3-25-2352/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2352

Haldusasi

H.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.07.2025

otsuse nr 15.3-3.4/1139-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja H.Z

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.Z määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.Z määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2025. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Asendada kaebaja nimi avaldatavas määruses tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis H.Z ’le (kaebaja) 14.06.2022 otsusega

elamisloa nr 1058631697/TE õppimiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 162 lg 1 alusel

kehtivusajaga kuni 31.08.2026.

2. PPA tunnistas 10.07.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1139-1 kehtetuks kaebajale väljastatud

tähtajalise elamisloa nr 1058631697/TE alates 10.07.2025 (resolutsiooni p 1); kohustas

kaebajat koheselt sundtäitmise korras Eesti Vabariigist lahkuma India Vabariiki (resolutsiooni

p 2) ja kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3).

3. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse PPA 10.07.2025 otsuse tühistamiseks. Koos

kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse.

3-25-2352

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2025 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja

EÕK taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja palub peatada väljasaatmisotsuse õigusliku toime ja lubada tal naasta Eestisse

doktorantuuri lõpetamiseks. Seega taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud

haldusakti kehtivuse peatamist kaebaja kohese väljasaatmise ja tema sissesõidukeelu osas.

Kaebaja ei ole otsesõnu taotlenud vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamist temale

väljastatud elamisloa kehtetuks tunnistamise osas;

2) kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on täidetud ja ta on Eestist välja saadetud. Seega

EÕK korras lahkumiskohustuse täitmise või kehtivuse peatamine võimalik ei ole. Kaebajal on

esialgse õiguskaitse vajadus sissesõidukeelu osas tulenevalt asjaolust, et kaebajal on Eestis

pooleli doktorantuur ja lapseootel abikaasa. Ainuüksi tulevikus jõustuva kaebust rahuldava

kohtuotsusega ei oleks ilmselgelt võimalik tagasiulatuvalt kõrvaldada sissesõidukeelu faktilisi

tagajärgi, s.o võimaluse puudumist tulla Eestisse ja jätkata õpinguid ning olla toeks Eestis

viibivale abikaasale. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ka sissesõidukeeldu

puudutavas osas;

3) kaebus ei oma selliseid eduväljavaateid, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtivuse peatamise.

Kaebaja elamisluba tunnistati kehtetuks, koostati lahkumisettekirjutus viivitamatu

sundtäitmisega ja kohaldati sissesõidukeeldu lähtudes kaebajast tulenevast julgeolekuohust

Eesti Vabariigile. PPA kajastas 10.07.2025 otsuses üldsõnaliselt kaebajale tehtavaid

etteheiteid ja viitas KAPO dokumentidele, sh 09.06.2025 salajasele dokumendile. Kohus

tutvus 21.07.2025 KAPO 09.06.2025 dokumendiga. Selles dokumendis kajastatud andmetel

võib kaebajat pidada Eesti Vabariigile julgeolekuohtu tekitavaks isikuks;

4) nagu kaebaja ise kaebuses märgib, on KAPO ametnikud viinud temaga 2024. a läbi

preventiivse vestluse ning kaebajale on teada põhjused, miks teda peetakse Eesti Vabariigile

julgeolekuohuks. Seega ei ole kaebaja väide, et ta ei ole teadlik PPA 10.07.2025 otsuse

põhjendustest, tõele vastav. Kaebaja ettepanek, et ta on nõus järgima järelevalve- või

aruandluskohustusi ning muid mõistlikke turvameetmeid, näitab, et ta saab aru, milliseid

asjaolusid tema puhul on ohuks peetud;

5) kaebaja huvi Eestisse tagasi tulla ei kaalu üles avalikku huvi, et ei realiseeruks kaebajast

lähtuv oht riigi julgeolekule;

6) kaebaja Eestisse tagasi pöördumiseks peaks kaebajal olema kehtiv õiguslik alus Eestis

viibimiseks (välismaalaste seaduse § 43). Seega tuleks kaebaja võimalikuks Eestisse

naasmiseks peatada vaidlustatud haldusakt ka kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise osas.

Selle abinõu rakendamine ei oleks avalikku huvi silmas pidades õigustatud;

7) hoolimata sellest, et kaebajale võivad tekkida kaebuse rahuldamisel ja EÕK taotluse

rahuldamata jätmisel negatiivsed tagajärjed, mida ei ole võimalik hiljem heastada, siis kaalub

oht Eesti riigi julgeolekule üles kaebaja subjektiivsete õiguste potentsiaalse riive.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1

tühistamist ning EÕK taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebajale tekib pöördumatu kahju. Kaebaja õppis doktorantuuris ja ta plaanis lõpetada

2025. a-l. Kaebaja võib kaotada töö ja ta ei pruugi saada doktorantuuri lõpetada. Kaebaja

abikaasa on kuuendat kuud rase ja viibib üksinda Eestis;

2) julgeolekuohtu jaatatakse salastatud teabe alusel. Kaebaja pole seda näinud ega saanud

sellele vastata. Kaebajat pole karistatud.

2(3)

3-25-2352

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

7. EÕK kohaldamist on põhjust kaaluda, kui vastupidisel muutuks kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega oluliselt raskemaks või võimatuks.

8. Kaebaja soovib kaitsta talle elamisloa alusel võimaldatud materiaalset positsiooni, s.o

lõpetada Eestis ülikooli õpingud. Kaebuses toodud põhistuste alusel pole võimalik järeldada,

et kui kohus EÕK-d ei kohalda, siis kaebajal poleks üldse võimalik doktorantuuri lõpetada

pärast seda, kui nt jõustuks kaebust rahuldav kohtuotsus. Kaebaja üksnes märkis, et tal oli

plaanitud doktorantuur lõpetada 2025. a-l. Samas pole kaebaja esitanud põhistusi selle kohta,

miks tal pole võimalik doktorantuuri lõpetada hiljem. Muid materiaalselt kaitstavaid

õiguslikke positsioone kaebuse alusel pole võimalik järeldada.

9. Kaebaja väide, et tema lapseootel abikaasa viibib Eestis, ei ole kaalukas õiguslikult

kaitstav positsioon. Kaebaja abikaasa on India Vabariigi kodanik, kellel on säilinud

kodakondsusjärgse riigiga sidemed. Kaebaja abikaasal on õigus viibida Eestis tähtajalise

elamisloa alusel (s.o kaebaja juurde elama asumiseks). Käesoleval hetkel puudub kaebajal

Eestis viibimiseks õiguslik alus. Muudel alustel pole kaebaja abikaasale Eestis viibimiseks

luba antud. Kaebaja ja tema abikaasa saavad perekonnaelu elada kodakondsusjärgses riigis,

millega neil on sidemed säilinud.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)