3-25-2094/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2094

Haldusasi

A. Ai, B. Bi, C. Ci, D. Di, E. E, F. F, G. G, H. Hi, I.

Ii, J. Ji, K. Ki, L. Li, M. Mi, N. N, O. Oi, P. Pi,

Aardepesa OÜ, Q. Q, R. R, S. S, T. T, U. U, V. V, W.

W, X. Xi, Y. Yi ja Z. Zi kaebus Vabariigi Valitsus 22.

mai 2025. a tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu

algatamise korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad A. A, B. B, C. C, D. D, E. E, F. F, G. G, H.

H, I. I, J. J, K. K, L. L, M. M, N. N, O. O, P. P,

Aardepesa OÜ, Q. Q, R. R, S. S, T. T, U. U, V. V, W.

W, X. X, Y. Y ja Z. Z, esindaja vandeadvokaat

Kristiina Urb-Semjonov

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja toimikusse vaidlustatud korralduse eelnõu seletuskiri ja 10.

aprillil 2023 koostatud aruanne „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse

lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade ruumianalüüsi koostamine“.

2. Tagastada kaebus selle esitajatele.

3. Edastada määrus teadmiseks Vabariigi Valitsusele ja Fermi Energia AS-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus algatas 22. mai 2025. a korraldusega nr 102 riigi eriplaneeringu 600

MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks.

Valitsus algatas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringuala hõlmab maa-

ala Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja

Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas.

Lisaks on hõlmatud mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala asukoht ja piir on

esitatud korralduse lisas.

3-25-2094

2. 25. juunil 2025 esitasid A. A, B. B, C. C, D. D, E. E, F. F, G. G, H. H, I. I, J. J, K. K, L. L,

M. M, N. N, O. O, P. P, Aardepesa OÜ, Q. Q, R. R, S. S, T. T, U. U, V. V, W. W, X. X, Y. Y

ja Z. Z Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tuvastada korralduse nr 102

õigusvastasuse.

2.1. Kaebajad elavad või omavad kinnistuid planeeringualal. Seega on korraldusel vahetu mõju

kaebajate õigustele.

2.2. Korraldus on antud ilma tuumaenergia kasutuselevõtuks nõutava seadusliku ja

institutsionaalse raamistikuta. Korraldus rikub kaebajate omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32),

õigust menetlusele (PS § 14) ja julgeolekule (PS § 13 lg 2). Korraldus eirab planeerimisseaduse

(PlanS) § 28 lg 2 p-s 11 sätestatud julgeolekunõudeid. Tuumajaama rajamise otsust ei tohiks

teha kiirustades. Riigi tegevus õõnestab õigusriigi põhimõtteid ning võib ohtu seada kaebajate

ja kogu Eesti elanikkonna julgeoleku.

2.3. Kaebajatel on HKMS § 45 lg 3 järgi kaebeõigus menetlustoimingute vaidlustamiseks. Eri-

planeeringu ja KSH algatamine olukorras, kus tuumaenergiaalane õiguslik regulatsioon

puudub, on niivõrd oluline viga, et juba praegu saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla

õiguspärane. Kuna valdkonda reguleeriv õiguslik raamistik puudub, ei ole teada, millistest

kriteeriumidest lähtudes peaks planeerimismenetlust läbi viima ja mille alusel hinnata

keskkonnamõju.

2.4. Planeeringuala määratlemine ning selle avalik teatavakstegemine mõjutab kaebajate

omandi kasutamist ja kinnistute väärtust. Keegi ei taha osta endale kodu tuumaelektrijaama

vahetusse lähedusse. Potentsiaalsed ostjad ja investorid keelduvad kinnistutega seotud

tehingutest ja investeeringutest.

2.5. Riigi eriplaneeringu algatamine toob kaasa teadmise, et kinnisasjadel hakkavad tulevikus

kehtima PlanS § 53 lõigetest 2 ja 3 tulenevad olulised ehitus- ja arendustegevuse piirangud, sh

peatatakse olemasolevate detailplaneeringute kehtivus viieks aastaks alates eriplaneeringu

kehtestamisest.

2.6. Eriplaneeringu kehtestamine olukorras, kus puudub mis tahes õiguslik raamistik mõjutab

inimeste võimalust saada õiglast hüvitist nende kinnisvara eest või võimalusi vara võõrandada.

Riik surub inimesed nurka ja sunnib neid oma kodudest loobuma ebaproportsionaalselt odava

hinna eest.

2.7. Letipea küla on olulise kultuuripärandiga unikaalne rannaküla, mis asub looduskaunis ja

miljööväärtuslikus piirkonnas. Tuumaelektrijaam, selle infrastruktuur ja tööjõud hävitaks piir-

konna miljööväärtuse. On ilmselge, et juba täna kahjustab eriplaneeringu menetluse algatamine

võimalusi Letipea külas asuvaid kodusid müüa.

2.8. Kaebajad ei saa enam planeerida oma kinnistutel renoveerimis-, remondi- või arendustöid

ega kinnistute väärtust tõstvaid tegevusi. Võimalus ehitustegevuseks võib olla juba lähiajal

täielikult välistatud või olulisel määral piiratud. Pole mõistlikku põhjust teha kulutusi kinnis-

asjadele, mille väärtus seoses eriplaneeringu algatamisega ainult langeb. Selline olukord rikub

kaebajate õiguspärast ootust oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Ka tekitab see kaebajates

ebakindlust ja ärevust. Kuna õiguslik raamistik puudub täielikult, pole sätestatud ka seda, kas

kaebajate kinnistud tuleks välja osta või nende väärtuse vähenemine kompenseerida, kes seda

peaks tegema ja millistest kriteeriumidest lähtudes.

2.9. Riigikogu võttis 12. juunil 2024 vastu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu

toetamine“. Riigikogu otsustas toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist

ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Riigikogu on määranud, et õigusraamistik

tuleb luua enne asukohavaliku kinnitamist.

2(8)

3-25-2094

2.10.

8. mail 2025 edastas Kliimaministeerium arvamuse avaldamiseks tuumaenergia ja -

ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Seega on õigusliku regulatsiooni välja-

töötamine alles algusjärgus. Üks VTK-s märgitud vajalik muudatus seondub asukohavalikuga

(tuumakäitise asukohavaliku nõuded ja metoodika). Tegemist on lubamatu õigusselgusetusega.

2.11.

IAEA (International Atomic Energy Agency, Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur)

tuumaenergia taristu hindamise ekspertmissiooni käigus tehti Eestile mitmeid ettepanekuid ja

soovitusi. Üheks soovituseks oli „täpsemalt läbi mõelda asukohavaliku kriteeriumite määramise

ja litsentseerimise protsess“. Selgituseks on märgitud, et „missiooni ettevalmistamiseks esitatud

materjalides kirjeldati asukohavaliku protsessi lähtuvalt kehtivast riikliku eriplaneeringu

protsessist, mida on aga plaanis lähiaastatel muuta.“ Planeeritava tegevusena on esile toodud:

„Positiivse otsuse järel lisatakse asukohavaliku sätted ja asukohtade iseloomustamise

kriteeriumid 2024. a koostatavasse planeerimisseaduse muutmise eelnõusse ja selle

alamaktidesse. Lõpliku asukohavaliku peab kinnitama tuumaregulaator, kes peab olema

asukoha kinnitamise hetkeks loodud ja toimiv“. Ühtegi plaanitavatest tegevustest ei ole riigi

eriplaneeringu algatamise ajaks tehtud.

2.12.

Olukorras, kus ei ole isegi mitte teada, milliste nõuete ja metoodika põhjal asukohta

peaks valima, ei ole võimalik seda teha kaebajate huve arvestavalt. Kogu järgnev menetlus on

läbipaistmatu ega saa päädida õiguspärase haldusaktiga.

2.13.

Läbi pole mõeldud ka seda, millised nõuded peaksid kehtima riigi eriplaneeringu

taotlejale (praegusel juhul Fermi Energia AS). Tuumajaam kätkeb uudseid riske. Kaitse-

ministeerium leidis vastuses VTK-le, et analüüsimist vajab see, kuidas toimub tuumajaama

külastavate isikute taustakontroll. Kaitseministeerium tõi esile, et seoses tuumajaamaga kasvab

töökoormus ka julgeolekuasutustel, kes tegelevad vastuluure, terrorismivastase võitluse ja

massihävitusrelvade leviku tõkestamisega. Seetõttu tekkib põhjendatult küsimus, kas taotleja

isikut peaks erakordsetest julgeolekuriskidest tulenevalt kontrollima.

2.14.

Ilma asjakohase õigusliku regulatsioonita pole võimalik KSH-d raames kõiki ohte ja

riske asjakohaselt hinnata. See rikub kaebajate õigust tõhusale õiguskaitsele. Puudulikult

hinnatud riskide maandamiseks oleks liiga hilja pärast planeeringu kehtestamist või ehituse

algust. Olukorras, kus menetlustoimingu hilisema vaidlustamise korral ei ole õiguskaitse enam

tõhus või võimalik, tuleb võimaldada toimingu vahetut kohtulikku kontrolli. Vastasel juhul

võib kaebajate vara väärtusele tekitatud kahju ning julgeoleku- ja keskkonnariskid

pöördumatult süveneda.

2.15.

Tagatud pole see, et kinnisvaraomanikele hüvitataks õiglaselt nende õiguste riive seoses

jaama rajamisega kaasneva vara väärtuse vähenemisega vm oluliste mõjutustega. Riigi selline

käitumine on vastuolus riigivõimu omavoli keeluga (PS § 13 lg 2). Hüvitamise aluste ja

määrade määramine pärast otsuste tegemist võimaldab kunstlikult alandada vara väärtust.

Selline menetlus jätab mõjutatud isikud ilma õiguskaitse võimalustest ning muudab riigi

tegevuse ettearvamatuks ja juhuslikuks.

2.16.

Näiteks inglise õiguses kehtib vara väärtuse vähenemise korral nn kahjustamisteate

kord. Teatud tingimustel on maaomanikel õigus esitada haldusorganile kahjustamisteade ehk

nõuda haldusorganilt oma kinnisasja ostmist. Selle kohta on kasutusel termin “statutory

blight”. See tähendab olukorda, kus kinnisvara väärtus või majandustegevus väheneb tingituna

võimalikust tulevasest arendusest piirkonnas. Erinevatel riikidel on kasutusel erinevad

meetodid, kuidas sellises olukorras on õiglast hüvitist määrata. Tuumaelektrijaama rajamine

ilmselgelt tekitab efekti, mis inimeste kinnisasja väärtust negatiivselt mõjutab. Puuduvad

selgelt kokku lepitud reeglid, kuidas saada hüvitist, kui inimene peaks soovima oma kodust

loobuda.

3(8)

3-25-2094

2.17.

Praegu põhjustab potentsiaalne arendaja pika eriplaneeringu menetluse ajal Letipea küla

kinnisvara väärtuse languse. Kui ta pärast midagi hüvitabki, siis endale mugavamatel ja

soodsamatel tingimustel, ostes meeleheitel inimeste vara lõpuks kokku n.ö võileivahinnaga.

2.18.

IAEA avaldatud juhend rõhutab vajadust sõltumatu tuumaregulaatori järele. S.o

regulatiivorgan, millel peab olema piisavalt ressursse ja asjakohased kontrollivolitused. Tuuma-

regulaatori funktsioonid tuleks eraldada mistahes muu tuumaenergiat edendava või kasutava

asutuse või organisatsiooni ülesannetest. Tuumaohutuse seisukohalt on oluline sõltumatu ja

pädeva asutuse olemasolu, kellel oleks ka tegelikult võimalik oma sõna maksma panna.

2.19.

VTK-s on märgitud, et KeA ülesandeid, mis on praegu seotud kiirgustegevusega,

hakkab täitma uus valitsusasutus. Praegu sellist asutust veel ei ole. Riigikogu otsuse eelnõu

seletuskirja järgi peab tuumaregulaatori loomine eelnema asukohavaliku kinnitamisele. Sama

rõhutas INIR missioon.

2.20.

PlanS § 31 lg 1 järgi tehakse riigi eriplaneeringu eelvalik koostöös ministeeriumide ja

teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi see käsitleb. Tuumaelektrijaama

eriplaneering puudutab otseselt tuumaregulaatorit, kuhu peaks olema koondatud parim tuuma-

ohutusalane kompetents. Ka peaks see olema täiesti sõltumatu, mh riigi eriplaneeringu

taotlejast. Kuna tuumaregulaator kui kompetentne asutus puudub, ei ole võimalik PlanS § 31

tingimusi täita.

2.21.

Riigi eriplaneeringu algatamisega võib kaasneda oht riigi julgeolekule (vt PlanS § 28 lg

2 p 11). Planeerimine strateegiliselt ja geopoliitiliselt tundlikku piirkonda Kunda ja Narva lahe

vahel suurendab märkimisväärselt julgeolekuriske. Oht riigi julgeolekule mõjutab vahetult iga

Eesti elanikku, sh kaebajaid. Oht kaebajatele on suurem, kuna nad elavad kõnealuses

piirkonnas. Eriplaneeringu taotluse, algatamise korralduse ja ruumianalüüsi raames ei võetud

arvesse Venemaast lähtuvat sõjalist ohtu ega hinnatud Zaporižžja-tüüpi ründeolukordi.

2.22.

Kaitseministeerium tõi juba 5. augusti 2022. a kirjas esile, et kaaluda ei tohiks Loksa-

Tapa-Mustvee liinist idapoolseid alasid. Tuumajaam ja sellega seonduvad objektid võivad olla

sabotaaži ja terroriakti sihtmärk. Tuumajaama on võimalik rünnata mitmel viisil, sh droone

kasutades. Tuumajaama vahetus läheduses olevad elamud ja infrastruktuurid, sh Letipea küla

võivad samuti olla rünnakute sihtmärgiks. Loksa-Tapa-Mustvee liinist ida pool asuvad

asukohaalternatiivid vajavad põhjalikku analüüsi, julgeolekuohu kaardistamist ja ohtude

maandamist. Mõjuanalüüsi puudumisele on viidanud ka Justiits- ja digiministeerium arvamuses

VTK kohta.

2.23.

Korralduses pole lahendatud küsimust tuumajäätmetest. Tuumajäätmete käitlus on

tuumaprogrammi oluline ja lahutamatu osa. IAEA juhendi järgi tuleb tuumajäätmete lõpp-

ladestamisele juba protsessi algusest saadik tähelepanu pöörata. 10. aprillil 2023 koostatud aru-

andes „Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asu-

kohtade ruumianalüüsi koostamine“ on märgitud, et raadioaktiivsete jäätmete

transpordivajaduse vähendamiseks on soovitatav kaaluda võimalusi rajada jäätmete

lõppladestuspaik tuumajaama lähedusse.

2.24.

Olukord, kus tuumajaama eriplaneering on juba algatatud, toob see tõenäoliselt kaasa

selle, et samasse asukohta planeeritakse ka tuumajäätmete lõppladestuspaik. Sellele, et tuuma-

jaamaga koos on vaja kavandada lõppladestuspaik, on oma arvamuses VTK kohta viidanud

Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Vabariigi Valitsus on seda põhimõtet eiranud. Kaebajate

õigusi mõjutab see, kui nende lähedusse rajatakse hiljem tuumajäätmete lõppladestuspaik.

Vaidlustatud korralduses pole nähtud ette võimalust avaldada arvamust lõppladestuspaiga

kohta.

4(8)

3-25-2094

2.25.

10. aprillil 2023 valminud riiklikus ruumianalüüsis leiti vähemalt 15 ala Eestis, mis

sobiks tuumaelektrijaama rajamiseks. Fermi Energia AS valis aga välja ühe piirkonna.

Vabariigi Valitsus lähtus arendaja soovidest. Praeguseks on Fermi Energia AS esitanud Viru-

Nigula vallavolikogule taotluse Kunda linnas asuvale Madala kinnistule (katastritunnus

90301:001:0611) hoonestusõiguse seadmiseks. Fermi Energia AS valis asukohad tegelikult

välja juba 2020. a eeluuringu järgi. Uuringus ei arvestatud aga Venemaa-Ukraina sõjaga ega

Venemaast tingitud julgeolekuohuga. Julgeolekuküsimust pole käsitletud ka 2023. a-l valminud

ruumianalüüsis.

2.26.

Eriplaneeringu korralduse seletuskirja kohaselt on planeeringuala ettepanek tehtud

projekti elluviidavuse ja tasuvuse analüüsi tulemustel. Riigikohus selgitas 11. oktoobri 2018. a

määruses asjas nr 3-17-2132, et asukohta, kus käitise rajamise või hilisema käitamisega võiksid

kaasneda väiksemad keskkonnahäiringud, ei tohiks juba ette valikust välistada üksnes põhjusel,

et sinna käitise rajamine oleks käitajale mõnevõrra kulukam või selle käitamisel saadav tulu

väiksem (p 15). Tasuvusest olulisem on julgeolekuohtude maandamine. Ka pole arvesse võetud

Letipea piirkonna kultuurilist väärtust. Planeeringuala hõlmab ka Letipea loodusala. Jääb

mulje, et riik lähtub üksnes arendaja huvidest. Õigusriigis peaks planeerimis- ja

regulatsiooniprotsess toimuma vastupidi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamine on menetlustoimingud. Üldjuhul pole menetlus-

toimingu, sh planeeringu algatamise toimingu vaidlustamine lubatud. Huvitatud isikutel tuleb

esitada oma väited planeerimismenetluses ja oodata ära menetluse lõpptulemus. Menetlus-

toimingu peale võib esitada kaebuse kahel erandlikul juhtumil:

a) kui toiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või

lõplikust toimingust, või

b) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).

Lisaks eeltoodule peab toimingu õigusvastasuse tuvastamine olema kaebaja õiguste kaitseks

vajalik ja õiguste kaitseks ei tohi leiduda tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4 ja 45 lg 2).

Arvestada tuleb ka sellega, et kaebajad võivad kohtusse pöörduda üksnes oma õiguste, mitte

avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2).

4. Kaebajad selgitavad, et elavad või omavad kinnistuid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula

vallas Letipea külas (vt digitoimiku leht (dtl) 17). Kaebajad leiavad, et eriplaneeringu

algatamine vähendab nende kinnisvara väärtust ja riivab seega menetluse lõpptulemusest

sõltumata nende õigusi. Kaebajad esitasid oma väite kinnituseks kutselise hindaja Virgo

Laansoo 19. juuni 2025. a e-kirja (dtl 19), milles hindaja märkis: „Kuna tuumajaamade teema

on juba üleval ja võimalikud piirkonnad välja valitud, siis tõenäoliselt on negatiivne mõju juba

olemas.“

5. Vaidlustatud korralduse p-i 13 järgi hõlmab planeeringuala maa-alasid Lääne-Viru maa-

konnas Viru-Nigula vallas, aga ka Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni

vallas. Lisaks hõlmab planeeringuala maa-ala Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila

vallas ja Kohtla-Järve linnas ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 1285 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas.

6. Kaebajad viitavad Fermi Energia AS planeeringu algatamise taotlusele, mille järgi on

kõnealuses piirkonnas peetud jaama jaoks sobivaks kahte võimalikku ala, üks neist Letipea

kandis, teine Lüganuse vallas. Vaidlustatud korralduse seletuskirjas, mille kohus võtab

praeguse asja toimikusse, on selgitatud, et tehtud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemusel leiti,

et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila,

5(8)

3-25-2094

Kunda, Loksa ja Varbla piirkonnas. Fermi Energia AS leidis edasise analüüsi põhjal, et Loksa

ja Varbla piirkonnad tuleb välistada keskkonnakaitseliste piirangute tõttu, mis muudavad

keeruliseks jaama jaoks vajaliku taristu rajamise. Varbla piirkond on ka sotsiaalmajanduslikult

vähem sobiv.

7. Seega on kaebajate elukoha lähistele jääv piirkond korralduse seletuskirja järgi üks kahest

esialgsete analüüside põhjal sobilikuks peetud aladest, kuid mitte ainus. Seejuures ei ole

vaidlustatud korralduses endas ega sellele lisatud kaardil Letipea küla piirkonda tuumajaama

potentsiaalse asukohana eraldi esile toodud. Korralduses märgitud planeeringuala hõlmab

Letipea kandist oluliselt laiemat maa-ala.

8. Silmas tuleb pidada ka seda, et planeeringu algatamise korralduses märgitud esialgne

teadaolev planeeringuala ei piira käitise asukoha valikut üksnes selle alaga. Riigikohus on

selgitanud, et see oleks vastuolus asukohavaliku menetluse eesmärkidega, milleks on

muuhulgas avalikkuse ja huvitatud isikute tõhus kaasamine otsustusprotsessi ning käitisele

sobivaima asukoha leidmine. Ettepanekud kavandatava ehitise asukoha kohta ei ole piiratud

planeeringu algatamise otsuses kindlaks määratud esialgse planeeringualaga (11. oktoobri

2018. a määrus asjas nr 3-17-2132, p 14). Ka vaidlustatud korralduse seletuskirjas on märgitud,

et arvestada tuleb võimalusega, et menetluse käigus võidakse teha põhjendatud ettepanek

kaaluda täiendavaid asukohaalternatiive (lk 8). Vaidlustatud korraldusega pole seega ühtegi

asukohta välistatud.

9. Kaebajad saavad esitada oma seisukohad jaama asukohavaliku kohta edasises planeerimis-

menetluses. Sealhulgas võivad kaebajad esitada ettepaneku rajada jaam asukohta, mis jääb

välja algatamise korralduses märgitud planeeringualast. Planeeringu algatamise korralduse

vaidlustamine ei ole seega kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Planeerimismenetlusega

paralleelse kohtuvaidluse pidamine ei ole otstarbekas ega tõhus viis kaebajate õigusi kaitsta.

10. Iseenesest võib see, et mingi piirkond on hõlmatud kavandatava käitise planeeringualasse

ning et seda kaalutakse käitise ühe võimaliku asukohana, tõepoolest tekitada teatava

ebakindluse või mure piirkonna tuleviku pärast. Ei saa välistada, et see võib mõnel juhul

mõjutada ka kinnisvarahindu. Tegu ei ole siiski sellise asjaoluga või õiguste riivega, mida

haldusorgan peaks juba planeeringu algatamist otsustades arvestama või kaaluma. Võimalik

faktiline mõju või planeeringu algatamisest põhjustatud ärevus ei ole põhjuseks jätta mingi ala

planeeringualast välja. Vastasel juhul oleks suurema keskkonnamõjuga käitiste efektiivne

asukohavalik äärmiselt keeruline. Liiati poleks kaebajate kodukoha planeeringualast

väljajätmisest ka kaebajate õiguste kaitseks kasu, sest, nagu märgitud, ei ole planeeringuala

määratlemine menetluse algfaasis edasises menetluses siduva tähendusega.

Kuivõrd planeeringuala määratlemise võimalik faktiline mõju kaebajate vara väärtusele ei ole

asjaolu, mida vastustaja oleks planeeringut algatades pidanud arvestama, ei ole tegu ka sellise

asjaoluga, mille põhjal tunnustada kaebajate õigust eriplaneeringu ja KSH algatamist kui

menetlustoimingut vaidlustada.

11. Kaebajad leiavad, et eriplaneeringu algatamine on õigusvastane asjakohase õigusliku

raamistiku puudumise tõttu. Kaebajate meelest tingib see vältimatult nende õigusi rikkuva

haldusakti andmise.

12. „Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“ (dtl 22) järgi on

õigusaktides vaja teha muudatusi muuhulgas tuumakäitise asukohavaliku nõudeid ja

metoodikat puudutavas osas. Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on viidatud Tuumaenergia

Töörühma lõpparuandes „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“ võetud

seisukohale, et planeerimisprotsessis peab osalema tuumaregulaator. Planeeringut ei saa

kehtestada enne tuumajaama asukohavalikut reguleerivate õigusaktide jõustumist. Vastustaja

6(8)

3-25-2094

leidis, et enne tuumaregulaatori loomist ja valdkondlike õigusaktide vastuvõtmist on võimalik

eriplaneering algatada, kuid selle detailse lahenduse koostamisel on ohutusküsimuste

hindamiseks vajalik nii regulaatori kui ka õigusraamistiku olemasolu (seletuskiri, lk 6).

13. Kohus ei võta praeguses määruses seisukohta, kas tuumaelektrijaama asukohavaliku

protsessi algatamine enne vajalikuks peetud regulatsiooni kehtestamist on õiguspärane või

mitte. Vaidlustatud menetlustoimingu võimalik õigusvastasus ei tingi vältimatult kaebajate

õigusi rikkuva haldusakti andmist. Nagu juba märgitud, võidakse planeerimismenetluse

tulemusel jõuda otsusele, et jaama asukohaks on sobivaim mõni muu ala, mitte Letipea

piirkond. Sellisel juhul ei riku eriplaneering kaebajate õigusi sõltumata sellest, kas selle

algatamiseks tulnuks ära oodata uute õigusnormide kehtestamine või mitte. Ka võib vastustaja

jõuda menetluse tulemusel otsusele jätta eriplaneering kehtestamata. Seega pole kaebajate

subjektiivsete õiguste riive võimaliku õigusvastase lõppotsuse tagajärjel vältimatu.

Kaebeõiguse erandkorras tunnustamiseks pole niisiis alust. Kui lubada kaebajatel sellises

olukorras planeeringu algatamist vaidlustada, võib see viia kaebeõiguse teostamiseni avalikes

või kolmandate isikute huvides mitte kaebajate endi subjektiivsete õiguste kaitseks.

14. Kohus võtab asja toimikusse kaebuses viidatud 10. aprillil 2023 koostatud aruande

„Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade

ruumianalüüsi koostamine“1. Aruande kokkuvõttes on märgitud, et tuumkütuse

lõppladestuspaiga ruumianalüüsi tulemusel leiti Eesti Vabariigi piires 16 potentsiaalset

piirkonda, mis valdavalt sobivad nii reaktori kui ka lõppladestuspaiga rajamiseks. Aruande

järgi on radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamiseks sobivaid asukohti Eestis enam

kui väikese moodulreaktori rajamiseks sobivaid asukohti. Radioaktiivsete jäätmete

transpordivajaduse vähendamiseks on soovitatav kaaluda võimalusi rajada jäätmete

lõppladestuspaik tuumajaama lähedusse. See vähendab radioaktiivsete jäätmete transpordi

vajadust, võimaldab ühildada asukohaspetsiifilisi uuringuid ning objektide teenindamiseks

vajalikku rajatavat infrastruktuuri.

15. Kaebajad saavad seisukoha, et tuumaelektrijaama ja jäätmete ladestuspaiga asukohta võib

olla mõistlik otsida paralleelselt, esitada planeeringu menetluses. Vaidlustatud korraldus ei piira

seda võimalust mingil moel. Juhul, kui tuumajäätmete ladestuskoha asukohavalik ei toimu

reaktori asukohavalikuga samal ajal, tuleb vastustajal silmas pidada seda, et kaebajate õigused

oleksid sellegipoolest tõhusalt kaitstud. Kui reaktori rajamine piirkonda suurendab oluliselt

võimalust, et lähedusse kavandatakse tulevikus ka tuumajäätmete ladestuspaik, on selle

võimalik mõju, sh kohalikele elanikele ja nende elukeskkonnale üks asjaoludest, mida tuleb

jaama asukohavaliku menetluses arvestada ja kaaluda.

Kaebajate õiguste tõhusaks kaitseks seoses tuumajäätmete ladestuspaiga asukohavalikuga pole

seega vajalik tunnustada nende kaebeõigust praeguses kohtuasjas.

16. Kaebajate viide PlanS § 53 lg-tele 2 ja 3 pole asjakohane. Planeeringualale varem

kehtestatud planeeringute kehtivus peatub siis, kui riigi eriplaneering kehtestatakse, mitte selle

algatamisel.

17. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg

2 p 1). Kaebus tuleb tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43

lg 2).

Pihel Sarv

1 Kättesaadav kliimaministeeriumi lehelt: link (külastatud 28. juulil 2025).

7(8)

3-25-2094

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)