2-24-146280/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146280

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H. S. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

743,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja: H. S. (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 02.07.2024 sõlmitud Partner

kuukaardi ostulimiidi lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 299,89 eurot, viivis perioodi

11.08.2024 - 01.08.2025 (k.a) eest 69,39 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates

02.08.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 20 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 95,31% ulatuses kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 268,77 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 11.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 02.07.2024 sõlmitud

ostulimiidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 299,89 eurot, viivised 36,06 eurot ning

sissenõudekulud 20 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis põhinõudelt (299,98 eurot) alates 12.02.2025 kuni põhinõude jäägi täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% aastas.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja T AS (T) sõlmisid 02.07.2024 lepingu nr XXX, mille kohaselt võimaldas T

kostjale ostulimiidi 300 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates

Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi

lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes

Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses.

Hageja hinnangul ei ole T ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist

tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei

lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane

lause) ning T-l ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul VÕS §

94 mõttes.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2).

Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile

kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

Kostja asus T poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama perioodil 01.07.2024 - 31.07.2024

ostulimiiti summas 299,89 eurot.

2.2. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga

sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 893573 alusel tähtajaga 10.08.2024 (lisa 2).

T AS ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu

kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli T-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda

kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest

kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu

lõpetamist. Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb T Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma

punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on T-i ees võlgnevus 50

kalendripäeva. Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

teavitas T kostjat 25.10.2024 lepingu lõpetamisest. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale

saadetud e-postiaadressile XXX (lisa 3).

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale

kostja aadressile XXX: 13.11.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot;

02.12.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud

võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal

õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas

(lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2.3. 25.10.2024 loovutas T oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult.

3. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud,

kostja ei ole hagile vastust esitanud.

5. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 02.07.2024 digiallkirjastatud Partner kuukaart

ostulimiidi lepingu XXX (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 300 eurot. Digiallkirja

konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise

määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt T AS esitatud arvele.

Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui Ostulimiidi

üldtingimustega ja T AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on

kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil www.partnerkaart.ee. Eraldi on

hageja kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates

24.08.2022; dtl 32).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 01.07.2024 - 31.07.2024 summas 299,89

eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr 893573 ostulimiidi kasutamise eest perioodil

01.07.2024 - 31.07.2024 summas 299,89 eurot, maksetähtajaga 10.08.2024 (dtl 37).

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 02.07.2024 Partner Kuukaardi

ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2024.a juulis ostulimiiti summas 299,89 eurot. Hageja

on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on

kostjal arve summas 299,89 eurot tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole T AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud

laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda

kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale).

VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.

Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et T AS on kauba müüja ees võtnud

üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et

müügihinnale vastav summa võlgnetakse T AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et T ja kostja on

lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et

seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.

Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku

lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.08.2024 – 11.02.2025 eest summas 36,06 eurot.

Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 12.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 01.08.2025

(k.a) summas 33,33 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Lepingu

lõppemine ei mõjuta enne lepingu lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks

muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude

kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused. Seega ei ole hageja esile toonud, et

poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta

(meeldetuletuskirjade saatmise tasumäärade kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130561 menetluses ja

hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 140

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos

käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi;

-hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega ning

kohus arvestab, et sama hageja on sama esindaja kaudu esitanud samasuguseid nõudeid

hulgaliselt. Seega on sellise nõude esitamine hagejale standardiseeritud protsess. Kostja ei ole

menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise

tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohtu hinnangul ei saa sellise hagi esitamisele

pidada põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 h, mis vastab ka menetlusse esitatud

dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Seega on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 282 eurot, millest riigilõiv on 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi hind oli 427,10 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 299,89 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.08.2024 – 11.02.2025 eest summas 36,06

eurot ja viivisenõude põhinõudelt alates 12.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse

viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 71,15 eurot. Seega kokku

rahuldas kohus arvestuslikult hagi 407,1 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud

hagihinnast 95,31%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 95,31% ulatuses kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95,31% hageja põhjendatud menetluskuludest,

millele vastab summa 268,77 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja

ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik