2-24-18528/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

29.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18528

Kohtuasi

Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

avaldus lapsevanemale ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.L 02.06.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu, registrikood 75016013), lepinguline esindaja Kerli

Kisper

Puudutatud isik I U.L (isikukood XXX)

Puudutatud isik II A.L (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.05.2025 määruse resolutsioon muutmata, muutes sama

määruse põhjendusi.

2. Jätta A.L määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud A.L kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-18528

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 06.12.2024 Harju

Maakohtule avalduse, milles palus teha A.L-ile (puudutatud isik II, ema) tema lapse U.L

(puudutatud isik I, laps) heaolu kaitseks ettekirjutuse, millega kohustada lapsevanemat

edastama koheselt Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse koolivälise

nõustamismeeskonna otsuse koolile, et saada lapsele kohandatud õppetingimused ning toetada

tema igapäevast toimetulekut; tegema koostööd Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna lapse heaolu talitusega ja täitma juhtumiplaani; tegema koostööd

XXX spetsialistidega või muu kooli spetsialistidega (õppeasutuse muutmise korral), osalema

aktiivselt oma last puudutavates küsimustes ning järgima kohtupoolseid soovitusi lapse

õppetöös osalemise toetamiseks.

2. Avalduse kohaselt on laps alaealine, kellel on olulisi raskusi hariduse omandamisel. XXX

on korduvalt nõustanud lapse ema lapsele sobivate õppetingimuste kohandamise ja

erivajadusi arvestava õppekeskkonna loomise vajadusest, kuna lapsel esineb raskusi riikliku

õppekava alusel õppimisel. Vaatamata sellele ei ole lapse ema vastavaid soovitusi kuulda

võtnud ega tegutsenud lapse arenguvajaduste ja heaolu tagamiseks. Haridus- ja Noorteameti

Rajaleidja keskus on koostanud lapsele õpinguid toetavaid soovitusi ning suunanud

lapsevanemat vajalike meetmete rakendamisele. Siiani ei ole lapsevanem andnud koolile

nõusolekut tutvuda Rajaleidja keskuse juhistega, mis on hädavajalikud lapse õppimise

toetamiseks ja tema vajaduste rahuldamiseks. Ema ei tee koostööd lapse heaolu spetsialisti

ega kooliga, et tagada lapsele vajalik tugi. Ema tegevusetus ja keeldumine vajalike sammude

astumisel kahjustavad otseselt lapse heaolu. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lapse heaolu

spetsialist koostas 14.11.2024 juhtumiplaani, kuid see ei ole siiani täidetud. Lähtudes

eeltoodust, oli ilmne, et hoolimata pikaajalisest ja järjepidevast nõustamisest erinevate

valdkondade spetsialistide poolt ei olnud lapsevanem astunud vajalikke samme oma lapse

huvides.

Puudutatud isiku seisukohad

3. Ema leidis, et avaldaja nõuded on põhjendamatud ning avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Ema arvates oli asi võimalik lõpetada, kui avaldaja võtab avalduse tagasi ja loobub oma

nõuetest. Menetluskulud palus ema jätta avaldaja kanda.

4. Ema vastuse kohaselt on koolil olemas Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse

koolivälise nõustamismeeskonna otsus, mida avaldaja nõuab. Seega on arusaamatu avaldaja

nõue otsuse temale edastamise kohta. Oluline on ka asjaolu, et see otsus oli tehtud ema

ainuisikulise tahte alusel ja avaldajal puudub õigus seda nõuda. Otsuses märgitud soovitused

kehtivad kuni 2023/2024 õppeaasta lõpuni, s.o käesoleval ajal need ei kehti ega oma avaldaja

jaoks tähtsust. Otsus puudutab lapse isiklikke andmeid ja seaduse kohaselt ei ole koolil õigus

neid nõuda. Nõuded koostöö tegemise kohta ei ole täidetavad, kuna ei ole määratud, millise

konkreetse toimingu peab ema tegema. Ema teeb pidevalt koostööd kooliga ja Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lapse heaolu talitusega, mistõttu on nõue

alusetu. Koolis ei ole eripedagoogi, logopeedi ega sotsiaalpedagoogi. Avaldaja põhjendused

lapse arengu ja seisundi kirjeldamise kohta on paljasõnalised ja meelevaldsed, kuna need ei

tulene tugispetsialistide seisukohast. Lapse 2024/2025 õppeaasta I trimestri tulemused on

rahuldavad ja seega on põhjendamatud ka avaldaja põhjendused, et laps ei ole võimeline

koolis õppima.

2-24-18528

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 15.05.2025 määrusega avaldaja avalduse lapsevanemale

ettekirjutuste tegemiseks läbi vaatamata seoses avalduse tagasivõtmisega ning jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli avaldajal tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg 6 esimesest lausest ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste

menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Avalduse tagasivõtmine oli

esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuli avaldaja esitatud avaldus

jätta läbi vaatamata.

7. Maakohus märkis, et TsMS § 172 ei reguleeri seda, kelle kanda jäävad menetluskulud

juhul, kui hagita menetluses avaldusest loobutakse. Hagita menetluses kannab menetluskulud

üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline.

Maakohus pidas oluliseks märkida, et käesoleval ajal ei ole kohtule teada asjaolusid, mis

annaksid alust arvata, et avaldaja poolt esitatud avaldus oleks täielikult perspektiivitu, alusetu

ning esitatud läbimõtlematult. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki

vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus pidas õiglaseks

jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Määruskaebus

8. Ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada osas,

milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue määruse, millega jätta asja

menetluskulud avaldaja kanda.

9. Määruskaebuse kohaselt pidi avaldaja avalduse tagasivõtmisel kandma ema menetluskulud

TsMS § 168 lg 4 kohaselt. Kui TsMS § 172 ei reguleeri seda, kelle kanda jäävad

menetluskulud juhul, kui hagita menetluses avaldusest loobutakse, siis oli maakohus

kohustatud kohaldama TsMS § 168 lg-t 4 ja tegema kohtumääruse lähtudes sellest, et avaldaja

peab kandma ema menetluskulud. Maakohus ei ole seda teinud. Selline seisukoht on ebaõige

ja vastuolus TsMS § 477 lg-ga 1. Maakohus märkis määruse p-s 46, et tegi määruse TsMS §

168 lg 4 alusel kuigi määruses põhjendas vastupidist, et TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud

õigusnormi hagita asjas kohaldada ei saa. Selline põhjendus on vastuoluline ja maakohus on

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Lisaks ei ole maakohus uurinud asjaolusid ega

hinnanud poolte väiteid. Selle tõttu ei saanud maakohus teha järeldust, mis on õiglane ja kas

on või ei ole õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vaatamata sellele otsustas

maakohus, et on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Avaldaja leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, maakohtu otsustus on

põhjendatud ning selle kujunemine jälgitav, mistõttu ei anna määruskaebuse väited alust

maakohtu määruse muutmiseks.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-18528

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 kohaselt tuleb muuta maakohtu

määruse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas, jättes määruse resolutsiooni muutmata.

Määruskaebust ei rahuldata.

13. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Ema vaidlustab

maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

TsMS § 659 ja § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

14. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud õigesti menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, kuid eksinud, märkides menetluskulude jaotamise alusena 168 lg 4, mistõttu muudab

ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määruse õiguslikku põhjendust. TsMS § 8 lg 2 ja §

477 lg 1 võimaldavad kohaldada TsMS §-s 168 sätestatut asjakohases ulatuses ka hagita

menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (TsMS I komm (2017), § 168, p

3.1). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus sõltub aga peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud

(TsMS I komm (2017), § 168, p 3.5).

15. Siinsel juhul on avaldaja võtnud 12.05.2025 avalduse tagasi seetõttu, et ema asus pärast

avalduse esitamist tegema koostööd kooli ja spetsialistidega ning astus samme lapse heaolu

tagamiseks. Täiendavate meetmete rakendamist ei peetud enam vajalikuks, s.o avaldaja

saavutas pärast avalduse esitamist puudutatud isiku II tegevuse tulemusena eesmärgi, mida

järgides ta kohtusse pöördus, mistõttu saab lugeda, et puudutatud isik II on TsMS § 168 lg-te

4 ja 5 mõttes avaldaja nõude rahuldanud. Maakohus märkis, et kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avaldaja poolt esitatud avaldus oleks täielikult

perspektiivitu, alusetu ning läbimõtlematult esitatud viidates PKS § 123 lg-le 1.

Ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna ema ei teinud koostööd oma lapse huvide

tagamiseks pika aja jooksul, siis ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine põhjendamatu.

Seejuures annab ka ringkonnakohtu hinnangul õigustuse menetluskulude menetlusosaliste

endi kanda jätmiseks asjaolu, et tegemist oli vanema õigusi ja kohustusi puudutava asjaga,

milles tehakse esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend. Põhjendamatu oleks sellises

olukorras jätta menetluskulud lapse või lapse huve kaitsva asutuse kanda. Seega on praeguses

asjas õigustatud kolleegiumi hinnangul tugineda menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-le

5 ja TsMS § 172 § lg 1 ls-le 2, mistõttu jättis maakohus jättis menetluskulud lõppjäreldusena

õigesti menetlusosaliste endi kanda.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata,

muutes osaliselt vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebuse väited ei anna alust

menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.

17. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ema, kui määruskaebuse esitaja, kanda. Toimiku

materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud määruskaebemenetluses

rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seega ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)