefonitsi iga kahe nädala tagant, kusjuures perearst pakkus kaebajale välja märkida epikriisi

märkega „tõend“. Kaebaja ei ole kunagi keeldunud telefonikõnest sotsiaaltöötajaga. Samas on

kaebaja teinud vastustajale nii veebruaris kui ka märtsis mitmeid telefonikõnesid ja vastustaja

keeldus kõikides kõnedes tema taotlustega seotud küsimusi arutamast. Arstilt saadud tõend oli

aga oluline kaebajale toimetulekutoetuse määramise otsustamisel. Kaebaja tervislik seisund oli

ajavahemikus 24.02.2025 – 30.04.2025 väga halb. Kaebaja esitas 22.06.2025 kohtule avalduse,

mille teatas enda tervisliku seisundi halvenemisest ning selgitas, et kuigi ta ei pea vastustajat

tema tervisliku seisundi eest täielikult vastutatavaks, on ta äärmiselt ärritunud, et sotsiaaltöötaja

suhtumine on asetanud kaebaja stressiseisundisse. Kaebaja esitas 24.07.2025 seisukoha, milles

selgitas, et tema käsutuses ei ole rahalisi vahendeid, mis asuvad kolmanda isiku pangakontole,

kuna need vahendid ei kuulu kaebajale.

29. Kaebaja esitas 26.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vastustaja keeldumise

kaebaja veebruarikuu taotluse uueks läbivaatamiseks õigusvastasuse tuvastamist ning

kohustada vastustajat taastama menetlus veebruarikuu taotluse osas. Kaebaja põhjendab

taotlust sellega, et vastustaja tunnistas kaebaja maikuu toetuse taotluse menetluses, et kaebaja

5(10)

meditsiiniline seisund oli põhjendatud, kuid keeldus neid asjaolusid tagasiulatuvalt arvesse

võtmast, kuigi tõendid hõlmavad ka veebruarikuud. Toetuse määramine maikuu eest ja samal

ajal keeldumine veebruarikuu menetluse uuendamisest, st veebruarikuu taotluse uuesti

hindamisest, kuigi asjaolud on samad, viitab vastuolulisele ja põhjendamatult valikulisele

halduskäitumisele.

30. Kaebaja esitas 27.07.2025 kaebuse täienduse, milles esitas haldusasja 3-24-2894 menetluse

kronoloogia.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel.

Viidatud sätte kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on

halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on

jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Vastustaja põhjendab taotlust sellega, et

kaebaja on Tallinna Halduskohtule juba esitanud kaebused nii 2025. aasta veebruari- kui ka

märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste osas ning mõlemas asjas on jõustunud lahend

menetluse lõpetamise kohta. Vastustaja viitab haldusasjale nr 3-25-990, selgitades, et

märtsikuu toimetulekutoetuse taotluse osas on menetlus lõppenud kaebusest loobumise tõttu,

mis välistab korduva kaebuse esitamise.

32. Kohus mõistab vastustaja taotlust nii, et vastustaja peab käesolevat kaebust korduvaks

haldusasjade nr 3-25-437 ja nr 3-25-990 tõttu, milles kohus menetles kaebuse nõuetena

vastavalt kaebaja 2025. a veebruarikuu ja märtsikuu toimetulekutoetuste läbivaatamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamist ja linna kohustamist vaatama kaebaja toimetulekutoetuste taotlused

uuesti läbi. Kohus selgitab, et kaebuse korduvus HKMS § 43 lg 1 tähenduses eeldab esitatud

kaebuste samasust ehk vaidluste esemete (HKMS § 41 lg 1) kattuvust. Kaebuste samasus

esineb juhul, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude

ja alusega (nt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10). Seega peavad kattuma nii

kaebaja isik, kaebuse nõue (HKMS § 37) kui ka kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2). Praeguses

asjas vaidlustab kaebaja tema 13.05.2025 esitatud taotluse (2025. a veebruari- ja märtsikuu

toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks) kohta tehtud linna 15.05.2025 otsustust

jätta kaebaja soovitud toimetulekutoetuste taotluste menetlused uuendamata. Ehkki kaebaja

13.05.2025 taotlus on olemuslikult seotud tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu

toimetulekutoetuste taotlustega ning suunatud nende kuude osas kaebaja taotluste sisulisele

lahendamisele, mis oli ka viidatud haldusasjades esitatud kaebuse eesmärgiks, erineb praegune

haldusasi olemuslikult selle poolest, et kaebaja soovib praeguses asjas saavutada enda eesmärki

taotluste läbivaatamiseks menetluste uuendamise kaudu. See tähendab, et praeguses asjas on

vaidluse all küsimus sellest, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja toimetulekutoetuste

taotluste menetluse uuendamisest, mitte aga see, kas vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja

toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata.

33. Kaebaja kaebus on küll 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse

uuendamise vaidluses olnud kohtu menetluses asjas nr 3-25-796, kuid kohus lõpetas viidatud

asjas haldusasja menetluse põhjusel, et vastustaja andis kaebaja soovitud haldusakti menetluse

kestel. Sealjuures lahendas vastustaja 01.04.2025 teatisega kaebaja 26.03.2025 esitatud

avalduse, milles ta tugines menetluse uuendamiseks 24.02.2025 avatud töövõimetuslehele. Ka

haldusasjas nr 3-25-1196 oli vaidluse all veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse

uuendamise küsimus, milles kaebaja tugines samale töövõimetuslehele, kuid selles haldusasjas

tagastas kohus kaebuse. See tähendab, et kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud. Praeguses asjas on kaebaja esitanud uue avalduse koos uue epikriisiga

(13.05.2025 amulatsoorne epikriis). Seega on kaebuse korduvuse mõttes ka uutel asjaoludel,

tõenditel ja vaidlustataval haldusaktil põhineva kaebusega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

käesolev kaebus ei ole vastustaja viidatud kohtuasju silmas pidades korduv kaebus HKMS § 43

lg 1 p 2 mõistes ning kohus jätab vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

34. Kohus leiab, et kaebus kuulub käesoleval juhul tagastamisele.

6(10)

35. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see

näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud

eeldused, st kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid

on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused

praegusel juhul täidetud.

36. Kaebaja soovib kohustamiskaebusega, et vastustaja vaataks kaebaja 13.05.2025 esitatud

taotluse 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks

uuesti läbi. Kohus selgitab, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise

eeldusteks see, et haldusorgani keeldumine või jätkuv tegevusetus rikub kaebaja õigusi ning

haldusorganil on kohustus anda haldusakt või sooritada toiming. See tähendab, et

kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusorgani

keeldumisega ning haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu praktikas on HMS § 44 kohasest

menetluse uuendamisest keeldumise otsustusi peetud haldusaktiks (nt Riigikohtu asjad nr 3-3-

1-50-09, 3-3-1-80-10).

37. Käesoleva kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja vastustajale 13.05.2025 taotluse tema

2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks, lisades

taotlusele 13.05.2025 ambulatoorse epikriisi (dtl 3–4). Kohtule nähtuvalt selgitas vastustaja

kaebajale 15.05.2025 teatises (dtl 5–6), et talle edastati nii veebruari- kui ka märtsikuus

teatised, milles on kaebaja tähelepanu juhitud, et kui ta teatistes toodud puuduseid tähtajaks ei

kõrvalda, siis jäetakse tema toimetulekutoetuse taotlused vastavalt HMS §-le 15 läbi

vaatamata. Määratud tähtaegadeks kaebaja puuduseid ei kõrvaldanud, millest tulenevalt jäeti

tema 2025 veebruari- ja märtsikuu taotlused läbi vaatamata. Teatises on kaebajale selgitatud, et

HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel

haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud

asjaolu või õigusnorm on ära langenud ning kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei

olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja leidis, et kaebaja esitatud tõend ei ole

aluseks menetluse uuendamisele, kuna vastustajale oli teave kaebaja tervisliku seisundi kohta

toimetulekutoetuse taotluste menetlemise ajal teada. Samuti on vastustaja kaebajale selgitanud,

et kuna kaebaja toimetulekutoetuste taotlused on jäetud läbi vaatamata, mis ei ole haldusakt,

vaid menetlustoiming, siis puudub alus menetluse uuendamiseks haldusakti puudumise tõttu.

38. Kuigi kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja haldusmenetluse uuendamata jätmise vormistatud

haldusaktina, vaid e-kirjana, ei too see kaasa kaebaja kaebuse rahuldamist, sest HMS § 58

kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda selle vorminõuetele mittevastavuse tõttu.

Vastustaja teatis vastab olulises osas haldusakti tunnustele, kuna vastustaja on selgesõnaliselt

otsustust põhjendanud ja kaebaja on põhjendustest aru saanud. Samuti ei ole vaidlustusviite

puudumine takistanud kaebajal õigeaegselt kohtusse pöördumist.

39. Kohus ei pea vastustaja 15.05.2025 teatises toodud selgitusi põhjendamatuteks ning sellest

tulenevalt ei ole kohtu hinnangul vastustaja kaebaja menetluse uuendamise taotluse sisuline

rahuldamata jätmine õigusvastane. Arvestades menetluse uuendamise eesmärki, milleks on

haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine (vt Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-50-

09, p 12), nõustub kohus linna järeldusega, et kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu

toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks puudub alus. Kaebaja kõnealused

toimetulekutoetuse taotlused on jäetud läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine on

menetlust lõpetav toiming, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle, vaid

keeldub menetluse läbiviimisest (vt Riigikohtu 11.03.2004 otsus asjas nr 3-3-1-8-04, p 13).

Seega taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab isiku jaoks olukorda, kus haldusorgan ei

kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste

õigust andvate normide eeldused on täidetud (vt Riigikohtu 07.11.2024 otsus nr 3-22-1526, p

26-27). See tähendab, et käesoleval juhul ei ole alustatud kaebaja taotluste menetlemist, vaid

haldusmenetlus on lõppenud ilma taotluste sisulise läbi vaatamiseta ja haldusakti andmiseta.

7(10)

40. Samuti on vastustaja selgitanud kaebajale, et kaebaja 13.05.2025 taotlusele esitatud tõend

kaebaja tervislikust seisundist ei ole asja menetluse uuendamise mõistes uueks oluliseks

tõendiks, kuna kaebaja on toimetulekutoetuste menetluste käigus esitanud erinevaid epikriise ja

vastustaja on teadlik kaebaja tervislikust seisundist. Kohus peab vastustaja seisukohta

põhjendatuks kaebaja tervisliku seisundi osas ning kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja oli

teadlik kaebaja tervislikust seisundist. Kaebaja on esitanud oma tervisliku seisundi kohta

tõendeid ka varasemates endaga seotud haldusasjades. Kohus nõustub ka vastustaja

järeldusega, sotsiaaltöö spetsialistiga kohtumisel videosilla vahendusel või tulla vastuvõtule või

viia läbi kodukülastust ja osaleda toimetulekuõppes. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et

epikriisis sisalduv viide sellele, et kaebaja kohtumisele tulek on raskendatud, ei tähenda

ilmtingimata, et see oleks olnud võimatu.

41. Vastustaja on siinses haldusasjas kohtule ka selgitanud, et kaebaja 13.05.2025 taotluse

juurde lisatud ambulatoorne epikriis (kaebaja esitanud ka koos oma kaebusega) peaks nii

kaebaja kui ka vastustaja silmis tõendama asjaolu, et perioodil 24.02.2025 kuni 30.04.2025 oli

kaebaja haiguse tõttu ajutisel töövõimetuslehel ja tema kohtumine sotsiaaltöötajaga, sh talle

määratud toimetulekuõppes osalemine, oli seetõttu raskendatud. Nimetatud asjaolust teavitas

kaebaja vastustajat juba 24.02.2025, mistõttu pakkus vastustaja kaebajale vastutulekuna ja

erandkorras kohtumist videosilla vahendusel. Seega, oli asjaolu tuvastatud juba haldusasja nr

3-25-796 raames. Ka asjaolu, et kaebaja ei olnud võimeline vestlusele füüsiliselt ilmuma oli

vastustajale varasemalt teada. Kohus ei sea vastustaja kohtumenetluses esitatud väiteid

kahtluse alla, sest kohtule ilmneb kaebaja varasematest haldusasjadest, et kaebajale on pakutud

võimalust sotsiaaltöötajaga kohtumist ka videosilla vahendusel, millest on kaebaja varasemalt

keeldunud või põhjendanud selle võimatust samuti enda tervisliku seisundiga. Kohus on

seisukohal, et kuna kaebaja tervislik seisund oli vastustajale varasemalt teada, siis ei ole

13.05.2025 epikriis selliseks uueks oluliseks tõendiks, mis oleks aluseks kaebaja taotluste

menetluse uuendamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on jätnud õigesti menetluse

uuendamata, mistõttu ei pea kohus kaebaja kaebuse rahuldamist tõenäoliseks.

42. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 2¹ puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viidatud sätte kohaselt eeldatakse

riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

43. Vaatamata sellele, et põhiseaduse § 28 lg 2 sätestab õiguse riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, ning riikliku toimetulekutoetuse ja linna

eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks esitatud taotluste

lahendamisega seonduv on kaebaja jaoks oluline, tuleb kaebaja õiguste riivet pidada siiski

praegusel juhul väheintensiivseks.

44. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse oma subjektiivse õiguse, milleks on õigus

õiguspärasele menetlusele kaitseks. Kohtule arusaadavalt ei nõustu kaebaja tema 13.05.2025

haldusmenetluse uuendamise taotlusele antud vastustaja 15.05.2025 vastusega ning seetõttu

soovib kaebaja kohustada vastustajat lahendama kaebaja 13.05.2025 avaldust uuesti. Kaebaja

menetluse uuendamise tegelik eesmärk on aga see, et vastustaja vaataks kaebaja 2025. a

veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotlused uuesti läbi ning teeks tema taotluste osas

sisulised otsused. Eelkõige on kaebaja seisukohal, et kuna tema 2025. a maikuu

toimetulekutoetuse taotlus rahuldati ja talle toetus määrati, on ta õigustatud saama toetust ka

2025. a veebruari- ja märtsikuu eest. Kohus selgitab, et kohus ei saaks siinses haldusasjas

kontrollida kaebaja toimetulekutoetuste taotluste kohta tehtud otsustusi ega analüüsida, kas

kaebajalt dokumentide, selgituste nõudmine oli 2025. a veebruari- ja märtsikuu

8(10)

toimetulekutoetuste taotluste menetlemisel olid põhjendatud. Seega kaebaja väited kolmanda

isiku pangakonto kasutamise ja tema majandusliku seisundi hindamise osas ei ole siinses

haldusasjas asjakohased. Samuti ei nähtu kohtule puutumust siinse haldusasjaga kaebaja

27.07.2025 kaebuse täienduses esitatud haldusasja nr 3-24-2894 menetluse kronoloogia,

mistõttu jätab kohus selle avalduse tähelepanuta. Kohtule teadaolevalt jättis vastustaja kaebaja

2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata põhjusel, et

kaebaja ei esitanud vastustajale abivajaduse hindamiseks vajalikke dokumente, selgitusi, ega

võimaldanud vastustajaga kohtumist, sh videosilla vahendusel. Kaebaja tervislik seisund ja

vastava tõendi esitamata jätmine või kahtlus selliste tõendite õigsuses ei olnud ka ainsaks

põhjuseks kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiseks, sest kaebaja jättis ka muud dokumendid

ja selgitused esitamata, jättes seeläbi täitmata enda kaasaaitamiskohustuse.

45. Kohus on seisukohal, et kaebajale maikuu eest toetuse määramine ei tähenda ka

automaatselt seda, et vastustaja peab kaebaja varasemate taotletavate kuude

toimetulekutoetuste menetlused uuendama ja kaebajale tagantjärgi toetused määrama.

Vastustaja ei ole kaebaja toimetulekutoetuse määramisel seotud oma varasemate

seisukohtadega, vaid vastustajal lasub kohustus iga esitatud taotlust hinnata eraldiseisvalt, sh

hinnata eraldiseisvalt iga kuu kohta esitatud taotluse korral kaebaja abivajadust ja toetuse

saamise eelduste täidetust. Kaebaja ei saa alles haldusmenetluse uuendamise taotluse

esitamisega asuma väitma, et ta vastas toetuse saamise eeldustele ka 2025. a veebruari- ja

märtsikuu toetuste taotluse esitamise ajal üksnes seetõttu, et ta vastas nendele eeldustele

maikuu toetuse taotlemisel. Samuti ei saa kaebaja siinses kohtumenetluses asuda tõendama, et

ta vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid tal tuleb kohaliku omavalitsuse

üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute

või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1) õigeaegselt ja

taotletaval kuul, sest toetust ei maksta tagasiulatuvalt.

46. Kaebaja tegeliku eesmärgi saavutamine, st toetuste määramine 2025. a veebruari- ja

märtsikuu eest, oli võimalik haldusasjades nr 3-25-437 ja nr 3-25-990, kus kohus menetles

kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise otsustuste õiguspärasuse küsimust ja kohustamisnõuet

taotluste uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja aga loobus viidatud haldusasjades enda

kaebuste edasisest menetlemisest ning kohus lõpetas neis asjades haldusasja menetluse kaebaja

kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisega. Arvestades toimetulekutoetuse iseloomu ja

selle taotlemise protsessi kiirust, ei saa kaebajal tekkida põhjendatud ootust, et tema

toimetulekutoetuse taotlusi vaadataks läbi tema haldusmenetluse uuendamise taotluse

esitamisel olukorras, kus kaebajal oli võimalik eesmärk saavutada sellekohastes

halduskohtumenetlustes. Kohtu hinnangul viitab kaebaja varasem kaebustest loobumine sellele,

et kaebaja ei pidanud enda 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste läbi

vaatamata jätmise õiguspärasuse küsimust ja kaebajale võimaliku soodsa kohtulahendi

tulemusel ka võimalikku toetuse määramist sedavõrd oluliseks küsimuseks enda õiguste

kaitsel, et jätkata kohtu menetluses olevate kaebuste edasist läbivaatamist. Seega jättis kaebaja

kasutamata võimaluse vastustaja toiminguid vaidlustada.

47. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

48. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

49. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta

rahuldamata, kuivõrd ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu

27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2163, p 11).

50. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

9(10)

Tiia Nurm

Kohtunik

10(10)