2-23-130565/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

D.D avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-130565

Tsiviilasi

Osaühingu TAEVANE hagi Tulundusühistu

Eestimaa Kartul vastu

leppetrahvi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2333,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing TAEVANE (registrikood 10150960),

seaduslik esindaja S.Z

Kostja Tulundusühistu Eestimaa Kartul (registrikood

12237210), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus

Lillo

Kohtuistungi toimumise aeg

3. juuli 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt osaühingu TAEVANE (registrikood 10150960) hagi

Tulundusühistu Eestimaa Kartul (registrikood 12237210) vastu.

2. Välja mõista Tulundusühistult Eestimaa Kartul osaühingu TAEVANE kasuks

2111,65 eurot, sealhulgas põhinõue 2100 eurot ja viivis 11,65 eurot.

3. Jätta rahuldamata osaühingu TAEVANE hagiavaldus Tulundusühistu Eestimaa

Kartul vastu 222,26 euro välja mõistmiseks, s.o põhinõue 30 eurot ja viivisenõue

192,26 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 90,48% ulatuses Tulundusühistu Eestimaa

Kartul kanda ja 9,52% ulatuses osaühingu TAEVANE kanda.

5. Rahuldada osaliselt osaühingu TAEVANE menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista Tulundusühistult Eestimaa Kartul osaühingu TAEVANE kasuks

menetluskulu 316,68 eurot (riigilõiv).

7. Rahuldada osaliselt Tulundusühistu Eestimaa Kartul avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

1 (10)

8. Välja mõista osaühingult TAEVANE Tulundusühistu Eestimaa Kartul kasuks

menetluskulu 198,25 eurot.

9. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 6 ja 8 nimetatud summad ning

mõista Tulundusühistult Eestimaa Kartul osaühingu TAEVANE kasuks välja

menetluskulud 118,43 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing TAEVANE (hageja) esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Tulundusühistu Eestimaa Kartul (kostja) vastu. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 01.09.2023 ja hagi

täpsustuse 23.11.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista 2333,91 eurot, sealhulgas põhinõue

2130 eurot ja 31.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 203,91 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ja OÜ Kartuliait 20.11.2022

kompromisskokkuleppe järgmises: hageja tasub hiljemalt 3 päeva jooksul OÜ-le Kartuliait

tarnitud kauba eest summa 14 623,41 eurot, mille kohta kohustuse täitmisele järgneval

tööpäeval väljastab OÜ Kartuliait hagejale arve summas 14 623,41 eurot. Kirjeldatud

kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab kostja tema poolt varasemalt hagejale

esitatud 14 alusetu arve (7241Ho; 7245Ho; 7246Co; 7253Fr; 7250Ho; 7254ho; 7251Co;

7258ve; 7255Fr; 7256ho; 7257fr; 7259ho; 7260Fr ja 7262Ho) kohta kreeditarved hagejale.

Sätestatud kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot iga

kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest.

Kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et lepinguliste kohustuste täimise

järgselt ei oma pooled teineteise vastu kompromisslepingu sõlmimise aja seisuga varalisi

nõudeid, sh nad on kõikidest nõuetest käesoleva lepingu alusel loobunud. Seisuga 21.11.2022

tasus hageja 14 623,41 eurot OÜ-le Kartuliait ja sai vastu arve nr 3980 (21.11.2022)

kinnitusega, et kõnealune summa on kätte saadud. Seisuga 21.11.2022 esitas kostja hagejale

lubatud 14 kreeditarvest üksnes 12 kreeditarvet (22-565; 22-566; 22-567; 22-568; 22-569; 22-

2 (10)

570; 22-571; 22-572; 22-573; 22-574; 22-575 ja 22-576). Kompromisslepingus sätestatud

kohustuse rikkumise tõttu esitas hageja 31.12.2022 kostjale leppetrahviarve nr 7489 summas

1200 eurot (leppetrahv 40 päeva eest; periood 22.11.2022–31.12.2022). Raha tähtajaks

mittelaekumisel saatis hageja asjakohase meeldetuletuse/kordusarve 16.01.2023 ning teise

meeldetuletuse/kordusarve 30.01.2023. Kuna hageja pöördumistele ei järgnenud kostja

reaktsiooni, siis esitas hageja 31.01.2023 järgmise leppetrahviarve nr 7509 summas 930 eurot

(31 päeva eest; periood: 01.01.2023–31.01.2023) ning arve maksetähtajaks mittelaekumisel

saatis hageja meeldetuletuse/kordusarve 11.02.2023 ning teise meeldetuletuse/kordusarve

25.02.2023. Arved nr 7489 ja 7509 (kokku summas 2130 eurot) on kostja poolt tasumata.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2130 eurot. Lepinguline viivisemäär on 0,05% päevas. Arve

nr 7489 eest on viivisenõue perioodi 08.01.2023–31.07.2023 eest 123 eurot. Arve nr 7509 eest

on viivisenõue perioodi 08.02.2023–31.07.2023 eest 80,91 eurot. Kokku palub hageja kostjalt

välja mõista viivise 203,91 eurot.

1.2. Hageja märkis 12.01.2024 vastuses, et kreeditarvete esitamata jätmine mõjutab vahetult

hagejat (raamatupidamislikult, RPS § 6) ja kreeditarvete esitamata jätmine säilitab võimaluse

kostjal arvete nr 7260Fr ja nr 7262Ho väärtuses 1480,86 eurot sissenõudmist uuesti algatada.

21.04.2025 vastuses märkis hageja, et leppetrahvil on nii survefunktsioon kui ka kahju

hüvitamise funktsioon. Peamine õigustatud huvi kreeditarvete osas seisneb selles, et pooled

saaks kolmepoolse kompromisslepingu täidetuks lugeda. Leping sätestab, et leping on täidetud,

kui kõik osapooled on kõik endale võetud kohustused täitnud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 20.11.2022 kompromissilepingu, milles pooled

leppisid muu hulgas kokku, et hageja tasub hiljemalt 3 päeva jooksul Kartuliait OÜ-le tarnitud

kauba eest summa 14 623,41 eurot. Vastava kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab

kostja tema poolt varasemalt hagejale esitatud 14 põhjendatud väljastatud arve (7241Ho;

7245Ho; 7246Co; 7253Fr; 7250Ho; 7254ho; 7251Co; 7258ve; 7255Fr; 7256ho; 7257fr;

7259ho; 7260Fr ja 7262Ho) kohta kreeditarved hagejale. Kreeditarve esitamise kohustuse

rikkumise korral kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot iga kohustuse täitmisega

viivitatud päeva eest. Hageja tasus 21.11.2022 Kartuliait OÜ-le 14 623,41 eurot.

2.2. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb vähendada nullini. Kostja leiab, et kokkulepitud

leppetrahv on võrreldes rikkumisega ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suur ning kostjat

ülemäära koormav. Lisaks leiab kostja, et leppetrahv on vastuolus heade kommete,

mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega

Leppetrahvi ebamõistlikule suurusele võib viidata ka üksnes asjaolu, et lepetrahv ületab

kordades põhikohustust. Käesolevas asjas on kahe kreeditarve esitamise väärtus võrreldav

nulliga, sest vastavate arvete esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta hageja olukorda ega

tema kohustusi kostja ees. Leppetrahvi suurus päevas ületab põhikohustust sisuliselt

kolmekümnekordselt ja kogu perioodi eest 2130 korda, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne

ja ebamõistlikult suur.

Kostja leiab, et leppetrahvinõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab

seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta

õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele

seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).

3 (10)

Kostja hinnangul esinevad praeguses asjas asjaolud, millest lähtudes saaks kostja

leppetrahvinõuet tähtaja ületamise eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja

tühiseks.

Hagejale ei kaasneks kostja poolt kahe kreeditarve väljastamata jätmisega või nende hilisema

esitamisega mingeid negatiivseid tagajärgi ega kahju. Isegi juhul, kui kostja oleks jätnud

hagejale kaks kreeditarvet väljastamata, siis see ei tekitaks hagejale mingeid kohustusi.

Kreeditarve väljastamine oli üksnes formaalne ja kuidagi ei mõjuta pooltevahelist õiguste ja

kohustuste tasakaalu. Hageja poolt kostjale 14 623,41 euro tasumisega luges kostja kõik hageja

kohustused täidetuks ja kinnitas, et ei oma hageja vastu mingeid nõudeid ega pretensioone.

Seega kreeditarvete esitamine ei tekitanud mingeid täiendavaid kohustusi kostja ees ega mingit

kahju. Samuti ei ole kahe kreeditarve hilinemisega esitamine tekitanud mingeid muid

kolmandate isikute nõudeid hageja vastu.

2.3. Kostja märkis 21.04.2025 vastuses, et ta on hagejale kreeditarved nr 7260Fr ja 7262Ho

koostanud ja edastanud koos ülejäänud arvetega juba 21.11.2022. Vastavad arved saadeti samal

ajal raamatupidamisprogrammi vahendusel. Ei ole usutav, et hageja ei ole vastavaid arveid

kätte saanud 21.11.2022. Hageja ei ole kuni 07.02.2023 kostjat teavitanud, et ta ei ole

kreeditarveid nr 7260Fr ja nr 7262Ho kätte saanud. Hageja, saades teada, et ta ei ole vastavaid

arveid kätte saanud, ei ole sellest viivitamatult kostjat teavitanud, vaid on lasknud leppetrahvil

pahatahtlikult suureneda. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui

see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja leiab, et ta on oma kohustuse,

mille eest oli ette nähtud leppetrahv, täitnud täies ulatuses. Igal juhul on kostja täitnud oma

kohustust vähemalt 86% ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS

§ 161 lg 1 kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi

tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

4 (10)

Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused (RKTKo, 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11):

1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

2) kostja on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

3) kostja vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud kostja

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

4) hageja on leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

5.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja, kostja ja OÜ Kartuliait vahel 20.11.2022

sõlmitud kompromisslepingu (dtl 25–26). Lepingu p 2.1. sätestab, et hageja tasub hiljemalt 3

päeva jooksul Kartuliait OÜ-le tarnitud kauba eest summa 14 623,41 eurot, märkides

ülekandekorraldusse selgituse „Makse kauba eest, tarnitud juuni, juuli 2022“. Lepingu punkt

2.2. sätestab, et punktis 2.1. sätestatud kohustuse täitmisele järgneval tööpäeval väljastab kostja

tema poolt varasemalt hagejale esitatud arvete 7241Ho, 7245Ho, 7246Co, 7253Fr, 7250Ho,

7254ho, 7251Co, 7258ve, 7255Fr, 7256ho, 7257fr, 7259ho, 7260Fr ja 7262Ho osas

kreeditarved hagejale. Lepingu punkt 2.5. sätestab, et iga punktides 2.2–2.4 sätestatud

kohustuse rikkumise korral kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot iga kohustuse

täitmisega viivitatud päeva eest. Lepingu p 3 sätestab, et käesoleva kompromisslepingu

allkirjastamisega kinnitavad pooled, et punktides 2.1.–2.5. nimetatud kohustuste täimise

järgselt ei oma kostja ja hageja teineteise vastu kompromisslepingu sõlmimise aja seisuga

varalisi nõudeid, sh nad on kõikidest nõuetest käesoleva lepingu alusel loobunud.

Eeltoodust nähtub, et leppetrahv oli lepitud kokku kohustuste täitmise tagamiseks. Seega oli

leppetrahvil n-ö surve- ja tagatisfunktsioon.

5.2. Hageja on tõendanud, et hageja tasus kompromisslepingu p-s 2.1. nimetatud 14 623,41

eurot Kartuliait OÜ-le 21.11.2022 (dtl 29). Seega tekkis kostjal lepingu p 2.2. kohaselt

kohustus hiljemalt järgneval tööpäeval, s.o 22.11.2022 väljastada hagejale lepingu p-s 2.2.

nimetatud 14 arve kohta kreeditarved. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas hagejale

21.11.2022 järgmise 12 arve kohta kreeditarved (dtl 44–55): 7241Ho (kreeditarve nr 22-565),

7245Ho (kreeditarve nr 22-566), 7246Co (kreeditarve nr 22-567), 7253Fr (kreeditarve nr 22-

568), 7250Ho (kreeditarve nr 22-569), 7254ho (kreeditarve nr 22-570), 7251Co (kreeditarve nr

22-571), 7258ve (kreeditarve nr 22-572), 7255Fr (kreeditarve nr 22-573), 7256ho (kreeditarve

nr 22-574), 7257fr (kreeditarve nr 22-575), 7259ho (kreeditarve nr 22-576).

Pooled vaidlevad selle üle, millal esitas kostja hagejale kompromisslepingu p-s 2.2. nimetatud

kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta. Kostja leiab, et ta on koostanud ja edastanud

kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta koos ülejäänud arvetega 21.11.2022. Eeltoodu

tõendamiseks kostja ühtegi tõendit kohtule ei esitanud, kuigi kohus selgitas kostjale 24.03.2025

määruses tõendamiskoormist (dtl 96). Ka kohtuistungil märkis kostja, et tõendeid ei ole selle

kohta (dtl 172). Kostja tugineb ka sellele, et ta edastas hagejale kreeditarved arvete nr 7260Fr

ja 7262Ho kohta 09.02.2023. Kostja esitas selle kohta tõendina e-kirjavahetuse, millest nähtub,

et kostja esindaja pöördus 02.02.2023 M. S.Z poole küsimusega seoses leppetrahviarvete

kohta. 07.02.2023 vastas M. S.Z kostja esindajale, et viidatud arved seonduvad 20.11.2022

kompromisslepingu punktiga 2.2, mille osas ei ole täidetud kohustust seoses arvetega 7260Fr

ja 7262Ho. Vastavalt on ka kohaldatud lepingu punkti 2.5 teises lauses sätestatud tagajärge.

09.02.2023 edastas kostja esindaja M. S.Z-ile kreeditarved arvete nr 7260Fr ja 7262Ho kohta

(dtl 115, 116). Kostja esindaja 09.02.2023 e-kirjale olid lisatud kreeditarved arvete nr 7260Fr

(kreeditarve nr 22-577) ja 7262Ho (kreeditarve nr 22-578) kohta ja need arved kajastuvad ka

kohtuasja toimikus (dtl 118 ja 119). Kohtuistungil selgitas hageja, et M. S.Z oli

5 (10)

kompromisslepingu läbirääkimiste osas hageja esindaja (dtl 170). Arvestades, et M. S.Z

edastas 07.02.2023 vastuses leppetrahviarvetega seonduva info kostja esindajale ja kostja

esindaja saatis 09.02.2023 vastuseks kreeditarved arvete nr 7260Fr (kreeditarve nr 22-577) ja

7262Ho (kreeditarve nr 22-578) kohta, siis tuleb lugeda, et kostja edastas hagejale eelnimetatud

kaks kreeditarvet 09.02.2023. Kohus tuvastab, et kostja rikkus kompromisslepingu punkti 2.2,

kui edastas hagejale kreeditarved arvete nr 7260Fr (kreeditarve nr 22-577) ja 7262Ho

(kreeditarve nr 22-578) kohta 09.02.2023.

5.3. Hageja on tõendanud, et ta saatis kostjale 31.12.2022 arve nr 7489 leppetrahvi nõudes

perioodi 22.11.2022–31.12.2022 eest summas 1200 eurot, s.o 40 päeva arvestusega 30 eurot

päevas (dtl 57, 58). Meeldetuletused arve kohta saatis hageja kostjale 16.01.2023 ja 30.01.2023

(dtl 59, 60). Hageja saatis kostjale 31.01.2023 arve nr 7509 leppetrahvi nõudes perioodi

01.01.2023–31.01.2023 eest summas 930 eurot, s.o 31 päeva arvestusega 30 eurot päevas (dtl

57). Meeldetuletused arve kohta saatis hageja kostjale 11.02.2023 ja 25.02.2023 (dtl 62, 63).

Lepingu p 2.5. alusel tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot päevas iga

viivitatud päeva eest punktis 2.2. nimetatud kohustuse rikkumise korral.

Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades seda, et kostjal

tekkis lepingu p 2.2. kohaselt kohustus 22.11.2022 väljastada hagejale lepingu p-s 2.2.

nimetatud 14 arve kohta kreeditarved, siis sattus kostja kohustuste täitmisega viivitusse alates

23.11.2022. Seega on hageja leppetrahvinõue põhjendatud perioodi 23.11.2022–31.01.2023

eest summas 2100 eurot (70 päeva*30 eurot; perioodi 23.11.202–31.12.2022 eest summas

1170 ja perioodi 01.01.2023–31.01.2023 eest 930 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 2100 eurot. Hagi jääb rahuldamata leppetrahvi 30 eurot väljamõistmise osas

kostjalt, s.o leppetrahvinõue 22.11.2022 päeva eest.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määraga 0,05% päevas. Arve nr 7489 osas palub

hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi 08.01.2023–31.07.2023 eest 123 eurot ja arve nr

7509 eest viivise perioodi 08.02.2023–31.07.2023 eest 80,91 eurot. Hageja selgitas

kohtuistungil, et viivisemäär tuleneb 2012. aasta hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest.

Kostja teatas, et ta ei võta omaks, et leppetrahvile kohandub viivisemäär 0,05% päevas (dtl

167). Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Seega

on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Arvestades seda, et kostja täitis oma lepingust tuleneva kohustuse kahe kreeditarve osas

09.02.2023, siis on hageja viivisenõue arve nr 7489 osas põhjendatud perioodi 08.01.2023–

09.02.2023 eest summas 11,11 eurot ja arve nr 7509 osas põhjendatud perioodi 08.02.2023–

09.02.2023 eest summas 0,54 eurot. Kokku on hageja viivisenõue põhjendatud 11,65 euro

ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 11,65 eurot. Hageja viivisenõue

jääb rahuldamata 192,26 euro ulatuses (203,91-11,65).

5.4. Järgmisena analüüsib kohus kostja vastuväiteid leppetrahvinõudele.

6 (10)

5.4.1. Kostja leiab, et hageja nõuet tuleb vähendada nullini. Kostja leiab, et kokkulepitud

leppetrahv on võrreldes rikkumisega ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suur ning kostjat

ülemäära koormav.

VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on

seaduse alusel tehtav kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes.

Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata eelkõige lähtuvalt sellest, mis eesmärgil

leppetrahv lepingus kokku lepiti (RKTKo 06.04.2018 2-15-3965/107, p 31, 32). Kohus selgitas

kostjale, et selleks, et otsustada, kas leppetrahv on ebamõistlikult suur, tuleb samuti esile tuua

vastavad asjaolud ja esitada neid tõendavad tõendid (dtl 95). Kostjal tuli mh välja tuua

järgmised asjaolud: mis põhjusel jättis kostja hagejale esitamata kreeditarved arvete nr 7260Fr

ja nr 7262Ho osas; kostja majanduslik seisund ja põhjendus, kuidas annaks kostja majanduslik

seisund aluse leppetrahvi vähendamiseks; hageja majanduslik seisund ja põhjendus, kuidas

annaks hageja majanduslik seisund aluse leppetrahvi vähendamiseks (dtl 96). Kostja eeltoodud

asjaolusid välja ei toonud.

Kostja esitas hagejale kreeditarved arvete nr 7260Fr (summas 987,24 eurot) ja nr 7262Ho

(summas 493,62 eurot) kohta lepingus sätestatud tähtaega rikkudes ja see viivitus ei tulenenud

hagejast. Eelnimetatud arvete kogusumma oli 1480,86 eurot. Leppetrahv ei ületa eelnimetatud

summat mitmekordselt. Kreeditarvega vähendatakse varem väljastatud arve summat, mis on

vajalik ka majandustehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel raamatupidamise seaduse

tähenduses. Seega oli hagejal õigustatud huvi kreeditarvete saamiseks. Kostja ei ole menetluses

esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja leppetrahvi

vähendamiseks. Leppetrahvi vähendamine 0 euroni ei ole üldjuhul ka põhjendatud. Leppetrahv

oli lepitud kokku kohustuste täitmise tagamiseks. Seega oli leppetrahvil n-ö surve- ja

tagatisfunktsioon. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks järeldada, et kokkulepitud

leppetrahv oleks rikkumisega võrreldes ilmselt ebaproportsionaalne või muul põhjusel

ebamõistlik, arvestades mõlema lepingupoole õigustatud huve.

5.4.2. Kostja leiab, et leppetrahv on vastuolus heade kommete, mõistlikkuse ja hea usu

põhimõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel

tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste

teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad

võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu

põhimõtte funktsioon on ka piirata lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise

kuritarvitamist. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse

kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise

piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või

lepingust tulenevat (vt nr RKTKo 31.01.2024, 2-21-7855/57, p 12.3). Kohus märgib, et

ainuüksi kahju puudumine ei õigusta võlausaldaja leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll

võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine

kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine või selle

olemasolu leppetrahviga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses ei saa olla leppetrahvi

alandamise aluseks, kui leppetrahvi sellises ulatuses õigustab leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t

võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud

varalise kahjuga (RKTKo 15.06.2005, 3-2-1-66-05, p 17).

7 (10)

TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2

kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma

tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehing on vastuolus heade

kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (RKTKo 31.01.2018,

2-14-21710/105, p 47).

Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda järeldusele, et leppetrahv

on vastuolus heade kommete, mõistlikkuse või hea usu põhimõttega. Kompromisslepingu

sõlmimine ja selle lepingu tingimustes kokku leppimine, sh lepptrahvis kokku leppimine, on

kaetud lepinguvabaduse põhimõttega. Pooltel oli õigus ise otsustada, mis tingimustel nad

kompromisslepingu sõlmivad. Kehtiva lepinguga tekivad pooltele kohustused, mille täitmist

võib teiselt poolelt nõuda ja mille täitmata jätmisel on poolel õigus kasutada lepingut rikkunud

poole vastu seaduses ja lepingus ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Lepingu täitmise nõue ei

saa olla üldjuhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja esile toodud asjaolud ei anna alust

järeldada, et hageja kuritarvitas enda õigusi kokkuleppe sõlmimisel. Kokkulepe leppetrahvis ei

ole iseenesest heade kommetega vastuolus, arvestades ka seda, et võlaõigusseaduses on

õiguskaitsevahendina ette nähtud võimalus leppetrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi

rakendumine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust (kostjast) enesest ja seetõttu ei saa leppetrahvi

kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku (kostjat) kahjustada. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole

vastuolus heade kommete, mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega.

5.4.3. Kohus märgib lisaks järgmist. VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel ei ole oluline üksnes ajaline

distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid

asjaolusid. Ebaõiglane oleks tulemus, kus kostja vabaneks viivitamisega seotud leppetrahvi

maksmise kohustusest, kui ta on n-ö piisavalt kaua viivitanud (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-

142-11, p 17). Riigikohus on leidnud, et kolm kuud leppetrahvi nõudest teatamiseks pärast

kohustuse rikkumise avastamist on üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamides (RKTKo

29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Hageja esitas kostjale esimese leppetrahvinõude 31.12.2022

perioodi 22.11.2022–31.12.2022 eest ja meeldetuletused 16.01.2023 ja 30.01.2023. Hageja

esitas kostjale teise leppetrahvinõude 31.01.2023 jaanuarikuu eest ja meeldetuletused

11.02.2023 ja 25.02.2023. Kohus leiab, et hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded mõistliku

aja jooksul.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagihinnaks on 2333,91 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis.

Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2111,65 eurot. Eeltoodust

tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 90,48% ulatuses ning jättis rahuldamata 9,52%

ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 90,48% ulatuses kostja kanda ja 9,52% ulatuses hageja

kanda.

8 (10)

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

8. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu. Hagilt hinnaga 2333,91 eurot

kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Hageja on hagilt

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS §

138 lg 2). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 90,48% ulatuses kostja kanda ja 9,52%

ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 316,68

eurot.

9. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 12.05.2025 ja 03.07.2025. Kostja palub

hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 3965 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

9.1. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud

järgmine: tutvumine hagimaterjalidega, seisukohtade kujundamine, nõupidamine kliendiga,

kostja vastuse koostamine ja esitamine kohtule 5 tundi; tutvumine hageja vastusega,

seisukohad, infovahetus kliendiga 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kostja vastuse

koostamisele ja hagiavalduse ja selle lisade läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub

tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab

kohus hagi mahtu ja sisu (hagi maht 1,5 lk, hagi täpsustus 0,5 lk, tõendite maht üle 30 lk),

kostja vastuse mahtu ja sisu (kostja vastuse maht 3,5 lk) ning hageja vastuse mahtu ja sisu

(hageja vastuse maht 2 lk). Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see

oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega.

2025. aastal on kostja lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on

olnud järgmine: tutvumine kohtumäärusega, materjalide ülevaatus, seisukohtade kujundamine

edasise tegevuse osas, kirja koostamine ja edastamine kliendile, infovahetus kliendiga 2 tundi;

2025. aasta aprillis tutvumine hageja vastusega, kostja seisukoha koostamine ja esitamine

kohtule, tõendi esitamine kohtule, tutvumine hageja päringuga, tutvumine kohtumäärusega,

nõupidamised kliendiga 11,5 tundi; 2025. aasta mais menetluskulude nimekirja koostamine

0,75 tundi; 2025. aasta mais tutvumine hageja täiendavate materjalidega ja kirjaliku seisukoha

koostamine 4,5 tundi; ettevalmistumine kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil,

menetluskulude nimekirja täiendamine 3,5 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 8,75 tunni ulatuses ning

põhjendamata 13,5 tunni ulatuses. Tutvumine kohtumäärusega, materjalide ülevaatus,

seisukohtade kujundamine edasise tegevuse osas, kirja koostamine ja edastamine kliendile,

infovahetus kliendiga on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kohus 24.03.2025

kohtumääruse sisu ja mahtu. Suhtlus kliendiga on vajalik, kuid see ei saa ajaliselt muutuda

ülemääraseks võrreldes teiste toimingutega. Tutvumine hageja vastusega, kostja seisukoha

9 (10)

koostamine ja esitamine kohtule, tõendi esitamine kohtule, tutvumine hageja päringuga,

tutvumine kohtumäärusega, nõupidamised kliendiga on põhjendatud 3 tunni ulatuses.

Seejuures arvestab kohus seda, et kostja 21.04.2025 vastus kattub suures osas sõna-sõnalt

22.12.2023 esitatud vastusega. 2025. aasta mais tutvumine hageja täiendavate materjalidega on

põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kohus hageja vastuse mahtu ja sisu, millega

kostja tutvus.

Samuti arvestab kohus seda, et kostja ei esitanud 2025. aasta mais kohtule kirjalikku

seisukohta. Kohtuistungi algusajaks oli määratud 12.30 ja istung lõppes 13.47, seega tuleb

kohtuistungi kestuseks lugeda 1 tund ja 17 minutit. Kohus leiab, et kohtuistungil osalemine ja

kohtuistungiks valmistumine on põhjendatud kokku 2,5 tunni ulatuses. 12.05.2025 ja

03.07.2025 menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aeg on kokku põhjendatud 0,75

tunni ulatuses (s.o 45 minuti ulatuses). Kohus arvestab, et kostja oli juba varasemalt

menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja seda ei olnud vaja oluliselt täiendada. Kohus

arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

9.2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 2023. ja 2024. aastal oli 140 eurot (ilma

käibemaksuta) ja alates 2025. aastast 150 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus

sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurused 140 eurot ja 150 eurot (ilma

käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Tunnitasu tõus ajas ei ole põhjendamatu, arvestades mh teenuste üldist hinnatõusu aja jooksul.

Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale

sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kostja lepinguline esindaja on

vandeadvokaat.

Kostja esindaja menetluses tehtud toiminguid on põhjendatud 5,5 tunni (140 eurot tund) ja 8,75

tunni (150 eurot tund) ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud

summas 2082,50 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 90,48%

ulatuses kostja kanda ja 9,52% ulatuses hageja kanda, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista menetluskulud 198,25 eurot.

10. Poolte menetluskulude nõuded on TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tasaarvestatavad

nõuded. Kohus rahuldas hageja menetluskulude nõude kostja vastu 316,68 euro ulatuses ning

kohus rahuldas kostja menetluskulude nõude hageja vastu 198,25 euro ulatuses. Kohus

tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud 118,43 eurot.

11. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

10 (10)