2-24-136294/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-24-136294

Tsiviilasi

Bondora AS hagi Eduard Ulisovi vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. jaanuari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Eduard Ulisovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja Eduard Ulisov (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Igor Sumarok

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2025. a määrus osas, milles maakohus ei

rahuldanud Eduard Ulisovi menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning jättis

Bondora AS-ilt Eduard Ulisovi kasuks menetluskulud 1074 euro 6 sendi ulatuses

koos viivisega välja mõistmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Bondora AS-ilt Eduard Ulisovi

kasuks täiendavalt välja menetluskulu 1074 eurot 6 senti ning määrata, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1074 eurolt 6 sendilt) tuleb tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Võtta Eduard Ulisovi määruskaebusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti teatis

kriminaalmenetluse alustamise kohta asja materjalide juurde.

5. Lugeda Viru Maakohtu 6. jaanuari 2025. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

"1. Lõpetada menetlus Bondora AS-i hagis Eduard Ulisovi vastu võlgnevuse

nõudes, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.

2. Poolte menetluskulud jätta hageja Bondora AS-i kanda.

3. Välja mõista Bondora AS-ilt Eduard Ulisovi kasuks kostja menetluskulude

katteks 1614 eurot 6 senti.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagastada Bondora AS-ile (kontole nr EE687700771005424538) pool (1/2) 8.

oktoobril ja 25. oktoobril 2024 Rahandusministeeriumi kontole nr

EE57101022022937229 tasutud riigilõivust (350 eurot) summas 175 (ükssada

seitsekümmend viis) eurot, selgitusse märkida "2-24-136294"."

6. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 ja § 696 lg 1).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 8. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Eduard Ulisovilt (kostja) 1701 euro 96 sendi saamiseks. Kostja esitas nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 23. oktoobril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja

üle Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 25. oktoobril 2024 Viru Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 1484 eurot 89 senti, intressi 95

eurot 95 senti, lepingu haldustasu 28 eurot 36 senti, sissenõudmiskulu 10 eurot, lisateenuste

eest 71 eurot 92 senti, viivise 14 eurot 4 senti ning viivise tagastamata krediidisummalt

20,03% aastas alates 26. oktoobrist 2024 kuni krediidisumma tasumiseni. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja esitas 26. novembril 2024 avalduse hagist loobumiseks.

5. Kostja nõustus hagist loobumisega ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja hinnangul on kostja

menetluskulud põhjendamatult suured. Kostja esitas menetluses tõenditena dokumente, mis ei

ole asjakohased. Kostja esindaja ajakulu saaks olla põhjendatud kahe tunni ulatuses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus lõpetas 6. jaanuari 2025. a määrusega hagist loobumise tõttu menetluse,

jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude

katteks 540 eurot koos viivisega. Maakohus tagastas hagejale pool tasutud riigilõivust.

Kohus võttis hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse (TsMS § 429 lg 1

ja § 428 lg 1 p 3). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele

nelja leheküljelise vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (sh kliendi

konsulteerimiseks ja tõendite kogumiseks) on põhjendatud ja vajalik ajakulu neli tundi.

Kuriteoteate esitamisega seotud kulu hüvitamise nõudmine on alusetu. Kostja põhjendatud

menetluskulud on seega 540 eurot (4 x 135 eurot). Menetluskuludelt tuleb tasuda kostja

taotluse, TsMS § 177 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi viivist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis

kostja menetluskulud 540 eurot ületavas summas hagejalt kostja kasuks välja mõistmata, ning

teha uus määrus, millega rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Kostjale osutati õigusabi OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO kaudu, mis on

käibemaksukohustuslane. Kostja esindaja töötunni hind oli menetluskulude nimekirja järgi

135 eurot käibemaksuta, s.o 164 eurot 70 senti käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik. Ta ei

saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitas seda menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses. Kohus leidis, et õigusabi teenuse põhjendatud ajakulu on neli

tundi. Kohus pidi seega määrama kostja käibemaksuga kuludeks vähemalt 658 eurot 80 senti.

Kohus ei hinnanud kostja esindaja tehtud töö mahtu õiglaselt. Kohus ei arvestanud, et lisaks

vaidluse juriidilisele küljele oli tegemist spetsiifiliste tehniliste küsimustega, mis üldjuhul

nõuab eriteadmisi IT-valdkonnas. Esindaja oli pangale järelepärimise koostamiseks sunnitud

konsulteerima IT-spetsialistidega, et saada aru, milliseid küsimusi pangale esitada ja kuidas

edaspidi selle teabega töötada. Tegemist oli asjaoludega, mis toimumisest oli möödunud kaks

ja pool aastat ning mille väljaselgitamine oli raskendatud ja aeganõudev. Kuriteoteate

esitamisega seotud kulu ei ole alusetu. Kuriteoteate esitamise põhjustas alusetu hagi

esitamine. Kui hageja ei oleks hagi esitanud või kui ta oleks pööranud kostja vastuväitele

tähelepanu, saanuks menetluse lõpetada enne hagile vastuse koostamist ja kuriteokaebuse

esitamise vajadust ei tekkinuks. Laenulepingu tüüptingimuste analüüs võttis palju aega.

Kõikide asjas tähtsus olevate asjaolude uurimise käigus leidis kostja esindaja vastuväited,

mille tõttu hageja oli sunnitud lõpuks hagist loobuma.

9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja väited IT-spetsialistidega

konsulteerimise kohta ei ole usutavad ja on tõendamata. Swedbank AS-ile esitatud küsimused

ei ole keerukad. Pöördumise koostas kostja, mitte tema esindaja. Kostja süüdistab

põhjendamatult hagejat kuriteoteate esitamise vajaduse tekitamises. Võlausaldaja ei saa

tõsikindlalt järeldada, et laen väljastati isikule tema tahte vastaselt ning tema andmeid ära

kasutades, kui ainsaks tõendiks on võlgniku väide, et tema ei võtnud laenu. Asjaolu, kas

laenuleping sõlmiti poolte tahtel või tahtevastaselt, pidi tõendama kostja. Kostja esitas

kuriteoteate ise. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei rahuldanud kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulud

1074 euro 6 sendi ulatuses koos viivisega välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb uue

määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulu 1074 eurot 6

senti koos viivisega. Määruskaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel määruskaebusele lisatud Politsei- ja

Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta asja juurde ning esitab TsMS §

654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

sõnastuse.

12. Kostja vaidlustab maakohtu määrust üksnes ulatuses, milles maakohus ei rahuldanud

tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ning jättis hagejalt kostja kasuks

menetluskulud 1074 euro 6 sendi ulatuses koos viivisega välja mõistmata. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi

seega üksnes selles ulatuses. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2

alusel vaidlustamata osas jõustunud.

13. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, mille kohus teeb

kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades ning millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab

kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning

kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase

õigusteenuse hinnale. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). TsMS § 175 lg 1 ja § 143 p 2

kohaselt on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud toimingud ka need, mille

lepinguline esindaja teeb kohtumenetluses dokumentaalsete tõendite või asitõendite

hankimiseks, sh kolmandatelt isikutelt teabe ja dokumentide väljanõudmiseks, et neid hiljem

kohtule tõendina edastada.

15. Maakohus arvestas kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel üksnes

menetlusdokumentide mahuga, ent jättis põhjendamatult arvestamata kohtuvaidluse muude

asjaoludega, sh asja keerukuse ja kostja poolt Politsei- ja Piirivalveametile esitatud

kuriteoteatega. Maakohus rikkus sellega TsMS § 175 lõiget 1 ja § 143 punkti 2. Maakohtu

määrus tuleb seetõttu vaidlustatud ulatuses tühistada ning teha vastavas osas uus määrus.

15.1.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuriteoteate esitamisega seotud kulu on

alusetu. Kostja põhiline vastuväide oli, et tema ei sõlminud hagejaga hagis nimetatud

laenulepingut, vaid seda tegi kolmas isik, kasutades kostja identiteeti õigustamatult ära (dtl

111 jj). Kostja soovis nimetatud asjaolusid tõendada muuhulgas Politsei- ja Piirivalveametile

kuriteoteate esitamise kaudu saadavate tõenditega. Kuriteoteade on kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 ning § 194 lg-te 1 ja 2 järgi kriminaalmenetluse alustamise

aluseks. Kriminaalmenetluses kogutakse tõendusteavet võimaliku kuriteo toimepanemise

kohta. Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate esitamisega on seega võimalik saada kostja

väiteid kinnitavaid tõendeid. Kostja kuriteoteate alusel algatati karistusseadustiku § 213 lg 2 p

4 alusel kriminaalasi nr 24233051261 selle kohta, et 23. mail 2022 viidi kostja pettuse teel

eksitusse, mille tulemusel võeti kostja nimel tema teadmata hagejalt laen 2000 eurot (dtl 294).

Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate esitamist ei saa seega pidada praegusel juhul

põhjendamatuks. Kostja saatis Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate isiklikult (dtl 118).

Samas kostja ei koostanud seda ise, arvestades, et see saadeti kostjale tema esindaja büroost

koos juhistega Politsei- ja Piirivalveametile edasi saatmiseks (dtl 187). Asjaolu, et kostja

saatis tema esindaja poolt koostatud kuriteoteate Politsei- ja Piirivalveametile edasi, ei

tähenda, et kostjal ei saanud kuriteoteate koostamise tõttu kulu tekkida või et tegemist ei oleks

TsMS § 175 lg 1 mõttes vajaliku ega põhjendatud kuluga.

15.2.

Ringkonnakohus leiab, arvestades asja õiguslikku keerukust, hagiavalduse ning kostja

esitatud menetlusdokumentide ja nende lisade mahtu, sh kuriteoteate koostamise ajakulu, et

kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 9 tunni ja 48 minuti ulatuses. Hagiavaldus, millega

kostja esindaja pidi tutvuma, on kaheksa lehekülge. Sellel on üheksa sisulist lisa, kokku

ligikaudu 50 lehekülge. Kostja vastuse pikkus on neli lehte. Kostja esindaja koostas lisaks

vastusele järelepärimise Swedbank AS-ile asjas tõendite saamiseks. Asjaolule, et selle koostas

kostja esindaja, mitte kostja isiklikult, viitab asjaolu, et järelepärimise tekst saadeti kostjale

tema esindaja büroost koos juhistega Swedbank AS-ile edasi saatmiseks (dtl 264–267). Kostja

esindaja koostas Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate asjas tõendite saamiseks (2 lehte

pluss lisad) ning menetluskulude nimekirja (2 lehte pluss lisad). Ringkonnakohtu hinnangul ei

saanud esindaja seda kõike teha ainult nelja tunniga, vaid selleks kulus põhjendatult 9 tundi

48 minutit.

15.3.

Kostja esindaja tunnitasu suurus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. See ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Määruskaebemenetluses ei ole

vastupidist ka väidetud. Kostja esindajakulu on seega põhjendatud kokku 1323 euro ulatuses

(9,8 tundi × 135 eurot) käibemaksuta.

16. Kostja palus menetluskulude nimekirjas hüvitada menetluskulud käibemaksuga.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostja kinnitas seda maakohtule (dtl 185). Maakohus rikkus

seega TsMS § 174 lõiget 10, kui jättis kostja taotluse menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks rahuldamata. Kostja menetluskulud tuleb hüvitada käibemaksuga,

s.o kokku 1614 eurot 6 senti (1323 x 1,22).

17. Kuna maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 540 eurot, tuleb

hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulu katteks täiendavalt 1074 eurot 6 senti.

Vastavalt kostja taotlusele (dtl 185) ja TsMS § 177 lõikele 4, määrab kohus, et

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

18. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4). Menetlusosalised kannavad määruskaebuse esitamisega seotud kulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt)