2-25-4911/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

01.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4911

Tsiviilasi

L. H. avaldus M. L. pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja: L. H. (isikukood XXX)

Võlgnik: M. L. (isikukood: XXX)

Usaldusisik: Raivo Piirla (e-post: edikte@edikte.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L. H. avaldus.

2. Kuulutada välja M. L. (L.; isikukood XXX) pankrot 01.08.2025 kell 15.00.

3. Nimetada M. L. pankrotihalduriks Raivo Piirla.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.08.2025 algusega kell 10.00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 4020 (Lubja tn 4,

Tallinn).

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Menetluskulud jätta M. L. kanda.

11. Mõista M. L.lt L. H. kasuks välja menetluskulu 420 eurot.

12. Määrata usaldusisik Raivo Piirla tasuks 1 488 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõista see

välja M. L.lt Õigusbüroo Edikte OÜ (registrikood 10523526; arveldusarve

nr EEXXX AS-is SEB Pank) kasuks.

13. Käesolev määrus saata viivitamatult avaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Menetluskulude, usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Asjaolud

Avaldaja esitas 30.03.2025 avalduse M. L. pankroti väljakuulutamiseks. M. L.l on võlausaldaja ees

võlgnevus summas 103 258.34 eurot. Nõuded põhinevad kohtuasjas nr 2-20-14698 tehtud kohtuotsusel

ning maksekäskudel asjades nr 2-21-121162 ja 2-21-119066. Kohus võttis 09.04.2025 määrusega

avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks 20.05.2025 pankrotihaldur Raivo Piirla.

Usaldusisik esitas kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. Usaldusisiku aruande järgi

võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 201 078,44 eurot, sh 71 615,49 eurot OÜ Polar Finance ees,

103 258,34 eurot L. H. ees, 10 772,96 eurot OÜ E.J.N.T. ees, 3 220,71 eurot Aktiva Finance Group OÜ

ees, 7 671,30 eurot X OÜ ees, 191,10 eurot Eesti Vabariigi ees. Võlgniku likviidse vara arvestuslik

väärtus on 30 000 eurot (kinnisasi registriosa numbrigaXXX) või 45 527 eurot, kui vara hulka ka

arvestada X OÜ (registrikood XXX) osa väärtusega 15 527 eurot. Muu oluline vara võlgnikul puudub.

Vara lõplik turuväärtus võib usaldusisiku hinnangul olla 10 000 – 15 000 euro võrra väiksem.

Usaldusisiku aruanne põhineb avalikel ja kolmandate isikute andmetel, võlgnikuga ei ole õnnestunud

kontakti saada. Usaldusisik leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada, kuulutada välja pankrot ning

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgnik ei ole menetlusest osa võtnud. Võlgnik ei vastanud avaldusele ja menetlusse võtmise määrusele

(kätte toimetatud 15.05.2025 Ametlike Teadaannete abil, edastatud ka e-postiga). Usaldusisiku aruanne

ja sellele seisukoha esitamiseks antud tähtaja nõue on võlgnikule kätte toimetatud 07.07.2025. Määratud

14-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik kohtule vastanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole

ajutise iseloomuga ja M. L. on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku aruande alusel on tuvastatud, et

võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 201 078,44 eurot, sh 71 615,49 eurot OÜ X ees, 103 258,34

eurot L. H. ees, 10 772,96 eurot OÜ X ees, 3 220,71 eurot X OÜ ees, 7 671,30 eurot X OÜ ees, 191,10

eurot Eesti Vabariigi ees.

Võlgniku vara arvestuslik väärtus on ca 45 527 eurot, mis koosneb XXX kinnisasja ½ kaasomandiosa

väärtusest, mis kuulub ühisomandina võlgnikule ja T. L.le (30 000 eurot) ning X OÜ (registrikood

XXX) 50%-lise osa väärtusest 15 527 eurot ehk 50% osakapitali väärtusest. Kohus peab usaldusisiku

aruandes märgitud vara väärtust usutavaks ning lähtub sellest. Kuigi tavaolukorras võib Tartu linnas

asuva elamu ½ kaasomandiosa väärtust pidada kõrgemaks, vähendab selle väärtust kaasomandiosa

ühisomandis olemine. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kinnisasja ühisomandis oleva kaasomandiosa

väärtuse tavapärane turuhind ei ületa 30 000 eurot. Võlgnik ei ole kohtule esitanud andmeid, mis sellist

hinnangut

muudaksid.

X OÜ ei ole esitanud 2023. ja 2024. aasta majandusaasta aruandeid, ega 2025. juulis tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsiooni; osaühingule on määratud aruandetrahve. Andmed ettevõtte jätkuva

tegutsemise ja vara kohta puuduvad. Viimase esitatud 2022. aruande kohaselt moodustas ettevõtte vara

485 euro ulatuses rahast ja 32 415 euro ulatuses teadmata nõuetest ja ettemaksudest. Muude andmete

puudumisel on õige pidada ettevõtte osa väärtust mitte suuremaks kui sellele vastava osakapitali väärtus.

50%-line mittekontrolliv osalus ei ole eeldatavasti turul ostjatele huvipakkuv. Isegi kui eelnimetatud

vara väärtus oleks ca kahekordne, ei oleks see piisav võlgniku kohustuste katmiseks.

Sõltumata vara ja kohustuste bilansilisest vahekorrast on võlgnik nn likviidsusmaksejõuetuses (PankrS §

1 lg 2 teine alternatiiv). Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt rahuldada tema suhtes

sissenõutavaks muutunud kohustusi ning selline olukord on püsiv. Ainus arvestatav vara on kinnisasi

ning osaühingu 50%-line osalus. Tegemist ei ole varaga, mida oleks võimalik likviidseks muuta ning

kohustuste täitmiseks kasutada 20 päeva jooksul.1 Mõlemad varad on olnud pikemat aega hõlmatud

täitemenetlustega, mille käigus ei ole neile õnnestunud sissenõuet pöörata.

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada ning varalise olukorra paranemine (likviidsuse taastumine) ei ole objektiivselt tajutav.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o eeldatavasti hooletu

finantskäitumine.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses

vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

Võlgnik ei ole soovinud kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 45 lg 1). Vastavalt

FIMS § 18 lg-le 3 ei saa kohus otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku

nõusolekuta. Võlgnik ei ole menetlusest osa võtnud ega väljendanud soovi kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 3 ei saa kohus seega algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust ning piirdub üksnes pankroti väljakuulutamisega võlausaldaja avalduse alusel.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Usaldusisik Raivo Piirla andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

seetõttu pankrotihalduriks Raivo Piirla. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi

ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

1 Vt nt kohtuasi nr 2-23-6206, p 16.

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda. Tegemist on

pankrotimenetluse kuluga.

Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause ja

toimiku põhjal hüvitatavaks kuluks võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu

summas 420 eurot.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ning on

käibemaksukohustuslane. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete

täitmiseks 12 tundi, sh järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele, tutvumine võlgniku

panga väljavõtetega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine, hinnangud tagasivõitmise

võimalustele – 4 tundi; tutvumine pankrotiavaldusega selle osas õigusliku positsiooni kujundamine - 2

tundi; usaldusisiku aruande vara ja võlgade nimekirjade koostamine - 6 tundi. Töötasu arvestamisel

lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 200 eurot, millele

lisandub käibemaks 22% summas 264 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele

taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku

kvalifikatsioonile. Kuna käibemaksumäär on pankrotiavalduse lahendamise eelselt tõusnud 24%-le,

lisandub tasule käibemaks summas 288 eurot ning tasu kogusummaks on 1 488 eurot

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri (usaldusisiku) tasu pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik