2-25-4963/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4963

Tsiviilasi

S Oi hagi SAAREMAA KONVERENTS OÜ vastu

võlgnevuse ja viivisintresside väljamõistmiseks

Hagihind

18 367,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S O (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: SAAREMAA KONVERENTS OÜ (registrikood

11761535, asukoht: Tallinna tn 16, Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saaremaa)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt SAAREMAA KONVERENTS OÜ hageja S Oi kasuks välja

põhisumma 12 088,08 eurot ja hagi esitamiseni tekkinud viivis summas 4 932,08

eurot.

3. Mõista kostjalt SAAREMAA KONVERENTS OÜ hageja S Oi kasuks välja viivis

põhinõudelt (12 088,08 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni nõuetekohase

täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud SAAREMAA KONVERENTS OÜ kanda.

6. Mõista kostjalt SAAREMAA KONVERENTS OÜ hageja S Oi kasuks välja

menetluskuluna kokku 1050,00 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. S O esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule hagi SAAREMAA KONVERENTS OÜ vastu

võlgnevuse ja viivisintresside väljamõistmiseks. Kohtu 04.04.2025 ja 22.05.2025

määrustega jättis kohus hageja hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama

kohtumääruses osundatud puudused. Kohus võttis hagi menetlusse 06.06.2025.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled notaribüroos korteriomandi võlaõigusliku

müügilepingu, ostuhinnast 15 120 eurot oli enne lepingu sõlmimist hoiustatud notar xxx

notarikontole ning kanti müüjale 21.07.2022. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi (lepingu eseme omand on kokkulepitud tähtajaks üle andmata ning lepingu ese

ei ole lubatud tähtajaks siseviimistlustega ja toimivate tehnovõrkudega valmis ehitatud),

mistõttu esitas hageja 26.05.2023 kostja esindajale (maaklerile) lepingu ülesütlemise

avalduse. 21.08.2023 koostati notariaalne akt eelpool mainitud lepingust taganemise

avalduse alusel, mida hageja tegi kostja soovil. Hageja nõue kostja vastu on ettemaksuna

tasutud 15 120 eurot, leppetrahv 7 560 eurot ning viivised summas 4 932,08 eurot. Kostja

on hagejale tasunud 14.02.2024 680 eurot ning 11.04.2024 10 000 eurot. Põhinõude

suurus on seega 12 088,08 eurot, mida kostja ei ole hagejale siiani tasunud.

4. Harju Maakohtu 06.06.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

5. Kohtu 06.06.2025 määrus ja hagimaterjalid kostjale on TsMS § 3111 lg 5 alusel

kättetoimetatuks loetud viie tööpäeva möödudes kohtu e-kirja saatmisest – seega on

kostjale käesoleva tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 16.06.2025. Hagiavaldusele

vastamise tähtaeg möödus 07.07.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

6. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole kohtule

esitanud menetluskulude nimekirja, hagejal ei ole käesolevas menetluses olnud esindajat.

Kohtule nähtub, et hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 1050 eurot.

Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus

kuni 20 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 1050 eurot. Tasutud riigilõiv 1050

eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole kohtule vastava taotluse esitanud.

12. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik