2-24-142993/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-142993

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S. C. B. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1150,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post: XXX

Kostja: S. C. B., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S. C. B. hageja B2 Impact OÜ kasuks järelmaksulepingust XXX

tulenev põhivõlgnevus 689,99 eurot, viivised 383,69 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhinõudelt 689,99 eurolt alates 09.02.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt S. C. B. hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 300 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb S. C. B.-l tasuda B2 Impact OÜ-le

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

S. C. B. (kostja) ja XXX Eesti filiaal (laenuandja) sõlmisid 23.07.2018

järelmaksulepingu XXX tootele nimetusega: 100046611. Lepingu eritingimustes

„Järelmaksu andmed“ lepiti kokku krediidijäägis 752,38 eurot, laenu tagastusperioodis 60

kuud, intressimääras 26,90% aastas, viivisemääras 24,15% aastas (päevamääraga 0,067%),

esialgses krediidikulukuse määras 31,65% aastas.

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 62,29 eurot. Kuna

kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt, jäädes võlgnevusse alates

10.11.2018 osamakse tasumisega, edastati kostjale 20.11.2018, 20.12.2018 ja 20.01.2019

meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta. Hoolimata vastavasisulistest teadetest, jättis kostja

osamaksed tasumata, rikkudes sellega lepingust tulenevat tagasimakse kohustust. 08.02.2019

edastati laenuandaja poolt kostjale teatise, milles laenuandja andis kostjale võimaluse

võlgnevuse tasumiseks ning läbirääkimiste pidamiseks 14 päeva, hoiatades kostjat, et

võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse leping ülesöelduks ning nõuded loovutatakse

inkassofirmale. Kuna kostja, hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei

tasunud ning oli viivituses enamgi kui kolme järjestikuse maksegraafikujärgse osamakse

tasumisega, ütles laenuandaja järelmaksulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles

23.02.2019, loovutades järelmaksulepingust tekkinud nõude B2 Impact OÜ-le (endise

nimega OK Incure OÜ). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista

järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus VÕS § 4034 lg 7 nõude ümberarvestuse korral

summas 689,99 eurot (saadud krediit 752,38 eurot – tagasimaksed lepingu katteks kokku

summas 62,29 eurot).

Hageja selgitab, et esitatud nõue on tehtud juba ümberarvestatud nõudega: hageja on

palunud kostjalt välja mõista 689,99 eurot (st saadud krediit 752,38 eurot – kõik

tagasimaksed lepingu katteks kokku summas 62,29 eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1

kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni kokku summas 383,69 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt S. C. B. hageja B2 Impact OÜ kasuks

järelmaksulepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 689,99 eurot ja viivise 383,69 eurot ja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 689,99 eurolt, so eurolt alates

09.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; menetluskuluna kokku summa 300,00 eurot, mis

koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõiv

summas 280,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses;

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.03.25.a. Kostjale üritati

kätte toimetada ka temaga seotud postiaadressil, mis ei õnnestunud (postiasutuse märge

28.06.2025). Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Hageja on esitanud nõude juba ümberarvestusena. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhinõude 689,99 eurot (st saadud krediit 752,38 eurot – kõik tagasimaksed lepingu

katteks kokku summas 62,29 eurot) ning viivise VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni.

Seega kohus ei kontrolli antud nõude puhul vastutustundlikku laenamise põhimõtte

järgimist.

Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (31,65%) ning leidis, et see ei

ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 31.05.2018 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 19,97%. Kostja sõlmis 23.07.2018 järelmaksulepingu XXX, mille

krediidi kulukuse määraks on 31,65%. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määrad

Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määradele (19,97*3=59,91%) ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 300 eurot

(280+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik