3-25-2521/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2521

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Anneli Sannik

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse X. X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi 59 790 eurot 79 senti

seadmiseks X. X omandis olevale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga

Xxxxxxxxxxxxx, Xxxx xxxx, Xxxxxx vald, Rapla maakond.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X.

Xle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).

KOHTU SEISUKOHT

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi taotluse loa saamiseks esitab selleks

volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainu-

isikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes soorita-

tavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

2. MKS § 1361 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus

taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust

ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse

eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma

kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud

maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud

tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus

maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise

vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu halduskolleegiumi

02.06.2017 määruse asjas nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse

esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja

nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (määrus asjas nr 3-3-

1-17-17, p 12).

6. MTA on selgitanud, et X. X kui XX OÜ endise juhatuse liikme kohustuste rikkumine seisneb

selles, et ta jättis perioodidel juuni – september 2024 deklareerimata kogu 22%-lise määraga

maksustatava müügikäibe vähemalt 92 438 eurot 65 senti ja sellelt arvestatud käibemaksu 20 336

eurot 51 senti, millest on maha arvestatud sisendkäibemaks 810 eurot 26 senti. Lisaks on X. X XX

OÜ juhatuse liikmena juuni – september 2024 TSD-del deklareerimata jätnud töötajate

palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks,

kohustusliku kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse) kokku 32 911 eurot 34 senti.

Kuivõrd X. X on jätnud deklareerimata perioodi juuni – september 2024 kogu 22%-lise määraga

maksustatava müügikäibe ja töötajate palgaväljamaksed ning jätnud tasumata sama perioodi eest

arvestatud käibemaksu ja tööjõumaksud, on X. X XX OÜ endise juhatuse liikmena rikkunud

kohustust tagada XX OÜ maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja täielik täitmine

(MKS § 8 lg 1).

7. Kohus nõustub MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et X. X on maksukorralduse seadusest ja

maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Kohtule nähtub, et X. X oli kontrollitaval

perioodil XX OÜ ainus juhatuse liige. Seega võib eeldada, et X. Xl oli täielik kontroll XX OÜ

majandustegevuse korraldamise ning ka äriühingu maksukohustuste täitmisel, sh

maksudeklaratsioonide esitamisel. X. Xl oli juurdepääs äriühingu e-MTA e-teenuste keskkonnas,

mistõttu oli tal võimalik esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Võib eeldada, et XX OÜ ainsa

juhatuse liikmena oli X. Xl ligipääs ka äriühingu rahalistele vahenditele, mille arvelt

maksukohustused täita. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul MTA kahtlust, et X. X tegutses XX OÜ

juhatuse liikmena tahtlikult jättes maksud nõuetekohaselt deklareerimata ning maksukohustused

täitmata.

8. Juhul kui X. X juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei oleks

XX OÜ-l MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Kui X. X oleks deklareerinud perioodidel

juuni – september 2024 kogu 22%-lise määraga maksustatava müügikäibe ja tasunud sellelt

arvestatud käibemaksu ning deklareerinud samal perioodil töötajate palgaväljamaksed ja tasunud

nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud, ei oleks äriühingul 52 437 euro 59 sendi suurust

maksuvõlga tekkinud. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest kohtu hinnangul olemas põhjuslik

seos X. X õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Seega on maksumenetluse tõe-

näoliseks tulemuseks vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendanud, et

XX OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning XX OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist

kustutatud alates 4. maist 2025, mistõttu puudub äriühingul ka majandustegevus, millest saadava

tulu arvelt maksuvõlgnevust tasuda.

10. Seega on kohtu hinnangul olemas alus vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse

liikmele X. Xle.

11. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksu-

kohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on

põhjendanud, et X. X käitumine ning tegevus XX OÜ juhatuse liikmena viitab tema suhtumisele

avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse, mistõttu esineb kahtlus, et X. X ei pruugi ka

vastutusmenetluse tulemusel määratavat maksukohustust täita. MTA on põhjendanud, et MTA-l

puuduvad andmed X. X sissetulekute kohta, kuivõrd kehtiv töösuhe on tal registreeritud alles alates

14. juulist 2025. Samuti puudub info, millised on X. X igakuised isiklikud kulutused nt eluasemele

jmt ning kui suur on vaba raha hulk pärast selliste igakuiste kulutuste katmist.

12. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et kohtuliku hüpoteegi

seadmine X. X omandis olevale kinnisasjale (registrinumbriga xxxxxxx) on kohane. Hüpoteegi

seadmine katab ära võimaliku maksusumma 52 437 eurot 59 senti, millele lisandub intress ning

võimalikud sundtäitmise kulud. Kohtu hinnangul ei riiva hüpoteegi seadmine X. X õigusi eba-

proportsionaalselt. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata,

kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata

hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid

tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.

13. Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse

tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ja

maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (äriühingu

õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei

ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 59 790 eurot 79 eurot senti

X. Xle kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxxxx, Xxxx

xxxx, Xxxxxx vald, Rapla maakond.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/