4-25-2493/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-2493

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2025, Paide, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-2493 (2630,25,001870)

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Vahe Manukjani kaitsja 27.06.2025. a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti

Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija

Piret Pesti 12.06.2025. a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2630,25,001870 LS § 227 lg 2 järgi

Kohtuvälise menetleja esindaja

PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide

menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts

Kaebuse esitaja

Vahe Manukjan (ik 38503314922; elukoht x x x; tel + x;

e-post x)

Kaitsja

vandeadvokaat Tanel Mällas, lepinguline

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §

132 p 1, § 133-134 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Vahe Manukjani kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällase 27.06.2025.

a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti 12.06.2025. a üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2630,25,001870 ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi,

sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4

p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Väärteo kirjeldus

1 (5)

4-25-2493

15.05.2025. a kell 20.39 x x, x maakond, PÄRNU - RAKVERE – SÕMERU mnt x. kilomeetril

Vahe Manukjan juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 101±4 km/h, lubatud

suurim sõidukiirus 70 km/h. Ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi

eriasjade uurija 12.06.2025. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,001870 karistati

Vahe Manukjani LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

V. Manukjani kaitsja esitas maakohtule 27.06.2025. a kaebuse, milles taotleb tühistada

kohtuvälise menetleja otsus mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista kaebuse

esitajale põhikaristuseks LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kaebaja ei

vaidlusta väärteoprotokollis tuvastatud asjaolusid, küll aga ei nõustu temale mõistetud

karistusega. Kaebaja nõustub selles osas kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohane meede

kaebaja karistamiseks on mingiks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebaja leiab, et

põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 4 kuuks on

ebaproportsionaalne toimepandud teoga. Kaebaja on eksimust tunnistanud ning kahetseb

toimepandud rikkumist. Kohtuväline menetleja on selle põhjendamatult jätnud tähelepanuta.

Nagu kaebaja ülal märkis, nõustub ta sellega, et teda tuleks karistada juhtimisõiguse

äravõtmisega, kuid seda mitte 4 kuuks. Juhtimisõiguse piiramine ka lühemaks perioodiks omab

mõju kaebajale, et ta oleks edaspidiselt liikluses hoolsam ning ei jätkaks samaliigiliste

väärtegude toimepanemist. Kaebaja arvates on piisav temalt juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

See karistus jääb alla keskmise, mis on põhjendatud kuivõrd kaebaja oma tegu kahetses, mis on

kergendavaks asjaoluks, kuid mida kohtuväline menetleja arvestanud ei ole. Kaebaja hinnangul 2

kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega on kaitstud ka õiguskorra huvid piisaval määral.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud oma kohtule esitatud seisukohas nõus kaebusega ja

karistuse muutmisega. Kohtuvälise menetleja otsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks

menetleja on just sellise karistusliigi valinud ning peab lisaks vajalikuks märkida, et

mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid.

Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks

ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes

on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud

sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema

õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende

tagajärgede eest kaitsta.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seadusandja on LS § 227 lg-tes 1 – 4 karistust

puudutavate alam- ja ülemmäärade kehtestamisel lähtunud asjaolust, et karistus peab olema

proportsionaalne isiku süü suurusega. Seega on juba seadusandja teinud menetleja eest eelotsuse,

et mida suurem on sõidukiiruse ületamine, seda karmim on karistus. Ei ole mõeldav, et § 227 lg 1

ja lg 4 eest määratav karistus on võrdne. Olulisem karistuse kui tulemi poolest on isiku süü

piiritlemine.

Isik on süüdi, kui ta on toime pannud süüteo, mis vastab mõnele karistusseadustikus või

eriseaduses sätestatud koosseisule ja on õigusvastane. LS § 15 lg 1 p 1 ja § 227 lg 2 sätestab teo

õigusvastasuse ja karistatavuse. Süü suurus oleneb selle teo toimepanemise asjaoludest. Lubatud

sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h.

Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 27

km/h. Seadusandjagi on määratlenud läbi kõrgema karistusmäära selle teo ohtlikkuse.

2 (5)

4-25-2493

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema

käitumisega liikluses. Karistusregistri andmetest nähtuvalt omab V. Manukjan kolme kehtivat

väärteokaristust mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et juhtimisõiguse äravõtmine

kaheks kuuks viimasel korral ja rahatrahvide määramine varasemalt ei ole olnud tulemuslikud

ehk isik ei ole kaheks kuuks juhtimisõiguse äravõtmise ja rahatrahvide suhtes olnud

karistustundlik. Seda enam, et 28.05.2024 ja 29.07.2024 toime pandud rikkumiste eest määratud

rahalised karistused on tänaseni täitmata. Tõendamist on leidnud fakt, et isik jätkab samalaadsete

rikkumiste toimepanemist ning rahalised karistused ja juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks

ei ole täitnud oma eesmärki. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine pikemaks ajaks

suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri

terviku suhtes. Pahatihti unustatakse ära, et mitte ainult teiste ohutuse tagamiseks pole

liiklusreeglid. Ütleb ju LS § 16 lg 1, et kõigil on õigus eeldada, et teised liiklemisel kedagi ohtu

ei sea. Liikluskorraldus on ka sama liikleja enda ohutuse tagamiseks.

Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud

kahetsuskirja kergendava asjaoluna, sest korduv samaliigiliste liiklusnõuete rikkumine näitab

seda, et isik ei saa oma rikkumistest aru ega saa järelikult neid ka puhtsüdamlikult kahetseda.

Karistus ei saagi olla selle kandjale mugav, ega ka liialt represseeriv vaid peab olema mõjus.

Samas juhtimisõigust omava isikuna pidi menetlusalusele isikule olema teada, et korduv

samalaadiline rikkumine viib lõpptulemusena raskema tagajärjeni, milleks juhtimisõiguse

äravõtmine pikemaks ajaks võib olla.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja

määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

Asjas puudub vaidlus selle üle, et 15.05.2025. a kell 20.39 x x Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee

x. kilomeetril juhtis V. Manukjan mootorsõidukit x, registreerimisnumbriga x, asulavälisel teel

kiirusega 101 km/h +/- 4 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 70 km/h ning V.

Manukjan ületas seega lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Väärteo toimepanemine on

tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (PPA toimik lk 3-4, taatlustunnistus lk 7-8),

mille V. Manukjan ka allkirjastanud on ning patrullis olnud politseiniku, tunnistaja S. Rihe

ütlustega (PPA toimik lk 5).

Kohapeal koostatud väärteoprotokolli (PPA toimik lk 2) kohaselt V. Manukjan kohapeal ütlusi

anda ei soovinud, küll aga on ta menetlejale saatnud 29.05.2025 kahetsuskirja, milles põhjendab

kiiruse ületamist sellega, et tema teada liikles ta veel endiselt 90 km/h mõjualas ning selle ala

lõppemist ei märganud, kuna oli mõtetega sama päeva ürituse korraldamise juures (PPA toimik

lk 6).

3 (5)

4-25-2493

Kohtuvälise menetleja poolt on V. Manukjani poolt toime pandud väärtegu õigesti LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritud. Süüdistuse asjaoludes on haakuvalt kiirusmõõturi kasutamise protokolli

kantud infoga märgitud, et V. Manukjan liikles asulavälisel teel alas, kus suurim lubatud

sõidukiirus oli 70 km/h. Selles osas kohus täpsustab materiaalõiguslikku alust, mida V.

Manukjanile ette on heidetud. Nimelt rikkus V. Manukjan asulavälisel teel 70 km/h alas 101 +/-

4 km/h liigeldes ennekõike LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini

liikluskorralduvahendiga lubatud kiirusest, mitte ei saa talle ette heita üksnes LS § 15 lg 1 p 1

rikkumist, mis kehtestab asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Küll aga

saab nimetatud sätteid kogumis vaadelda ning ka asjaolu, et LS § 50 lg 5 p 3 viide kohtuvälise

menetleja poolt on tähelepanuta jäänud, ei väära süüdistusse kantud asjaolu, et hoolimata

asulavälisest teest oli antud teelõigul suurimaks lubatud kiiruseks 70 km/h.

Tuvastatav on, et V. Manukjan pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ka oma

kahetsuskirjas viitab ta asjaolule, et ala, kus ta liikles, on vahetult linna sisse sõites Olerexi

bensiinijaama ringtee juures – kogenud autojuhile ei saa tulla üllatusena asjaolu, et linna piirile

ning ringteele lähenedes on piirkiirus turvalisuse kaalutlustel tavaliselt alandatud ning seal veel

101 +/- 4 km/h liigeldes peab juht vähemalt möönma süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist. Seda enam, et karistusregistri andmetel (PPA toimik lk 9) on V. Manukjanil kokku 3

kehtivat väärteokaristust just LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuivõrd liikluses eesootava ürituse

korraldamisega seotud mõtete mõtlemine ei vabasta juhti vastutusest. Samuti puuduvad

väärteomenetlust välistavad asjaolud ning VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse

olulised rikkumised.

2. Karistus

Kaitsja vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust, milleks on juhtimisõiguse

äravõtmine 4 kuuks. LS § 227 lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Täiendavalt võimaldab LS § 227 lg 5 p 1

lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliiki ja ka karistuse suurust peab maakohus igati

põhjendatuks, proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks.

Süü suuruse sisustamisel LS § 227 lg 2 raamide järgi jääb V. Manukjani süü suurus pisut alla

keskmise, kuivõrd nimetatud väärteo kvalifikatsiooni alla jäävad kiiruse ületamised 21-40 km/h,

V. Manukjan ületas kiirust 27 km/h. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga aga selles, et

karistust kergendav asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol puudub – kuivõrd V. Manukjanil on

kolm kehtivat karistust LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest perioodil

28.05.2024-29.07.2024, seejuures kehtiv karistus ka LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest, mis arusaadavalt oli seotud viimase, LS § 227 lg 2 kehtiva karistuse

kandmise ajal juhtimisõiguse keelust hoolimata mootorsõiduki juhtimisega, on seisukohal, et

avaldatud kahetus ei saa enam olla puhtsüdamlik. Kohus märgib ka, et kaks kehtivat karistust LS

§ 227 lg 2 on seotud kiiruse ületamistega, mis on toime pandud ühel ja samal kuupäeval. See

näitab, et üle lubatud piirkiiruse sõitmine on V. Manukjani elustiiliks ning seetõttu ei saa ka tema

kahetsust puhtsüdamlikuks pidada.

V. Manukjani üldine suhtumine kehtivatesse liiklusreeglitesse on ükskõikne, mis õigustab sel

korral ka keskmisest suurema karistuse määramist – nimelt peab karistus olema eripreventiivses

mõttes mõjus ning olles kord juba LS § 227 lg 2 järgi karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2

kuuks, ei ole sel korral enam samasuguse karistuse mõistmine põhjendatud. Loogiliselt järeldub

4 (5)

4-25-2493

ju, et uue, samaliigilise süüteo toimepanemine, et V. Manukjani ei ole varasem 2 kuu pikkune

juhtimisõiguse piiramine edasiste süütegude toimepanemisest hoidnud.

Kohtuotsus peab olema kooskõlas üldpreventiivsete huvidega, et iga õiguskuulekas liikleja peab

tundma avalikkuses piisavat ohutust ja kindlust, et Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka

reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga toimima pannakse. Seega ohu taset tuleb hoida liikluses

madalal ja karistus peab olema piisavalt mõjus, et hoida süüdlast edaspidi sarnaste rikkumiste

toimepanemiselt.

Eelnevalt toodud kaalutlustel ei tuvasta kohus ühtki alust kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks ja mõistetud karistuse vähendamiseks. Seega tuleb jätta kaebus kohtuvälise

menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

5 (5)