2-24-124600/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124600

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G S vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

743,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja T I

Kostja: G S (endine M, isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 4.11.2023 sõlmitud xxx

kuukaardi ostulimiidi lepingust nr xxx-2 tulenev põhivõlg 499,69 eurot, viivis perioodi

11.12.2023 – 01.08.2025 eest 194,84 eurot ja viivis 0,065% päevas põhivõlalt alates

02.08.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 20 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud 97,31% ulatuses kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 308,47 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 14.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 04.22.2023 sõlmitud ostulimiidi

lepingust nr xxx-2 tulenev põhivõlgnevus 499,69 eurot, viivised 105,2 eurot ning

sissenõudmiskulud 20 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 30.10.2024 kuni põhinõude (499,69 eurot) jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,065% päevas.

2. Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja xxx sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas xxx kostjale ostulimiidi 500

eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi xxx kuuluvates xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx

kauplustes maksepäeva edasi lükates. xxx ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab

kauplustes xxx sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja

hinnangul ei ole xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga,

vaid ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud

maksetähtaja andmiselt arvestusliku intressi (lisa 1.1 punkt 3.1 viimane lause) ning xxx-l ei

tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt, näiteks jooksva aasta jooksul VÕS § 94 mõttes.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (lisa 1.1 p 4.1.2).

Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile

kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas xxx.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

Kostja asus xxx poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama perioodil 04.11.2023 - 30.11.2023

ostulimiiti summas 499,69 eurot.

2.2. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud xxx kuukaardiga

sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr xxx alusel tähtajaga 10.12.2023 (lisa 2).

xxx AS ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud lepingu

kehtivuse aega. Tingimuste p 7.1 järgi oli xxx-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda

kostjalt lepingu täitmist, teatades Tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest

kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu

lõpetamist. Tingimuste p 7.3.1 järgi ütleb xxx Ostulimiidilepingu erakorraliselt üles ilma

punktis 7.1.2 nimetatud tähtaega järgimata, kui kliendil on xxx-i ees võlgnevus 50

kalendripäeva. Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust,

teavitas xxx kostjat 24.02.2024 lepingu lõpetamisest. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale

saadetud e-posti aadressile xxx (lisa 3).

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena hagejale teadaolevale

kostja aadressile xxx: 11.03.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (lisa

5.1); 26.03.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 5.2). Seega on hageja

kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1

on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas

(lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvel toodud summalt viivist alates arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2.3. 24.02.2024 loovutas xxx oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult (lisa 4).

3. Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud,

kostja ei ole hagile vastust esitanud.

5. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 04.11.2023 digiallkirjastatud xxx kuukaart

ostulimiidi lepingu xxx-2 (dtl 31), milles ostulimiidiks on märgitud 500 eurot. Digiallkirja

konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa, viivise

määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt xxx AS esitatud arvele.

Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud nii xxx kui Ostulimiidi üldtingimustega ja

xxx AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad xxx

iseteeninduskeskkonnas aadressil xxx. Eraldi on hageja kohtule esitanud xxx kuukaardi

ostulimiidi üldtingimused (kehtivad alates 23.05.2023; dtl 32).

Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 04.11.2023 - 30.11.2023 ostulimiiti summas

499,69 eurot. Hageja on kohtule esitanud arve nr xxx ostulimiidi kasutamise eest perioodil

01.11.2023 - 30.11.2023 summas 499,69 eurot, maksetähtajaga 10.12.2023 (dtl 38).

Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 04.11.2023 xxx Kuukaardi ostulimiidi

lepingu, et kostja kasutas 2023 novembris ostulimiiti summas 499,69 eurot. Hageja on esile

toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve

summas 499,69 eurot tasumata.

Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on

kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole xxx AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud

laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda

kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale).

VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna.

Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et xxx AS on kauba müüja ees

võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et

müügihinnale vastav summa võlgnetakse xxx AS-le laenuna.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS §

396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma.

Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma,

ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul

ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks

tasuks.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st

arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja selgitab, et xxx ja kostja on

lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas ning et

seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 24%.

Hageja viitab Riigikohtu 10.05.2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ning leiab, et kokku

lepitud viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur.

VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast

kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said

nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101

lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Hageja on arvestanud viivise perioodi 11.12.2023 – 29.10.2024 eest summas 105,20 eurot.

Kohus arvestab täiendavalt viivise alates 30.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 01.08.2025

(k.a) summas 89,64 eurot.

7. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu

tingimuste p-le 7.8. Kohtule esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: xxx aegumisel

toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele. Kliendile

määratud Ostulimiit ja xxx Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad automaatselt

uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma xxx 3 kuu jooksul alates

kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on xxx-il õigus ühepoolselt lõpetada ka

Ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Seega ei ole hageja esile toonud, et

poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta

(meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu).

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses, mis on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-24-130561 menetluses ja

hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 175

eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 175 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot koos

käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi;

-hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on tegemist olemuslikult standardse ja lihtsa varalise õigusvaidlusega ning

kohus arvestab, et sama hageja on sama esindaja kaudu esitanud samasuguseid nõudeid

hulgaliselt. Seega on sellise nõude esitamine hagejale standardiseeritud protsess. Kostja ei ole

menetluses osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise

tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Kohtu hinnangul ei saa sellise hagi esitamisele

pidada põhjendatuks suuremat ajakulu kui 1 h, mis vastab ka menetlusse esitatud

dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Seega on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 122 eurot (1 tund × 122 eurot) koos käibemaksuga.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 318 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 122 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi hind oli 743,44 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 499,69 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 11.12.2023 – 29.10.2024 eest 105,20 eurot ja

viivisenõude põhinõudelt (499,69 eurot) alates 30.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgse viivisemääraga 0,065% päevas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 118,55 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 723,44 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast 97,31%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 97,31% ulatuses kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 97,31% hageja põhjendatud menetluskuludest,

millele vastab summa 308,47 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostja

ei ole menetluses osalenud ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik