2-23-141449/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-141449

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141449

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi E.A. vastu võla nõudes

Hagihind

744,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806;

asukoht: XXX , 10115 XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal

OÜ; e-post:);

Kostja: E.A. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxx, XXX,

xxxxx XXX; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt E.A. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja TKM Finants AS ja

E.A. vahel sõlmitud Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingust nr 142737-2 tulenev

põhivõlg 499,22 eurot, viivis perioodi 11.02.2023 - 06.12.2023 eest 46,12 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhivõlalt alates

07.12.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Suuremas ulatuses jätta hagi rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 615 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa (s.o 615 euro) tasumiseni.

1 (6)

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.12.2023 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu Partner kuukaardi ostulimiidi

lepingust nr 142737-2 tuleneva nõudega. Hageja täiendas hagiavaldust 29.12.2023,

10.01.2024 ja 09.09.2024.

Hageja nõue on järgmine:



mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS ja E.A. vahel 28.01.2023

sõlmitud lepingust nr 142737-2 (Partner kuukaardi ostulimiidi leping) tulenev

võlgnevus 499,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 96,80 eurot ja

sissenõudekulud 30 eurot.



mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis kuni põhinõude 499,22 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise

määraks 0,065% päevas, alates 07.12.2023.

Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

Kostja ja TKMF sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas TKMF kostjale ostulimiidi

500,00 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, SHU,

I.L.U. ja L’Occitane’i kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on

mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest

tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei ole TKM Grupp ja kostja vahel

sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid ostusuhtega, kus kostja poolt

soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja andmiselt arvestusliku

intressi ning TMK Grupil ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse

kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks

iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

2 (6)

0%.

Hageja esitab kostja poolt 28.01.2023 allkirjastatud lepingu ostulimiidiga 500 eurot. Seega sai

kostja kasutada ostulimiiti alates 28.01.2023 ja teha tehinguid. Kostja asus TKMF poolt

võimaldatud ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 28.01.2023-28.02.2023.

Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud

ostude eest talle väljastatud arve nr 720120 alusel tähtajaga 10.01.2024 ja arve nr 744042

alusel tähtajaga 10.02.2024.

TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud

lepingu kehtivuse aega. tingimuste p 5.3 järgi oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja

nõuda kostjalt lepingu täitmist teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest

ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne

lepingu lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes

lepingust, teavitas TKMF lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.04.2023.

Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile.

Käesoleval juhul puuduvad sõlmitud lepingul ka arvelduskrediidilepingu tunnused VÕS § 407

sätestatult, sest kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja kostjale võimaldati

arve eest tasumise tähtaega üksnes 7 päeva alates arve esitamisest. Kuna lepinguga ei olnud

määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7 päeva

jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise

piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid tagasimakseid.

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxx, XXX-i: 17.05.2023

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 23.08.2023 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot ning 26.09.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot.

Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS §

113² lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30

eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas.

Hageja nõuab arvetel toodud summadelt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

27.04.2023 loovutas TKMF oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult.

2. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti korduvalt (02.02.2024,

08.05.2024 ja 17.07.2024) kostja elukohta aadressil xxxxxxxx XXX-i. 17.07.2024 kohtust

välja saadetud menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema xxxx E.A. 30.07.2024. Seega

tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kohtuametnik helistas

09.01.2025 kostja emale, kes kinnitas, et 2024 juulis aadressile xxxxxxxx XXX-i saadetud

menetlusdokumendid on ta kätte saanud. E.A. ei võtnud emalt dokumente vastu põhjusel, et

on käimasolevast menetlusest teadlik ning kõik menetlusdokumendid kätte saanud e-posti

teel. Lxxx E.A. kinnitas, et E.A. elab aeg-ajalt ema juures. Ka Politsei- ja Piirivalveameti

02.07.2024 kohtule esitatud andmete kohaselt elab E.A. jätkuvalt oma vanemate juures

xxxxxxkülas, xxxxxxxxx vallas, xxxxxx maakonnas.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS

3 (6)

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 28.01.2023 digiallkirjastatud Partner Kuukaart

ostulimiidi lepingu nr 142737-2 (dtl 22), mille ostulimiidiks on märgitud 500 eurot.

Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi

summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Finants

AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud Partnerprogrammi,

Kuukaardi ja andmekaitse tingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad

Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil https://www.partnerkaart.ee/. Eraldi on hageja

kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi tingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl

23-27).

Hagi asjaolude kohaselt kasutas kostja ostulimiiti perioodil 28.01.2023-28.02.2023 summas

499,22 eurot. Hageja on esitanud 06.12.2023 menetlusdokumendi lisana kaks arvet (dtl 28,

29), millest nähtub, et Partnerkaardiga nr 9233660040092794 on tasutud kaupluses Selver

ajavahemikus 28.01.2023-28.02.2023 kokku summas 499,22 eurot, s.o 2023 jaanuaris

summas 489,31 eurot, maksetähtajaga 10.02.2023 ning 2023 veebruaris summas 9,91 eurot,

maksetähtajaga 10.03.2023.

Seega hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 28.01.2023 Partner Kuukaardi ostulimiidi

lepingu, kasutas 2023 jaanuaris ostulimiiti summas 489,31 eurot ning 2023 veebruaris kasutas

ostulimiiti summas 9,91 eurot. Hageja esitas kostjale ostulimiidi kasutamise eest arved ning

kostjal on arved tasumata.

Hageja on korduvalt rõhutanud, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvetest ning et

tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid

on kostjaga sõlminud laenulepingu VÕS § 396 mõttes. Hageja on esile toonud ja tõendanud,

et kostja sai laenu enda kasutusse (ostetud kaupade näol, mille müügihinnale vastava summa

pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et

rahasumma võlgnetakse laenuna. TKM Finants AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja

kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale

vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama

rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise

isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha

kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu

kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Seega ei ole tegemist krediidilepinguga, mistõttu

ei tulnud krediidiandjal ka täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud

tarbijakrediidi puhuks (VÕS § 4034).

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt

(arvetel toodud tähtajaks) tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1,

§ 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

4. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas (s.o 23,73% aastas) arvel toodud summadelt alates

arvete tasumise tähtpäevadele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Seadusest tulenev kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli lepingu sõlmimise hetkel 7,50%

aastas (s.o 0,02055% päevas). VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on

kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras,

mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus

4 (6)

hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel osaliselt, s.o summas 46,12

eurot (45,28+0,84).

5. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole esile toonud,

et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta

(meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu). Hageja selgitab, et on volitanud PlusPlus Baltic

OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena kolm

võlateatist, s.o 17.05.2023, 23.08.2023 ja 26,09.2023 (dtl 32, 33, 34) hagejale teadaolevale

kostja aadressile xxxxxxx, XXX-i.

VÕS § 1132 lg 2 p-s 2 on kehtestatud piirmäärad tarbijalt peale lepingu lõppemist tehtud võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele. Hageja on esile toonud, et leping on lõppenud üles

ütlemisega - hageja ütles lepingu üles 27.04.2023 ning sellekohane teade saadeti kostjale

e-posti aadressile (dtl 30).

Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas 06.12.2023 koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, mis on kostjale

kätte toimetatud 30.07.2024.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Kostja ei

ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on

kantud tsiviilasja nr 2-23-141449 menetluses ja hageja taotleb menetluskulude väljamstmisel

võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal TsMS § 133 kohaselt 744,50

eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas

175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

5 (6)

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot koos

käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohus loeb õigusabikulu põhjendatuks.

Hageja põhjendatud menetluskulud on 615 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 615 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

6 (6)