3-25-2278/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2278

Määruse kuupäev

29. juuli 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ja

Eestist väljasaatmiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 7. juulil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub

end kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 alusel vabastada edasisest karistuse

kandmisest. Avalduse kohaselt öeldi talle Politsei- ja Piirivalveametist (PPA), et halduskohus

saab ta Eestist välja saata, kui ta teeb KrMS § 4241 lg 1 alusel päringu.

Avaldus jõudis Tartu Halduskohtusse 10. juulil 2025 ning registreeriti kaebusena (haldusasi nr

3-25-2278).

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus

tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

3-25-2278

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

X kaebusest nähtub tema soov, et kohus vabastaks ta KrMS § 4241 lg 1 alusel

edasisest karistuse kandmisest või saadaks ta Eestist välja.

Nagu Tartu Halduskohus X-ile haldusasjas nr 3-24-2850 tehtud 21. oktoobri 2024. a määruse

punktis 7 selgitas, ei kuulu kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste

lahendamine halduskohtu pädevusse. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt lahendab süüdimõistetu

edasisest karistuse kandmisest vabastamise taotluse maakohus.

Halduskohtu pädevuses ei ole ka isikute Eestist väljasaatmise otsuse tegemine. Halduskohus

saab lahendada isiku kaebuse alusel õiguslikku vaidlust, mis on tekkinud täidesaatva riigivõimu

teostamise käigus. Näiteks saab isik esitada halduskohtule kaebuse, kui PPA on teinud talle

lahkumisettekirjutuse. Halduskohus ei tee ise lahkumisettekirjutust, vaid kontrollib kaebuse

alusel, kas PPA tegi lahkumisettekirjutuse õiguspäraselt. X kaebusest ei nähtu, et tal oleks

tekkinud PPA-ga Eestis viibimise õiguse üle õiguslik vaidlus.

3. Eeltoodust tulenevalt ei ole X kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Seepärast

tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Kohus selgitab täiendavalt, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 kohaselt

tehakse lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes viibib Eestis ebaseaduslikult. Eestis

kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval on Eestis viibimiseks seaduslik alus olemas

(välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 ja § 43 lg 3).

4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen