2-24-116462/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116462

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

16 511,85 eurot (6589,59 + 9922,26)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: A. S. (isikukood XXX)

kohtuistung 04.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenev põhivõlg 180,03 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad

tagasimaksed (kokku 66,49 eurot) järgmiselt:

27.08.2025

25,13 €

26.09.2025

25,51 €

27.10.2025

15,85 €

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenev põhivõlg 361,36 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad

põhiosamaksed (kokku 203,98 eurot) järgmiselt:

27.08.2025

21,03 €

26.09.2025

21,25 €

27.10.2025

21,46 €

27.11.2025

21,68 €

23.12.2025

21,90 €

27.01.2026

22,12 €

27.02.2026

22,35 €

27.03.2026

22,57 €

27.04.2026

22,80 €

27.05.2026

6,82 €

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenev põhivõlg 445,78 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad

tagasimaksed (kokku 262,69 eurot) järgmiselt:

27.08.2025

22,33 €

26.09.2025

22,53 €

27.10.2025

22,74 €

27.11.2025

22,94 €

23.12.2025

23,15 €

27.01.2026

23,36 €

27.02.2026

23,57 €

27.03.2026

23,78 €

27.04.2026

24,00 €

27.05.2026

24,21 €

26.06.2026

24,43 €

27.07.2026

5,65 €

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXX edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed (kokku 2584,04 eurot)

järgmiselt:

27.10.2028

48,45 €

27.11.2028

52,67 €

27.12.2028

53,54 €

26.01.2029

54,43 €

27.02.2029

55,33 €

27.03.2029

56,25 €

27.04.2029

57,18 €

28.05.2029

58,12 €

27.06.2029

59,09 €

27.07.2029

60,07 €

27.08.2029

61,06 €

27.09.2029

62,07 €

26.10.2029

63,10 €

27.11.2029

64,15 €

27.12.2029

65,21 €

28.01.2030

66,29 €

27.02.2030

67,39 €

27.03.2030

68,50 €

26.04.2030

69,64 €

27.05.2030

70,79 €

27.06.2030

71,97 €

26.07.2030

73,16 €

27.08.2030

74,37 €

27.09.2030

75,60 €

28.10.2030

76,86 €

27.11.2030

78,13 €

27.12.2030

79,42 €

27.01.2031

80,74 €

27.02.2031

82,08 €

27.03.2031

83,44 €

28.04.2031

84,82 €

27.05.2031

86,22 €

27.06.2031

87,65 €

28.07.2031

89,10 €

27.08.2031

90,58 €

26.09.2031

92,08 €

27.10.2031

64,49 €

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXX edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 750,32 eurot)

järgmiselt:

27.08.2027

5,81 €

27.09.2027

7,72 €

27.10.2027

7,91 €

26.11.2027

8,11 €

27.12.2027

8,31 €

27.01.2028

8,51 €

28.02.2028

8,72 €

27.03.2028

8,93 €

27.04.2028

9,15 €

26.05.2028

9,37 €

27.06.2028

9,60 €

27.07.2028

9,84 €

28.08.2028

10,08 €

27.09.2028

10,33 €

27.10.2028

10,58 €

27.11.2028

10,84 €

27.12.2028

11,10 €

26.01.2029

11,38 €

27.02.2029

11,65 €

27.03.2029

11,94 €

27.04.2029

12,23 €

28.05.2029

12,53 €

27.06.2029

12,84 €

27.07.2029

13,15 €

27.08.2029

13,48 €

27.09.2029

13,81 €

26.10.2029

14,14 €

27.11.2029

14,49 €

27.12.2029

14,85 €

28.01.2030

15,21 €

27.02.2030

15,58 €

27.03.2030

15,96 €

26.04.2030

16,35 €

27.05.2030

16,75 €

27.06.2030

17,16 €

26.07.2030

17,58 €

27.08.2030

18,02 €

27.09.2030

18,46 €

28.10.2030

18,91 €

27.11.2030

19,37 €

27.12.2030

19,85 €

27.01.2031

20,33 €

27.02.2031

20,83 €

27.03.2031

21,34 €

28.04.2031

21,86 €

27.05.2031

22,40 €

27.06.2031

22,95 €

28.07.2031

23,51 €

27.08.2031

24,09 €

26.09.2031

24,68 €

27.10.2031

25,28 €

27.11.2031

2,42 €

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtuotsuse punktides 2-6 toodud lepingutest

tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

8. Jätta täielikult rahuldamata hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX ja

XXX tulenevad nõuded kokku 4993,58 eurot. Kohtuotsuse punktides 2-6 toodud lepingute

alusel jätta rahuldamata hageja põhivõla nõuded kokku 2781,15 euro ulatuses,

intressinõuded kokku 584,45 eurot, haldustasu nõuded kokku 130,90 eurot sissenõutavaks

muutunud viivise nõuded kokku 182,95 eurot, lisateenuste tasud 154,89 eurot, võla

sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamise nõue ja edasiulatuva viivise nõuded seadusjärgset

viivisemäära ületavas määras.

9. Jätta hageja menetluskulud 31,78% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

68,22% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

10. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 616,53 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

11. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

12. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas kohtule 28.06.2024 ja 05.06.2024 hagid kostja vastu, kohus liitis hagid.

28.02.2025 esitas hageja alternatiivsed nõuded, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on

hageja nõuded kostja vastu:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 12.02.2020 sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1141,61 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 101,15 eurot, lepingu haldustasu 24,92 eurot, viivis 38,83 ning alates 28.06.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 21,11% tagastamata krediidisummalt

aastas.

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 02.08.2020 sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 3018,63 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 491,20 eurot, lepingu haldustasu 56,93 eurot, viivis 120,31 eurot ning alates 06.06.2024

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 38,78% tagastamata krediidisummalt

aastas;

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 14.01.2021 sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 930,02 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 70,35 eurot, lepingu haldustasu 17,68 eurot, viivis 27,21 eurot ning alates 28.06.2024

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 18,16% tagastamata krediidisummalt

aastas;

1.4. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 17.08.2021 sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1007,81 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 51,15 eurot, lepingu haldustasu 17,69 eurot, viivis 19,78 eurot ning alates 28.06.2024

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 12,18% tagastamata krediidisummalt

aastas;

1.5. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 23.10.2021 sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 1136,41 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 51,4 eurot, lepingu haldustasu 19,48 eurot, viivis 19,87 eurot ning alates 28.06.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 10,85% tagastamata krediidisummalt

aastas;

1.6. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja vahel 20.11.2022 sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma 3711,60 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 307,45 eurot, lepingu haldustasu 61,92 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused

154,89 eurot, viivis 75,84 eurot ning alates 06.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivis 19,88% tagastamata krediidisummalt aastas.

1.7. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bondora AS ja kostja 24.09.2023 sõlmitud lepingust nr

XXX tulenev tagastamata krediidisumma 850 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 104,1

eurot, lepingu haldustasu 14,13 eurot, viivis 40,25 eurot ning alates 28.06.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt aastas.

Alternatiivselt

1.8. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 14.01.2021 sõlmitud lepingust nr

XXX tulenevad 24.12.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 246,52 eurot ja viivis

põhinõude summalt 246,52 eurot seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras

alates 25.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

1.9. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.08.2021 sõlmitud lepingust nr

XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 565,34 eurot, vastavalt

28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud)

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

1.10. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 23.10.2021 sõlmitud lepingust nr

XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 708,47 eurot, vastavalt

28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud)

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

1.11. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.11.2022 sõlmitud lepingust nr

XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 2584,04 eurot, vastavalt

28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud)

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

1.12. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 24.09.2023 sõlmitud lepingust nr

XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 750,32 eurot, vastavalt

28.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud)

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hageja toob välja, et nõude aluseks on 7 lepingut ning on aluseks olevate asjaolude osas

esitanud järgmised väited.

2.1. 12.02.2020 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 12.02.2020 sõlminud

tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1488 eurot (lep p.1.12), intressimäär

oli 21,11% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 88 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 34,48% (lep p.1.24).

2.2. 02.08.2020 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 02.08.2020 sõlminud

tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 3402 eurot, intressimäär oli 38,78%

aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt

aastas (lep p.1.21), lepingutasu 202 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22),

krediidi kulukuse määr 59,33%.

2.3. 14.01.2021 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 14.01.2021 sõlminud

tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1063 eurot (lep p.1.12), intressimäär

oli 18,16% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 30,91% (lep p.1.24).

2.4. 17.08.2021 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 17.08.2021 sõlminud

tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1063 eurot (lep p.1.12), intressimäär

oli 12,18% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 63 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 23,74% (lep p.1.24).

2.5. 23.10.2021 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 23.10.2021 sõlminud

tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1169 eurot (lep p.1.12), intressimäär

oli 10,85% aastas tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4%

laenusummalt aastas (lep p.1.21), lepingutasu 69 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse määr 22,28% (lep p.1.24).

2.6. 20.11.2022 leping nr XXX: Hageja ja kostja on 20.11.2022 sõlminud tarbijakrediidilepingu

XXX. Hageja andis kostjale laenu 3721 eurot, intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata

krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21),

lepingutasu 221 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22), krediidi kulukuse

määr 29,47% (lep p.1.24).

2.7. 24.09.2023 leping nr XXX. Hageja ja kostja on 24.09.2023 sõlminud tarbijakrediidilepingu

XXX. Hageja andis kostjale laenu 850 eurot (lep p.1.12), intressimäär oli 29,39% aastas

tagastamata krediidisummalt (lep p.1.20), igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas

(lep p.1.21), lepingutasu 50 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22),

krediidi kulukuse määr 42,66% (lep p.1.24). Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on

viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga.

2.8. Hageja on eeltoodud lepingute alusel kandnud kostjale kostja märgitud arveldusarvele üle

kokku 13 000.

2.9. Hageja selgitab kõigi lepingute osas, et pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS §

52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee). Bondora AS-

st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-

ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et

klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-

kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud

laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda.

Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on

ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud

kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud

aeg ja IP-aadressi.

Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma

veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

Kostja on kinnitanud laenu võtmisega, et ta vastab Bondora AS laenuvõtja tingimustele ning on

põhjalikult tutvunud laenulepinguga, sh üld- ja eritingimuste ning kasutustingimustega (lepingu

p-d 2.1)

2.10. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited.

12.02.2020 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja

kohustusteks 0 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired.

02.08.2020 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja

kohustusteks 400 eurot, Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks lepingu on 3960,84 eurot. Igakuisteks

kohustusteks kujunes 524,67 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1188 eurot.

Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele.

Laenutaotluste esitamiste puudusid kostjal avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale

vaba raha muude kulutuste tarbeks vastavalt 2062,74 eurot (3960,84 – 524,67 – 1188 – 140,43 –

45).

14.01.2021 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja

kohustusteks 400 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 3626,42 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 797,79 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1087 eurot. Samuti

nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 1522 eurot.

17.08.2021 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja

kohustusteks 400 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2784,83 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 835 eurot. Samuti

nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 1302,55 eurot.

23.10.2021 leping nr XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 2000 eurot ja

kohustusteks 400 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 5184,31 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1555 eurot. Samuti

nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 2953,08 eurot.

20.11.2022 leping nr XXX: kostja deklareeris sissetulekuks 4000 eurot ja kohustusteks 0 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 2544,34 eurot ja igakuisteks kohustusteks kujunes 227,66 eurot.

Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 763 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt,

et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluste esitamistel puudusid kostjal

avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks vastavalt

1233,64 eurot (2544,34 – 227,66 – 763 – 74,04 – 246).

24.09.2023 leping nr XXX. Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 4000 eurot ja

kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2756,05 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 348,36 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1200 eurot. Samuti

nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse

esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 828,04 eurot

2.11. Hageja hoiatas 28.03.2024. a saadetud teatisega kostjat lepingute ülesütlemisest juhul, kui

kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus

hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Sellest

hoolimata kostja ei näidanud üles soovi lahendada tekkinud olukorda ning täita lepingust

tulenevaid kohustusi määral, mis võimaldaks lepingujärgsete kohustuste täitmist varasemalt

poolte poolt kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 29.04.2024. a saadetud

ülesütlemisavaldusega lepingud üles.

2.12. Lepingutest tulenevate nõuete põhjendused

12.02.2020 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 346,39 eurot,

lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on

1141,61 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 28.10.2020

kuni 26.04.2024 tasumisele 924,68 eurot, millest kostja tasus 823,53 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 101,15 eurot. Kostjal on

tasumata igakuine haldustasu 4,99 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis

kuud) kokku 24,92 eurot. Viivist 21,11% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast).

02.08.2020 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 383,37 eurot,

lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on

3018,63 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 17.08.2020

kuni 26.04.2024 tasumisele 4557,85 eurot, millest kostja tasus 3957,33 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 491,20 eurot. Perioodil

27.12.2023 kuni 26.04.2024 (s.o viis kuud) tuli tasuda igakuiste haldustasu 11,41 eurot kuus

Kostja on tasunud haldustasu 0,12 eurot. Seega kosjal on tasumata haldustasu 56,93 eurot.

Viivist 38,78% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast).

14.01.2021 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 132,98

eurot, lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on

930,02 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.01.2021

kuni 26.04.2024 tasumisele 568,82 eurot, millest kostja tasus 498,47 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud intressi nõue 70,35 eurot. Kostjal on tasumata

igakuine haldustasu 3,54 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku

17,68 eurot. Viivist 18,16% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast).

17.08.2021 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 55,19 eurot,

lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on

1007,81 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.08.2021

kuni 26.04.2024 tasumisele 333,73 eurot, millest kostja tasus 282,58 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud intressi nõue 51,15 eurot. Kostjal on tasumata

igakuine haldustasu 3,54 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku

17,69 eurot. Viivist 12,18% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast).

23.10.2021 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 32,59 eurot,

lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on

1136,41 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 27.10.2021

kuni 26.04.2024 tasumisele 312,04 eurot, millest kostja tasus 260,64 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud intressi nõue 51,4 eurot. Kostjal on tasumata

igakuine haldustasu 3,9 eurot, perioodi 27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud) kokku

19,48 eurot. Viivist 10,85% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast).

20.11.2022 leping nr XXX: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 9,40 eurot,

lepingu ülesütlemise järgselt kostja midagi tasunud ei ole. Tagastamata krediidisumma on

3711,60 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 28.11.2022

kuni 26.04.2024 tasumisele 1062,65 eurot, millest kostja tasus 755,20 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue 307,45 eurot. Perioodil

27.12.2023 kuni 26.04.2024 (s.o viis kuud) pidi kostja tasuma igakuist haldustasu 12,40 eurot.

Kostja on tasunud 0,08 eurot. Kostjal on seega tasumata haldustasud kokku 61,92 eurot. Viivist

19,88% põhivõlalt nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).

Hageja nõuab üldtingimuste p.13.4 alusel (laenuvõtja kannab sissenõutavaks muutunud võla

sissenõudmise kulud) kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 15 eurot hüvitamist.

Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 02.01.2024, 27.01.2024 ja 28.02.2024 ning kostjale

esitatud tasuliste meeldetuletuskirjade arved.

Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt

pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. B on Track igakuine kuumakse on

2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B

Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on

juba B Secure lisateenus. Ülaltoodust lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste

eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata

perioodil 27.12.2023 kuni 26.04.2024, s.o viis kuud. Lisateenuste eest tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 139,90 eurot.

Lisaks on pooled laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava

lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel

avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale

portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise

teate maksumuseks on 14,99 eurot, arve lisatud hagiavaldusele. Kostjalt tuleb mõista

maksehäire teate tasu 14,99 eurot.

24.09.2023 leping nr XXX. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot,

lepingu üles ütlemise järgselt ei ole kostja midagi tasunud. Lepingu alusel tagastamata

krediidisumma on 850 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse

perioodil 27.10.2023 kuni 26.04.2024 tasumisele intress 147,82 eurot, millest kostjal on tasutud

43,72 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud

intressi nõue seega 104,1 eurot. Kostjal tasumata igakuine haldustasu 2,83 eurot, perioodi

27.12.2023 kuni 26.04.2024 eest (s.o viis kuud), kokku 14,13 eurot. Viivist 29,39% põhivõlalt

nõuab hageja alates 30.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrused on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks

loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Kostjale oli antud tähtaeg hagile

vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuistungist võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud istungile tulemata jätmise

põhjusest. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kostja ilmuks istungile ka istungi edasilükkamise

korral ning vaatas hagi sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud pdf failidena (dtl

298, 529, 272, 299, 330, 361, 392).

Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva

isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi

sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga.

Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse

lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress.

Kohus tuvastas esitatud dokumentidest, et



lepingul nr XXX (dtl 392) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 12.02.2020,

14:53 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX (dtl 498) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 02.08.2020

22:12 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX (dtl 299) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 14.01.2021

17:28 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX (dtl 330) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 17.08.2021

19:25 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX (dtl 361) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 23.10.2021 7:51

ja IP-aadress;



lepingul nr XXX (dtl 529) on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 20.11.2022 9.57

ja IP-aadress;



lepingul nr XXX (dtl 272) on on kostja nimi, isikukood ja kinnitamise aeg 24.09.2023

8:11 ja IP-aadress.

Kõigil lepingutel on sama kuupäevaga ka hageja nimi, registrikood ning IP-aadress.

Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada

seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja

esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader

ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi

kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte

tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25

lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise

allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta

eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et

TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud

e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on

eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul

on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt

TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja

sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu

hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu

märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse

tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise

protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud kinnituses märgitud ajal

tahteavaldused laenude saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu. Küll

aga on kinnitus üksnes failil, mis sisaldab laenulepingu eritingimusi, laenulepingu üldtingimusi

ning maksegraafikut. Kohtule esitatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehel

kostja kinnitust ei ole.

Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja, et nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora

iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal temaga seotud laenulepingu(te)ga,

maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega.

Hageja esitas ka ekraani kuvatõmmised (dtl 630, 635, näidised, mitte nõude aluseks olevate

lepingute kohta), tõendamaks, et laenu taotlemisel Bondora iseteeninduses kuvatakse

lepingudokumendid failidena ning et hiljem on lepingudokumendid samuti failidena sealt

allalaetavad.

4.3. Hageja on ka tõendanud, et laenud on kostjale välja makstud järgmiselt:



XXX alusel 1400 eurot 12.02.2020 (dtl 427)



XXX alusel 3200 eurot 02.08.2020 (dtl 561)



XXX alusel 1000 eurot 14.01.2021 (dtl 424)



XXX alusel 1000 eurot 17.08.2021 (dtl 425)



XXX alusel 1100 eurot 23.10.2021 (dtl 426)



XXX alusel 3500 eurot 20.11.2022 (dtl 562)



XXX alusel 800 eurot 24.09.2023, (dtl 423)

4.4. Krediidi kulukuse maksimaalne määr oli



12.02.2020 61,83% (lepingus nr XXX 34,48%)



02.08.2020 61,56% (lepingus nr XXX 59,33%)



14.01.2021 60,27% (lepingus nr XXX 30,91%)



17.08.2021 56,04% (lepingus nr XXX 23,74%)



23.10.2021 56,04% (lepingus nr XXX 22,28%)



20.11.2022 48,90% (lepingus nr XXX 29,47%)



24.09.2023 50,16% (lepingus nr XXX 42,66%).

Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda,

et tingimuste kohaselt sisaldus haldustasu eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda

tasutakse kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumaksete tasumise tähtpäeval.

Kohus tuvastas, et lepingus XXX oli laenusumma 3402 eurot, välja maksti 3200 eurot (st

lepingutasu 202 eurot peeti kinni). Koos lepingutasuga arvestades tuleb krediidi kogukulu

8627,77 eurot. Lepingus ja tarbijakrediidi teabelehes oli krediidi kogukuluks märgitud 8352,97

eurot. Koos lepingutasuga tuleb krediidi kulukuse määr 61,49%, mis ületas sel ajal kehtinud

maksimaalset määra. Sellest tulenevalt on see tarbijakrediidileping tühine.

Ülejäänud lepingute puhul ei tuvastanud kohus krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamist.

Ülejäänud lepingute puhul on kostja teinud tahteavaldused lepingute sõlmimiseks, lepingud on

nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingud

sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laenud (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktis 2.10. toodud väited. Hageja selgitas täiendavalt, et laenutaotluses on kostja esitatud info

näha krediiditoimiku alamlehelt Loan Applications and Contracts, veergudes „E“ – „P“.

Juhul, kui laenutaotleja ei märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud

elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Sissetulekute puhul on hageja

lähtunud kolme kuu keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta.

Laenulepingu väljastamisel on analüüsinud hageja kostja esitatud pangakonto väljavõtte kolme

eelnevad kuud laenulepingu sõlmimisele.

5.2.1. Esimese laenu andmisel, 12.02.2020, lepingu nr XXX, esitas kostja hageja väitel

laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis – tühjaks jäetud,

ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ, tööstaaž - kuni

1 a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 0 eurot.

Hageja tunnistas istungil, et enne selle lepingu sõlmimist kostja konto väljavõtet ei kogutud.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures

pidi hageja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi

kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid

andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi

esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku

laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu

andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas

ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk

on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid

(tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk

inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu

teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et hageja ei

kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega täielikult täinud

vastustundliku laenamise kohustust.

5.2.2. Kuivõrd kohus tuvastas teise, 6 kuud hiljem 02.08.2020 sõlmitud lepingu nr XXX

tühisuse, siis kohus selle laenu andmise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist ei

hinda.

5.2.3. Kolmanda laenu andis hageja 14.01.2021, lepingu nr XXX. Kostja esitas hageja väitel

laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis – tühjaks jäetud,

ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ, tööstaaž - kuni

1a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 400 eurot, elamiskulud –

tühjaks jäetud.

Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku

failis lehel Bank Statement read 3539 kuni 4540. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel

kostja igakuine sissetulek 3626,42 eurot ja igakuised kohustused 797,79 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 1087 eurot.

Kohus palus hagejal selgitada, millised konkreetsed kohustused arvestati 797,79 euro sisse.

Hageja selgitas, et ilmselt on arvestatud XXX ja XXX makset, XXXule ja nähtavasti üks

tarbijakrediidilaen, 44 eurot maksega. Elamiskulude osas selgitas hageja, et see saadi nii, et

arvutati 30% sissetulekust.

Kohus märgib, et hageja poolt kostjale antud kahe esimese laenu kuumaksed olid 45,31+ 140,43

eurot, sellele lisandus uue laenu makse 30,63 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvad kolm

finantskohustust: XXX 183 eurot kuus, leping XXX ca 50 eurot kuus ja leping XXX 116 eurot

kuus (kokku 349 eurot). Koos kahe Bondora varasema laenu maksetega 534,74 eurot kuus.

Lisaks on hageja arvestanud maksetega T AS-le (maksed 158-199 eurot kuus) ja E AS-le 27

eurot kuus. Kohus märgib, et need kohustused kokku on selles suurusjärgus, mis hageja on välja

toonud, millise summaga arvestati.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja sai 2020. a septembris palka 2863,47 eurot, septembri

väljaminekud olid 3293,96 eurot. Oktoobris sai palka 4025,59 eurot, oktoobri väljaminekud

kokku olid 4095,27 eurot. Novembris sai palka kokku 2950,77 eurot, novembri väljaminekud

kokku olid aga 3287,06 eurot. Detsembris sai palka 1766,64 eurot, väljaminekud kokku olid

1889,51 eurot. Seega olid kostja tegelikud igakuised väljaminekud laenu andmisele eelneval

vähemalt neljal kuul suuremad, kui palgana saadav sissetulek.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud ka makseid enda kontode vahel kontolt ja kontole

lõpuga 2956 (selgitusega „raha“). Kontole lõpuga 2956 maksis hageja välja ka kostjale antud

laenud. Konto väljavõtted on esitatud aga konto lõpuga 3226 kohta.

Hageja sõnul koguti selle konto väljavõte, kuhu laekus palk. Kohus on seisukohal, et hageja

seega ka ei nõudnud kõikide kontode väljavõtete esitamist. Olukorras, kus kostja konto

väljavõttelt nähtuvalt kulutas rohkem, kui teenis, laenu lasi kanda samuti teisele kontole, tegi

makseid enda teisele kontole, ei saanud hageja kohtu hinnangul olla kindel selles, et kostja

teiselt kontolt ei nähtu täiendavaid finantskohustusi. Märkimisväärne on ka see, et ka hageja

enda antud laenude tagasimakseid ei teinud kostja sellelt kontolt, mille väljavõtte hageja kogus.

Kohtu hinnangul jättis hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmata ka seetõttu, et ei

selgitanud välja, mil viisil kostja jätkusuutlikult suudab finantseerida igakuist palgast suuremat

kulutamist.

5.2.4. Neljanda laenu andis hageja seitse kuud hiljem, 17.08.2021, lepingu nr XXX. Kostja

esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik;

perekonnaseis – tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus,

tööandja - R OÜ, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised

kohustused - 400 eurot, elamiskulud – tühjaks jäetud.

Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku

failis lehel Bank Statement read 9563 kuni 10620.

Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 2784,83 eurot ja igakuised

kohustused 400 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 835 eurot. Istungil selgitas

hageja esindaja, et krediiditoimiku lehelt Bank Statement nähtub, et kostjal on I ees kohustus,

mida varem ei olnud, kuid liising on ära kadunud, märtsis 2021. a tundub, et sõiduk on

liisingust välja ostetud, sest pärast seda liisingukandeid ei ole. Iile on regulaarselt tasunud 227

eurot, XXXle 150 eurot.

Kohus märgib, et kolme eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 eurot,

sellele lisandus uue laenu makse 27,28 eurot. Hageja kinnitusel arvestati ka eelmiste hageja

enda antud laenumaksetega, see kajastub krediiditoimiku failis vaba raha arvutuskäigus.

Vaadeldes istungil hageja viidatud andmevälju, nähtus, et seal on koos hageja enda antud

varasemate laenudega arvestatud finantskohustusteks 620 eurot.

Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 2021.a juunis sai kostja palka kokku 3507,42 eurot,

väljaminekud kokku olid 4147,97 eurot. Juulis sai kostja palka kokku 2809,77 eurot,

väljaminekud kokku olid 3039,54 eurot. Seega jätkus kostja ülekulutamine ka 2021. aastal, mil

hageja andis neljanda laenu. Samuti jätkusid maksed kontode vahel.

5.2.5. Viienda laenu andis hageja kaks kuud hiljem, 23.10.2021, lepingu nr XXX. Kostja esitas

hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - omanik; perekonnaseis –

tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - R OÜ,

tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 2000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 400 eurot,

elamiskulud – tühjaks jäetud.

Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku

failis lehel Bank Statement read 10621 kuni 11695. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel

kostja igakuine sissetulek 5184,31 eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 1555 eurot. Vastavalt hageja poolt istungil antud selgitustele

saab kohus aru, et hageja arvestas finantskohustustena I AS-le tehtud maksed, 227 eurot kuus ja

lepingu nr XXX alusel tehtud maksed ca 90 eurot kuus.

Kohus märgib, et nelja eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 +

27,28eurot, sellele lisandus uue laenu makse 29,23 eurot.

Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 2021. a septembris sai kostja palka 1769,57 eurot ja

ühekordset tulumaksutagastust 4699,42 eurot, väljaminekud olid septembris kokku 6597,52

eurot (kohus ei arvestanud seejuures 3000 eurot, mis kostja sai E AS-lt ja kandis kohe üle teisele

eraisikule, ega ka 1000 eurot, mille kostja sai teiselt eraisikult ja tagastas samale eraisikule).

2021. a augustis sai kostja palka kokku 2629,08 eurot, väljaminekud kokku olid 3211,42 eurot.

Seega jätkus kostja varasem ülekulutamine ka enne viienda laenu andmist.

5.2.6. Kuuenda laenu andis hageja ca aasta aega hiljem, 20.11.2022, lepingus nr XXX. Kostja

esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp - muu; perekonnaseis

– tühjaks jäetud, ülalpeetavate arv – tühjaks jäetud, haridustase – kutseharidus, tööandja - M

Oy, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 4000 eurot, kostja märgitud igakuised kohustused - 0 eurot,

elamiskulud – tühjaks jäetud. Hageja esindaja ei osanud istungil selgitada, mida tähendas

elukoha tüübina „muu“.

Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku

failis lehel Bank Statement read 4541 kuni 5631. Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel

kostja igakuine sissetulek 2544,34 eurot, igakuised kohustused 227,66 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 763 eurot.

Kohus märgib, et viie eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 + 27,28 +

29,23 eurot, sellele lisandus uue laenu makse 74,04 eurot. Konto väljavõttelt nähtusid

finantskohustused XXX ees ca 90 eurot kuus, I AS ees 227 eurot kuus ning T AS ees ca 150

eurot. Lehelt „Bank statement details“ selgub, et hageja ei ole konto väljavõttelt nähtuvaid

kohustusi XXX ja I AS ees arvesse võtnud ning on seega jätnud finantskohustused asjakohaselt

välja selgitamata.

Lisaks on hageja väitnud, et kontrolliti ka hasartmängukulusid, kuid et need puudusid. Kohus

juhib tähelepanu, et lehelt „Bank statement details“ nähtuvad selgelt hasartmängukulud (PAF,

Eesti Loto).

5.2.7. Seitsmenda laenu andis hageja veel veidi vähem kui aasta hiljem, 24.09.2023, lepingu nr

XXX. Kostja esitas hageja väitel laenutaotluses järgmised andmed: kostja elukoha tüüp -

üürikorter; perekonnaseis – vallaline, ülalpeetavate arv – 0, haridustase – kutseharidus,

tööandja - M Oy, tööstaaž – 1-4 a, sissetulek - 4000 eurot, kostja märgitud igakuised

kohustused - 0 eurot, elamiskulud – 1200 eurot.

Hageja selgitab, et konto väljavõte, mis selle lepingu sõlmimise eel koguti, on krediiditoimiku

failis lehel Bank Statement read 6644 kuni 7622.

Hageja väitel tuvastati selle analüüsimisel kostja igakuine sissetulek 2756,05 eurot ja igakuised

kohustused 348,36 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 1200 eurot.

Kohus märgib, et kuue eelmise laenu kuumaksed kokku olid 45,31+ 140,43 + 30,63 + 27,28 +

29,23 + 74,04 eurot, sellele lisandus uue laenu makse 23,65 eurot. Konto väljavõttelt nähtusid

kaks I ASi lepingut, 227,82+103,89 eurot,

Konto väljavõttelt nähtub, et 2023 juulis olid kostja väljaminekud 4228,8, palk 3151,95 eurot,

juunis väljaminekud 2477,28 eurot, palk 2037,20 eurot. Augustis ületas palk ca 100 euro võrra

väljaminekuid. Mais 2023 olid väljaminekud 4113,15 eurot, palka sai 2919,98 eurot. Jätkusid

maksed enda kontode vahel. Konto väljavõttelt nähtub, et lisaks ülekulutamisele olid kostjal

selgelt ka hasartmängukulud.

5.3. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust

ühel või teisel viisil kõigi laenude andmisel.

Teadmata on, kui palju ja milliseid finantskohustusi kostjal oli, sest kogutud on üksnes ühe

konto väljavõte.

Hagejale teadaolevate andmete põhjal ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida mõistlikku

usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita, kui kostja igakuised

kulud olid püsivalt sissetulekust suuremad. Ka antud juhul võttis kostja hagejalt järjest laene

juurde. Lühiajaliselt suudavad sellised järjest uusi tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude

arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam

jõukohased.

Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, sh

hasartmängukulutusi, kohustusi ja laenuvõtmise harjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku

laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Sellest tulenevalt jäävad rahuldamata haldustasude, lisateenuste tasude nõude ja põhivõla nõue

lepingutasu ulatuses. Kohus märgib, et hageja ei ole ka tõendanud BSecure+ lisateenuse

tasukokkulepet. Kohtu hinnangul maksehäireregistris teate avaldamine ei saa olemuslikult olla

kliendile pakutav lisateenus. See on hageja enda algatusel tehtav toiming, mida ei tehta isegi

mitte kliendi nõusolekul ega kliendi huvides. Seega ei saa nõua kliendilt selle eest ka tasu.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja märgib, et

nõude ümberarvestamisel on hageja loobunud intressist, st arvestanud intressimääraks 0%.

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et ühe lepingu puhul ületas krediidi kulukuse määr

maksimaalset määra ning ülejäänud lepingute puhul rikuti vastutustundliku laenamise kohustust

ning hageja ei ole seadusjärgse intressimäära alusel tagasimakseid uuesti määranud, jääb hageja

intressinõue rahuldamata.

Laenulepingud on hageja väitel üles öeldud 29.04.2024. Samas ei ole ümberarvestuse kohaselt

kostja ühegi lepingu alusel üles ütlemise ajal olnud võlas, mistõttu üles ütlemine on toimetu

ning lepingud kehtivad.

Hageja selgitab, et kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse

27.12.2023, st sellest ajast saadik ei ole kostja midagi tasunud. Hagejal on alust karta, et kostja

ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seetõttu taotleb kohus

mõista kostjalt otsusega välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud

tagasimaksed. Kohus võttis hageja edasiulatuva nõude menetlusse, sest nõustub, et hagejal on

põhjust karta, et kostja ei tasu sissemakseid ka tulevikus.

6.2. Laenulepingu nr XXX on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem

kui oli laenusumma, seetõttu ümberarvestuse kohaselt kostjal sellest lepingust tulenevat võlga ei

ole.

6.3. Laenulepingu nr XXX on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem

kui oli laenusumma, seetõttu ümberarvestuse kohaselt kostjal sellest lepingust tulenevat võlga ei

ole.

6.4. Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku

teinud 753,48 eurot, seega 1000 eurost välja makstud laenust on tagastamata 246,52 eurot.

Hageja on tagasimaksed uuesti määranud 27.01.2021-27.10.2025, esitades põhiosamaksetena

algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et

kokku tuleks 1000 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks

ning toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates

27.12.2024 (see makse osaliselt, 14.33 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates

27.01.2025 täielikult tasumata). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, §

108 lg 1, § 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksed (kokku 180,03 eurot) ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad

põhiosamaksed (kokku 66,49 eurot) järgmiselt:

27.08.2025

25,13 €

26.09.2025

25,51 €

27.10.2025

15,85 €

6.5. Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud

434,66 eurot, seega 1000 eurost välja makstud laenust on tagastamata 565,34 eurot. Hageja on

tagasimaksed uuesti määranud 27.08.2021-27.05.2026, esitades põhiosamaksetena algse

maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et

kokku tuleks 1000 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning

toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 26.01.2024

(see makse osaliselt, 16,92 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 26.02.2024

täielikult tasumata). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja 6, § 108 lg 1,

§ 4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed (kokku 361,36 eurot) ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed

(kokku 203,98 eurot) järgmiselt:

27.08.2025

21,03 €

26.09.2025

21,25 €

27.10.2025

21,46 €

27.11.2025

21,68 €

23.12.2025

21,90 €

27.01.2026

22,12 €

27.02.2026

22,35 €

27.03.2026

22,57 €

27.04.2026

22,80 €

27.05.2026

6,82 €

6.6. Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud

391,53 eurot, seega 1100 eurost välja makstud laenust on tagastamata 708,47 eurot. Hageja on

tagasimaksed uuesti määranud 27.10.2021-27.07.2026, esitades põhiosamaksetena algse

maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et

kokku tuleks 1100 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning

toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.09.2023

(see makse osaliselt, 2,09 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.10.2023

täielikult tasumata). Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, §

4034 lg 7 ja TsMS § 369 alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed (kokku 445,78 eurot) ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed

(kokku 262,69 eurot) järgmiselt:

27.08.2025

22,33 €

26.09.2025

22,53 €

27.10.2025

22,74 €

27.11.2025

22,94 €

23.12.2025

23,15 €

27.01.2026

23,36 €

27.02.2026

23,57 €

27.03.2026

23,78 €

27.04.2026

24,00 €

27.05.2026

24,21 €

26.06.2026

24,43 €

27.07.2026

5,65 €

6.7. Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud

915,96 eurot, seega 3500 eurost välja makstud laenust on tagastamata 2584,04 eurot. Hageja on

tagasimaksed uuesti määranud 28.11.2022-27.10.2031, esitades põhiosamaksetena algse

maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et

kokku tuleks 3500 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning

toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.10.2028

(see makse osaliselt, 48,45 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.11.2028

täielikult tasumata). Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud võlga ei ole.

Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg

7 ja TsMS § 369 alusel sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 2584,04 eurot) välja

järgmiselt:

27.10.2028

48,45 €

27.11.2028

52,67 €

27.12.2028

53,54 €

26.01.2029

54,43 €

27.02.2029

55,33 €

27.03.2029

56,25 €

27.04.2029

57,18 €

28.05.2029

58,12 €

27.06.2029

59,09 €

27.07.2029

60,07 €

27.08.2029

61,06 €

27.09.2029

62,07 €

26.10.2029

63,10 €

27.11.2029

64,15 €

27.12.2029

65,21 €

28.01.2030

66,29 €

27.02.2030

67,39 €

27.03.2030

68,50 €

26.04.2030

69,64 €

27.05.2030

70,79 €

27.06.2030

71,97 €

26.07.2030

73,16 €

27.08.2030

74,37 €

27.09.2030

75,60 €

28.10.2030

76,86 €

27.11.2030

78,13 €

27.12.2030

79,42 €

27.01.2031

80,74 €

27.02.2031

82,08 €

27.03.2031

83,44 €

28.04.2031

84,82 €

27.05.2031

86,22 €

27.06.2031

87,65 €

28.07.2031

89,10 €

27.08.2031

90,58 €

26.09.2031

92,08 €

27.10.2031

64,49 €

6.8. Laenulepingu nr XXX osas on hageja välja toonud, et kostja on tagasimakseid kokku teinud

49,68 eurot, seega 800 eurost välja makstud laenust on tagastamata 750,32 eurot. Hageja on

tagasimaksed uuesti määranud 27.10.2023-27.11.2031, esitades põhiosamaksetena algse

maksegraafiku põhiosamaksete tulba, ent vähendades lõpust makseid lepingutasu võrra (et

kokku tuleks 800 eurot). Hageja on arvestanud kostja poolt tasutu põhiosamaksete katteks ning

toob välja, et kostjal on ümberarvestuse kohaselt tasumata põhiosamaksed alates 27.08.2027

(see makse osaliselt, 5,81 euro osas tasumata, järgmisest maksest, s.o alates 27.09.2027

täielikult tasumata). Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud võlga ei ole.

Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 403 4 lg

7 ja TsMS § 369 alusel sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed (kokku 750,32 eurot) välja

järgmiselt:

27.08.2027

5,81 €

27.09.2027

7,72 €

27.10.2027

7,91 €

26.11.2027

8,11 €

27.12.2027

8,31 €

27.01.2028

8,51 €

28.02.2028

8,72 €

27.03.2028

8,93 €

27.04.2028

9,15 €

26.05.2028

9,37 €

27.06.2028

9,60 €

27.07.2028

9,84 €

28.08.2028

10,08 €

27.09.2028

10,33 €

27.10.2028

10,58 €

27.11.2028

10,84 €

27.12.2028

11,10 €

26.01.2029

11,38 €

27.02.2029

11,65 €

27.03.2029

11,94 €

27.04.2029

12,23 €

28.05.2029

12,53 €

27.06.2029

12,84 €

27.07.2029

13,15 €

27.08.2029

13,48 €

27.09.2029

13,81 €

26.10.2029

14,14 €

27.11.2029

14,49 €

27.12.2029

14,85 €

28.01.2030

15,21 €

27.02.2030

15,58 €

27.03.2030

15,96 €

26.04.2030

16,35 €

27.05.2030

16,75 €

27.06.2030

17,16 €

26.07.2030

17,58 €

27.08.2030

18,02 €

27.09.2030

18,46 €

28.10.2030

18,91 €

27.11.2030

19,37 €

27.12.2030

19,85 €

27.01.2031

20,33 €

27.02.2031

20,83 €

27.03.2031

21,34 €

28.04.2031

21,86 €

27.05.2031

22,40 €

27.06.2031

22,95 €

28.07.2031

23,51 €

27.08.2031

24,09 €

26.09.2031

24,68 €

27.10.2031

25,28 €

27.11.2031

2,42 €

6.9. Ümberarvestusega koos esitatud alternatiivses nõudes palus hageja kostjalt välja mõista

viivis eeltoodud lepingutest tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt

seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab viivise välja VÕS §

101 lg 1 punkti 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel.

6.10. Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata ülejäänud osas hageja põhivõla nõuded,

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning osaliselt edasiulatuva viivise nõue (s.o seadusjärgset

viivisemäära ületavas määras).

6.11. Hageja nõuab lepingu XXX alusel lepingu kehtivuse ajal tehtud võla sissenõudmisega

seotud kulude 15 eurot hüvitamist. Hageja on välja toonud, et tasulised meeldetuletuskirjad on

saadetud 02.01.2024, 27.01.2024 ja 28.02.2024. Hageja sõnul tuleneb see õigus lepingu punktist

13.4, mille kohaselt kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud.

Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud lepingudokumenti, kus oleks punkt 13.4.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et kirjad saadeti, ega ka esile toonud, millisel viisil ja kuhu

kirjad saadeti, ega ka seda, kas ja millal saadeti tasuta kirjad. Kuivõrd nõude rahuldamise

eeldused on välja toomata, jääb sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas

1400 eurot (770 + 630), maksekäsu kiirmenetluse kulud 40 eurot (20 + 20) ja hageja

õigusabikulud 858 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.06.2025.

Hageja on kahelt hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu

kokku 1400 eurot vastavalt hagihinnale. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 1400 eurot

vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub mõista kostjalt välja kahe maksekäsu kiirmenetluse kulud kokku 40 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes

summas 40 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja teatas kohtule 14.07.2025 lepingulise esindaja vahetumisest. Hagejat esindas menetluses

TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga

õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120

eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120

eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot

ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel

tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad

praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

põhjendatud. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt

käibemaksu suurusest, 124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 7,15 tundi tunnihinnaga 120 eurot

ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-05.06.2024 hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 1,5 tundi;

-28.06.2024 hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi

-09.08.2024 kohtu saadetud kirjaga tutvumine, 26.08.2024 vastuse koostamine 0,25 tundi;

-10.02.2025 kohtu saadetud kirjaga tutvumine, 28.03.2025 vastuse koostamine 2 tundi;

-03.06.2025 istungiks ettevalmistus ja osavõtt 1 tund;

-menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0,4 tundi.

Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on menetluses sajad

samalaadsed nõuded. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a juunis juba ise

hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on

jäetud täitmata, mis ei saanud hagejale üllatusena tulla. Täiendavat kohtule vastamist ja seega

menetluskulusid oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt.

Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise

esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu koos kohtuistungil osalemisega kokku 5 tundi.

Lähtudes lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1940 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv, 40

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

05.06.2024 ja 28.06.2024 esitatud hagide hind oli kokku 16 511,85 eurot. Kohus rahuldas

hageja nõude põhivõla osas kokku summas 4854,69 eurot ja edasiulatuva viivisenõude tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt, kokku summalt 3867,52 eurot, seadusjärgses (VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 392,55 eurot. Seega

kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5247,24 euro ulatuses, mis on hagide esitamisel

arvestatud hagihinnast (16 511,85 eurot) 31,78%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 31,78% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 68,22%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31,78% hageja põhjendatud menetluskuludest (1940

eurot), millele vastab summa 616,53 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik