2-24-4074/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4074

Tsiviilasi

G. K. hagi CORE PROPERTIES OÜ vastu omandiõiguse

rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise ning

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

25 730 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja:

G. K.

(isikukood

XXX),

lepinguline esindaja Airi Jansen

Kostja: Core Properties OÜ (registrikood 16188460),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamise viis

06.11.2024 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt G. K. hagi CORE PROPERTIES OÜ vastu omandiõiguse

rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise ning mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes.

2. Kohustada Core Properties OÜ-d (registrikood 16188460) lõpetama ja edaspidi

hoiduma hageja G. K. (K., isikukood XXX) õiguste rikkumisest, mis seisneb

driftimise müra levimises kostjale kuuluvalt XXX (registriosa nr XXX) kinnistult

hagejale kuuluvale XXX (registriosa nr XXX), kinnistule.

3. Mõista Core Properties OÜ-lt G. K. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 5000

eurot.

4. Mõista Core Properties OÜ-lt G. K. kasuks välja viivis 5000 euro suuruselt põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määrata, et rahaliselt

kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

2-24-4074

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. G. K. (hageja) esitas 13.03.2024 Harju Maakohtule hagi Core Properties OÜ (kostja) vastu

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks. Hageja palus kohustada

kostjat kõrvaldama omandiõiguse rikkumine ja edaspidi hoiduma omandiõiguse rikkumisest,

mis seisneb öörahu ajal kostjale kuuluvalt kinnistult aadressil XXX hageja eluruumidesse

aadressil XXX levivas müras ja kohustada kostjat füüsiliselt piirama öisel ajal

mootorsõidukitele juurdepääs territooriumile aadressil XXX, Harjumaa, paigaldades

territooriumi sissepääsule tõkend. Kinnisasja võõrandamise või muu asjaõiguse ülemineku

korral kolmandale isikule teha viidatud kohustuste täitmine kohustuslikuks igakordsele

kinnisasja XXX omanikule.

1.1.

Hageja muutis 16.12.2024 oma nõuet ning palus kohustada kostjat öörahu ajal

tõkestama kolmandate isikute mootorsõidukite sissesõiduteed kinnistule,

paigaldades kinnistule tõkkepuud või väravad, mis peavad öörahu ajal olema

kolmandatele isikutele suletud, kohustada kostjat hoiduma öörahu ajal

lumekoristustöödest, kohustada kostjat tagama, et öörahu ajal kinnistul peatatud

või pargitud sõidukite mootor ei töötaks kauem kui 2 minutit. Juhul, kui kostja ei

täida nõuet paigaldada tõkkepuud või väravad, kohustada kostjat andma nõusolek,

et hageja paigaldab tõkkepuud ise, ja kohustada kostjat hüvitama selleks hageja

poolt tehtud kulutused.

1.2.

Hageja muutis oma nõudeid veelkord 31.01.2025 menetlusdokumendis. Asjas

lahendatavateks nõueteks jäid kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse

rikkumine ja edaspidi hoiduma omandiõiguse rikkumisest ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahju 20 000 eurot perioodil november 2023 kuni jaanuar 2025 toime

pandud omandiõiguse rikkumiste eest, samuti mõista välja viivis kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja hindab ühe rikutud ööune eest kohaseks

mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot. Tõendatud episoode on 10, mistõttu

palub hageja mõista kostjalt välja 20 000 eurot.

1.3.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub kostjale kinnistu XXX. Kinnisasjal

paikneb kauplus Maxima ja selle ees on parkla. Sissepääs parklasse on vaba,

mistõttu tekitavad sõidukid parklas ööpäevaringselt valju müra. Mürapõhjuseid on

kolm – liiklushuligaanid, kes driftivad, lumekoristus öisel ajal ja bussid, veokid ja

muud sõidukid, mis öösel seisavad töötava mootoriga. Hageja maja paikneb

aadressil XXX, mis külgneb kinnisasjaga XXX. Kogu tekitatav müra XXX

parklas toimuvast levib XXX maja eluruumidesse. Suveajal, kui aknad on

tuulutamiseks lahti jäetud, on igasugune heli veel kuuldavam ja häirivam.

Tekitatav müra ei lase magada, millest hageja on korduvalt teavitanud kinnisasja

omaniku ja Maxima kaupluse juhtkonda. Mingeid meetmeid ei ole kinnisasja

2 (10)

2-24-4074

XXX omanik ega Maxima kauplus ette võtnud, kuigi müra tekitamisest öisel ajal

saab lihtsasti hoiduda.

1.4.

Enne kohtusse pöördumist on hageja ette võtnud järgnevad sammud olukorra

lahendamiseks kohtuväliselt, olles Maxima kauplusega kirjavahetuses alates 2021

aasta jaanuarist. 26.01.2021 saatis Maxima e-kirja, paludes edaspidistest

rikkumistest teavitada politseid. Samuti teatas Maxima 08.05.2022, et kui parklat

sihtotstarbeliselt ei kasutata, tuleb hagejal pöörduda politseisse. Paralleelselt oli

hageja kirjavahetuses kinnistu omanikuga. Nii andis hageja tolleaegsele omanikule

08.09.2021 teada, et parklas driftivad autod ja pargivad töötava mootoriga

sõidukid. Suvel 2022 paigaldati parkla sissesõidule küll driftimist keelavad

liiklusmärgid, kuid need ei lahendanud probleemi. Hageja on aprillis 2023

pöördunud kirjaga ka kostja kui uue omaniku poole. Alates 2021 veebruarist on

hageja pöördunud ka Maardu Linnavalitsusse. Hageja on rikkumistest teavitanud

Häirekeskust, üksnes 2023 aasta oktoobrist aasta lõpuni on hageja teinud 13 kõnet.

1.5.

31.01.2025 hagiavalduse redaktsioonis ei heida hageja enam kostjale ette prügiveo

korraldust, kaubaautode mootori töötamist laadimise ajal ning töötava mootoriga

linnaliinibussi parklas seismist. Vaidluse all on driftimine ja lumekoristus.

1.6.

Hageja täiendas 11.04.2025 oma seisukohti, märkides, et kostjale etteheidetavad

rikkumised on jätkuvad ja kostja ei ole rikkumiste ärahoidmiseks mitte midagi ette

võtnud. 11.04.2025 toimus driftimine Maxima parklas vahemikus 22:19:39 kuni

22:22:54, need sündmused leidsid aset viidatud 3.5 minuti jooksul vähemalt 8

korda ja sellest 3 korral pikema aja vältel. Hageja elukoht asub kõige lähemal

Maxima parklale (ca vaid 50 m), mistõttu on loogiliselt eeldatav, et hageja

kannatab ka kõige enam Maxima parklast kostva oluliselt häiriva müra tõttu.

1.7.

Maxima parklast kostuv ja kostjale etteheidetav müra on kehtestatud müra norme

ületav.

1.8.

Kostja on hageja hinnangul vaadelnud kahjunõude suuruse põhjendatust lähtudes

eeldusest, et eraisiku kui töötaja sissetulek on palk ja seetõttu võiks olla eraisikule

väljamõistetav hüvitis ka kuidagi seotud riigis kehtiva keskmise palga väärtusega.

Kui üldse hinnata kahjunõude mõistlikkust kahju kandnud isiku vaatest, tuleb

võtta samaväärselt arvesse ka kahju tekitaja maksevõimekus. Hageja nõutav

kahjusumma 20 000 eurot ei mõjutaks oluliselt negatiivselt kostja majanduslikku

olukorda ega mõjutaks tema edasist äritegevust ega tekitaks maksevõimekuse

langust (maksejõuetuse ohtu), kuivõrd kahjunõude summa moodustab alla 2,6%

kostja omakapitalist ja jaotamata kasumist ning vaid 0,6% kostja käibest. Seega ei

saa pidada hageja kahjunõude väljamõistmist Kostjalt ka kuidagi majanduslikult

ebamõistlikuks ega kostjat rahaliselt liigselt koormavaks.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle, et ta on XXX kinnistu omanik, kuid kinnistu

otsene valdaja on Maxima Eesti OÜ.

2.1.

Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid müranormide ületamise kohta, kuid

hindamaks seda, kas leviv müra hagejat oluliselt kahjustab, tuleb vastavad

õigusaktidega sätestatud normtasemed välja selgitada. Kostja on seisukohal, et kui

müra piirtaset ei ole ületatud, siis puudub ka võimalik rikkumine, mida kostjale

ette heita. Kostja on samuti seisukohal, et tema ei ole korrakaitseorgan ning on

enda kui kinnistuomaniku kohustuse täitmisel olnud operatiivne ja hoolas. Kostja,

kui kinnistu omanik, on huvitatud, et tema kinnistul ei driftitaks, sest drifitimine“

lagundab asfalti. Nimelt, kõigi sõiduvahendite rehvid põhjustavad asfaldi venivust,

3 (10)

2-24-4074

mille tagajärjel tekivad asfalti praod. Driftimisega avaldub asfaldile tavapärasest

intensiivsem koormus ning kiirendab asfaldi lagunemist.

2.2.

Kostja on seisukohal, et hageja etteheited lumekoristusele ja prügiveole on

põhjendamatud, teenust osutatakse vastavalt teenuseosutaja graafikule. Tegemist

on avaliku huvi seisukohalt oluliste teenustega, millega toimimisega kaasnevaid

ebamugavusi peavad kõik ühiskonnaliikmed aktsepteerima. Kostja selgitab, et

MAXIMA Eesti OÜ on kehtestanud nõude, mille kohaselt peavad kaubaautode

juhid mootori laadimise ajaks seiskama ja seda reeglit järgitakse. MAXIMA Eesti

OÜ ei ole andnud liinibussidele enda kinnistule parkimiseks luba ning kinnistut ei

läbi ühistranspordiliin, mis õigustaks liinibussi viibimist XXX kinnistul. Kostjale

teadaolevalt ei ole linnaliinibussid pärast sellekohast tähelepanujuhtimist kostja

kinnistul parkinud.

2.3.

Kostja osundab ka sellele, et kostja kinnistul asuv MAXIMA X kaubanduskeskus

valmis ja sai kasutusloa 22.11.2010. Hageja kinnistul asuv kahe korteriga elamu

valmis ja sai kasutusloa 22.07.2014. Seega oli hageja omandis oleval kinnistul

elumaja valmimise hetkeks naaberkinnistul asuv kaubanduskeskus juba toiminud

3,5 aastat. Hageja omandas talle kuuluva kinnisasja 31.01.2014 ehk 3 aastat pärast

kaubanduskeskuse tegevuse algust. Hageja ilmselgelt teadis, et ta ostab kinnistu

toimiva kaubanduskeskuse kõrvale ja pidi arvestama kaubaautode liikluse ja

sellest tuleneva müraga, kaubanduskeskuse parkla lumest puhastamise vajaduse

ning prügiveoautode liiklemisega XXX kinnistul.

2.4.

Müra olulist häirivust saab sisustada läbi sotsiaalministri 04.03.2022 määrusega nr

42 on kehtestatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi Määrus).

Määruse § 4 lg 2 esimene lause toob välja, et piirtase Määruse tähenduses on müra

tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab

rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Seega on Määruses sätestatud

piirnormide näol tegemist reegliga. Selle piirnormi mitteületamisel on reeglina

tegemist mittehäiriva müraga. Vastupidist ehk kas piirnormi ületamist või

erakorralisi asjaolusid, millest tulenevalt ei saa lähtuda piirnormist, peab tõendama

hageja.

2.5.

Kuivõrd lumekoristus põhjustab tahes-tahtmata müra, siis on õigusloomes

ilmselgelt arvestatud vastanduvate väärtustega ning leitud, et lumekoristuse

läbiviimisel tekkiv müra on aktsepteeritav. Vastasel juhul oleks lumekoristuse

keeld mingil ajal (eelduslikult öörahu aeg) sätestatud ka õigusaktides.

2.6.

Kostja arvates tõendavad videoklipid XXX kinnistul asuva parklas öist liiklust.

Driftimist oli näha ühel videol, mis oli tehtud talvisel ajal kui lumi oli maas. See

on ka põhjus miks kostja ei ole tuvastanud parklas driftimise jälgi. Antud

videoklipid ei tõenda müra olulist häirivust.

2.7.

Akukon Eesti OÜ poolt 04.04.2025 koostatud helirõhutasemete mõõtmise

protokolli kohaselt on öisel ajal (s.o alates 23:00 kuni 7:00) mõõdetud

maksimaalseks normtasemeks (s.o LpAmax) 30 dB ehk öisel ajal vastas hageja

magamisruumis esinenud müratase kehtestatud normile. Päevasel ajal (s.o 7:00 –

23:00) ületas hageja magamisruumi kostuv müra normtaset (40 dB) 19:30 ja 20:00

ning 21:30, 22:00 ja 22:30, kuid helirõhu normtasemete arvsuurused on

kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas kui mõõtmisi

4 (10)

2-24-4074

teostati kuni 22:20 tuulutusasendis oleva ehk avatud aknaga. Seega ei vasta kuni

22:20ni teostatud mõõtmised nõuetele ja neid ei saa arvestada.

2.8.

6.05.2025 pöördus Maxima Eesti OÜ teabenõudega PPA poole saamaks selguse,

kas viimase 12 kuu jooksul on politseile laekunud pöördumisi selle kohta, et on

toimunud õigusrikkumisi Maxima kaupluse parkimisplatsil asukohaga XXX,

milles need õigusrikkumised seisnevad ning milline on politsei reageerimisaeg

juhul, kui telefoni teel laekub kaebus nimetatud aadressil toimuva õigusrikkumise

kohta. PPA vastas teabenõudele 27.05.2025 märkides, et viimase 12 kuu jooksul

on aadressil XXX politsei andmebaasis registreeritud 8 juhtumit ning ainult 3

nendest on toimunud parkimisplatsil. PPA poolt välja toodud kolmest

parkimisplatsil aset leidnud juhtumist ei ole ükski driftimine. Driftimine kinnistu

parkimisplatsil on käesoleval ajal pigem erakordne nähtus. Hagi lahendamise

seisukohalt on aga oluline, et hageja ei ole viimase 12 kuu jooksul kordagi politsei

poole pöördunud ja enda õigusi kohaselt teostanud. Politsei ei ole viimase 12 kuu

jooksul registreerinud ühtegi driftimise juhtumit. Kostja peab oluliseks märkida, et

Maxima Eesti OÜ ega kostja ei oma korrakaitseorgani volitusi ja ei saa seetõttu ise

võimalike rikkujate suhtes sanktsioone kohaldada. Küll aga saab Maxima Eesti

OÜ olla politseile abiks rikkuja isiku tuvastamisel. Maxima-poolse abi vältimatuks

eelduseks on aga see, et hageja teostab enda subjektiivset õigust öörahule kohaselt

ja pöördub rikkumise korral politsei poole. Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

2.9.

Kostja rõhutab, et Maxima eesti OÜ paiglas parklasse sissesõidu tee ette

peatumiskeeluala märgid ning kinnistu üürnik on kohaselt reageerinud hageja

poolt kohtueelselt edastatud teadetele ja võtnud tarvitusele meetmed hageja

pretensioonide lahendamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus

põhjendab otsust järgmiselt.

4. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

4.1.

Kostja on XXX kinnistu omanik, kinnistul tegutseb Maxima kauplus, kaupluse

juures asub parkla;

4.2.

Hageja on XXX kinnistu omanik, tegemist on hageja elukohaga;

4.3.

XXX ja XXX kinnistud on naaberkinnistud;

4.4.

Videosalvestustest nähtub driftimine koos valju müraga: 04.01.2021 (dtl 547);

11.01.2021 (dtl 546); 08.06.2021 (dtl 548); 18.10.2023 (dtl 585); 19.10.2023 (dtl

566, 567, 568); 22.11.2023 (dtl 582); 24.11.2023 (dtl 580, 581); 25.11.2023 (dtl

572, 573, 575, 576); 02.12.2023 (dtl 556, 559, 552, 553); 04.12.2023 (dtl 562);

29.01.2025 (dtl 542); 11.04.2025 (dtl 631-632);

4.5.

Hageja on esitanud süüteoteated järgmistel kuupäevadel aset leidnud driftimiste

kohta: 03.01.2021 (dtl 479); 04.01.2021 (dtl 489); 11.01.2021 (dtl 495, 497);

13.01.2021 (dtl 499, 501) 08.06.2021 (dtl 473, 494); 07.01.2023 (dtl 475, 492);

20.01.2023 (dtl 477, 504); 02.10.2023 (dtl 482); 18.10.2023 (dtl 507); 19.10.2023

(dtl 455); 22.11.2023 (dtl 509, 511); 23.11.2023 (dtl 453); 25.11.2023 (dtl 467);

26.11.2023 (dtl 469); 27.11.2023 (dtl 471); 01.12.2023-02.12.2023 (dtl 484; 486,

488);

4.6.

Müra peavad valjuks ja häirivaks ka mitmed naaberkinnistute elanikud (dtl 514-

522);

5 (10)

2-24-4074

4.7.

Akukon Eesti OÜ poolt 04.04.2025 koostatud helirõhutasemete mõõtmise

protokolli kohaselt helirõhutasemete mõõtmised teostati XXX II korruse

magamistoas ajavahemikus 02.04.2024 kell 09.30 - 03.04.2024 kell 08:00.

Mõõteseade paiknes magamistoa fassaadipoolsest seinast 1 m kaugusel, mõõtmise

ajal esines 14 külglibisemise sündmust, külglibisemise hetkedel ulatub müra kuni

50dB, ühekordselt ka kuni 70dB (dtl 633 jj).

5. Ülalviidatud asjaoludega kogumis on tõendatud, et kostjale kuuluvas Maxima parklas on

periooditi driftimisest põhjustatud müra. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja on kohustatud

vastavat müra taluma.

5.1.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust

keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude

seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see

ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse

nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. AÕS § 89

kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise

kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust

eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest

hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

5.2.

Jaatada võib hageja kohustust taluda oma kodus kaupluse tegutsemisega seotud

olmemüra, sh lumekoristust, prügi- ja kaubavedu, ventilatsiooniseadmete müra

jmt, sest esiteks ei ole asjas tõendatud, et kaupluse tegevusega seotud olmemüra

ületaks kehtestatud müra normtasemeid, teiseks on omanik kohustatud asulas

taluma kõrvalasuvatelt kinnistutelt levivaid mõistlikke mõjutusi, nagu kaupluse

tegevusega kaasnev.

5.3.

Hageja ei pea aga taluma oma kodus, sh oma magamistoas kostja omandis olevast

parklast levivat driftimise müra ja seda isegi juhul, kui vastav müra on kehtestatud

piirtasemetest madalam või ei esine liiga sagedasti. Tõendatud on, et driftimise

(mõõtmisprotokollis nimetatud külglibisemiseks) hetkel on müratase lühiajaliselt

väga kõrge, jäädes vahemikku 50dB kuni 70dB (dtl 637). Driftimisega kaasnev

müra ei ole seotud kostja ega kostja üürniku põhitegevusega, milleks on kaupluse

pidamine kostjale kuuluval kinnistul. Kohus jaatab hageja kohustust taluda

kehtestatud piirtasemetest madalamat müra, mis on vältimatus seoses kaupluse

pidamisega, kuid driftimine sinna alla ei kuulu. Driftimise takistamata jätmine

parklas ei ole mistahes kriteeriumite alusel kaupluse tegevusega vältimatus seoses.

Ühtlasi on kostjal võimalik mõistlikult takistada vastava müra levimist kostjale

kuuluvalt kinnistult ning seda ilma eriliste mõjudeta kaupluse tegevusele, kuid

kostja on otsustanud vastavaid meetmeid kasutusele mitte võtta. Liiklusmärgi

paigaldamine ei ole selgelt olnud piisav.

5.4.

Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja peab teostab enda subjektiivset õigust

öörahule kohaselt ja pöörduma rikkumise korral politsei poole. Kostja kinnistu

omanikuna peab tagama, et rikkumisi ei esineks ja seega puuduks hagejal vajadus

politsei poole pöörduda. See, kas hageja politseisse pöördub või mitte, ei mõjuta

kostja kui kinnisomaniku kohustusi ja vastutust.

5.5.

Seega on hagejal kui naaberkinnistu omanikul õigus nõuda kostjalt AÕS § 89

alusel omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist ehk parklast kostuva driftimise müra

tekitamise võimaldamise lõpetamist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt

6 (10)

2-24-4074

edaspidi hageja õiguse rikkumisest, mis seisneb driftimise müra levimises kostja

kinnistult hageja kinnistule, hoidumisest.

5.6.

Nõustuda ei saa kostja 28.05.2025 avaldusega, mille kohaselt on driftimine

kinnistu parkimisplatsil käesoleval ajal pigem erakordne nähtus. Helitaseme

mõõtmisprotokolliga on tõendatud, et ühel juhuslikul päeval toimus 24 tunni sees

14 driftimise juhtumit. Seega on driftimine sage ja jätkuv, mitte erakordne nähtus.

5.7.

Ülaltoodud kaalutlustel rahuldab kohus osaliselt piirates kostja kohustust viisil, et

kostja on kohustatud lõpetama ja edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest,

mis seisneb driftimise müra levimises kostjale kuuluvalt XXX kinnistult hagejale

kuuluvale XXX, kinnistule.

6. Järgmisena lahendab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

6.1.

Oma käitumisega, sh tegevusetusega driftimise ja sellest lähtuva müra

tõkestamisel on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel, sest kostjale kuuluvalt kinnisasjalt hageja

kinnisasjale müra kui kahjuliku mõjutuse levimine on kaasa toonud hageja öörahu

korduva rikkumise, millega on korduvalt häiritud hageja uni ja tekitatud hagejale

unepuudus, mis omakorda on põhjustanud hagejale enesetunde ja elukvaliteedi

languse, peavalusid, liigset väsimust ja närvipinget. Kui kostja rikkumisi ei oleks

toimunud, ei oleks pidanud hageja ega hageja pereliikmed pidevalt öösiti müra

peale (sh ehmatades) ärkama.

6.2.

Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise

eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja

rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju

hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on

kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st

mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023

otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

6.3.

Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist 10 episoodi eest, mis leidsid

aset ajavahemikus 22.-26.11.2023; 01.-02.12.2023; 04.12.2023; 28.12.2023 ja

29.01.2025. Hageja selgitab, et on arvestanud kahjunõude vaid nende rikkumiste

eest, mida hageja on selles tsiviilasjas tõendanud videosalvestiste ja politseisse

tehtud süüteoteadetega. Lisaks nendele rikkumistele on aga toimunud 2024 aasta

jooksul veel arvukalt rikkumisi, mida hageja ei ole enam salvestanud, kuivõrd

vaatamata tehtud salvestustele ja pöördumistele ei ole kostja oma käitumist

parandanud. Seega saab pidada hageja kahjunõuet mõistlikuks ning

proportsionaalseks, arvestades kui pika aja jooksul on hageja pidanud kannatama

kostja rikkumisi, mis ei ole võimaldanud hageja perel normaalset väljapuhkamist

öörahu ajal. Iga rikutud öörahuga kaasnevat mittevaralist kahju hindab hageja

2000 euro suuruseks.

6.4.

Kostja vaidleb kahju hüvitamise nõudele vastu põhjendusega, et kostja kinnistult

ei lähtu oluliselt häirivat müra. Sellele, et driftimine on 22.-26.11.2023; 01.-

02.12.2023; 04.12.2023; 28.12.2023 ja 29.01.2025 aset leidnud, kostja

vastuväiteid esitanud ei ole. Driftimine viidatud kuupäevadel on tõendatud (vt

otsuse p 4.4, 4.5). Samuti möönab kostja, et hageja ööuni võib olla häiritud, kuid

ajutiselt. Samuti leiab kostja, et hageja une ajutise häirimise väärtus ei ole kohe

kindlasti võrreldav keskmise Eesti inimese ühe kuu töö eest saadava tasuga.

7 (10)

2-24-4074

6.5.

Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kodus

ööune regulaarne häiritus, isegi kui see on ajutine, on piisavalt oluline isikuõiguse

rikkumine, millega kaasnev mittevaraline kahju tuleb hüvitada.

6.6.

VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel õigusvastasust eeldatakse ning kohtule esitatud

andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud alused, mis

välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostjapoolne hageja õiguste

rikkumine, mis seisneb kostjale kuuluval kinnistul asuvas parklas driftimise

takistamata jätmises ja seeläbi müra levimises hageja kinnistule, ei ole selline,

mida hageja peaks taluma.

6.7.

Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud

asjaolude alusel tegutses kostja kahju tekitamisel vähemalt hooletult (VÕS § 104

lg 2), st on jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, et takistada oma kinnistult

driftimisest tingitud müra levimist naaberkinnistutele. Kohtule ei ole esitatud

andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.

6.8.

Kohus on tuvastanud, et hageja poolt mittevaralise kahju nõude aluseks olevad 10

driftimise episoodi on aset leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et hagejal ei

lasunud kohustust tõendada, et igal üksikjuhtumil on müratase olnud kõrgem kui

kehtestatud piirmäär, vaid drifitimine ja sellest lähtuv müra kujutab endast hageja

õiguste rikkumist sõltumata konkreetsetest detsibellidest.

7. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366

järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt

hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju

tekitaja varalist seisundit.

7.1.

Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud

isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-

16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Kohtu

väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23).

7.2.

Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise

suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel

diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust,

kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d

19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud hüvitist summas 2000 eurot iga tõendatud

rikutud ööune eest.

7.3.

Kohtu väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (Riigikohtu

26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti

selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on

sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi

8 (10)

2-24-4074

rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud

(Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

7.4.

Kostja vastuväidet, mille kohaselt kostja möönab, et hageja ööuni võib olla

häiritud, kui see häiritus on lühiajale, ei pea kohus asjakohaseks. Kui ööuni on

häiritud, siis ei ole see enam samaväärne katkematu ööunega. Sealjuures ei pruugi

driftimise müra lühiajalisus tähendada ilmtingimata lühikest häiringut unes.

Inimeste suutlikkus uuesti uinuda on erinev, juhul, kui peres on lapsed (hageja on

tuginenud ka pere une häirtusele) võib lapsevanem olla sunnitud laste ärkamise

korral tegelema hoopis laste tagasi magama panemisega, mitte ise kohe uuesti

magama minema.

7.5.

Kohus arvestab ka vajadusega kostjat mõjutada edaspidi hageja õiguste

rikkumistest hoiduma. Kostja on jätnud kasutusele võtmata kostja võimuses

olevad vahendid driftimise füüsiliseks takistamiseks. Samuti ei ole kostja üles

näidanud hoolivat ega mõistvat suhtumist ümberkaudsete elanike öörahusse.

Kostja väited, et hageja taluvuspiir peaks olema kõrgem, sest hageja teadis, et

kodu lähedal tegutseb kauplus, näitavad samuti üleolevat ja hoolimatut suhtumist.

Hagejalt saab küll eeldada seda, et ta on arvestanud kaupluse tavapärase tegevuse

olmemüraga (kaubaautod, ventilatsioon, tihedam liiklus jne), kuid sellega, et

parkas toimub regulaarne driftimine, mille takistamiseks omanik midagi ette ei

võta, hageja arvestama ei pidanud.

7.6.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid:

− kostja on tekitanud hagejale kahju süstemaatiliselt pikema perioodi jooksul;

− kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise vähemalt hooletusest;

− kostja küll möönab, et hageja ööuni võib olla häiritud, kuid ei ole mõistnud (või vähemalt ei

ole kohtule vastavat mõistmist väljendanud), et tegemist on isikuõiguse rikkumisega;

− kostja suhtumine hagejasse ja hageja õiguste rikkumisse on halvustav, sest kostja leiab, et

hageja peab teostama enda subjektiivset õigust öörahule kohaselt ja pöörduma rikkumise korral

politsei poole;

− kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale

õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust.

7.7.

Kohus nõustub kostjaga aga selles, et hageja poolt soovitud hüvitise suurus 2000

eurot iga rikutud ööune eest on põhjendamatult kõrge. Sellises suurusjärgus on

mittevaralise kahju hüvitis pigem olukorras, kus isikuõiguste rikkumine seisneb

tõsises solvamises ja maine kahjustamises, samuti kui põhjustatud on tervisekahju.

7.8.

Vastuseks hageja väitele, et hageja nõutav rahasumma ei mõjutaks kostjat oluliselt

ja moodustab marginaalse osa kostja käibest ja kasumist ega koormaks seega

kostjat, märgib kohus, et kahju hüvitise suuruse määramisel lähtub kohus

esmajärjekorras rikkumise ulatusest, ning üksnes seejärel kostja varalisest

seisundist. Kahju hüvitisest ei tohi saada hagejale rikastumise allikas.

7.9.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot iga

tõendatud rikutud ööune eest. Kuivõrd episoode on 10, mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot. Kuivõrd hageja

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist kindlas summas 20 000 eurot, mitte kohtu

õiglasel äranägemisel, rahuldab kohus hagi osaliselt.

9 (10)

2-24-4074

8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 5000 eurot VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

10. Kohus jätab käesolevas vaidluses menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus

arvestab, et kohtuotsusega on küll ühest küljest hageja nõude peamine eesmärk – kostja

kohustamine driftimise müra levimisest tingitud hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks –

saavutatud, kuid kohus ei rahuldanud ei rikkumisest hoidumise ega mittevaralise kahju nõuet

täielikult. Samuti on hageja kahel korral oma nõudeid muutnud. Sellest tulenevalt oleks

põhjendamatu, kui kohus jätaks teatud osa hageja kuludest kostja kanda. Hagi osalise

rahuldamise, kuid peamise eesmärgi saavutamise tõttu on samaväärselt põhjendamatu jätta

osa kostja kulusid hageja kanda.

11. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik

10 (10)