2-24-11134/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11134

Tsiviilasi

Bondora AS hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9859,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: A. K. (isikukood XXX)

kohtuistung 03.06.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel

põhivõlg 177,77 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 14.10.2023-28.07.2025 eest 37,83 eurot ja

viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel

põhivõlg 113,80 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt 2,56 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed järgmiselt:

13.08.2025 22,76 eurot

13.09.2025 22,76 eurot

13.10.2025 22,76 eurot

13.11.2025 22,76 eurot

13.12.2025 22,76 eurot

13.01.2026 22,76 eurot

13.02.2026 22,76 eurot

13.03.2026 22,76 eurot

13.04.2026 22,76 eurot

13.05.2026 22,76 eurot

13.06.2026 22,76 eurot

13.07.2026 22,76 eurot

13.08.2026 22,76 eurot

13.09.2026 22,76 eurot

13.10.2026 22,76 eurot

13.11.2026 22,76 eurot

13.12.2026 22,76 eurot

13.01.2027 22,76 eurot

13.02.2027 22,76 eurot

13.03.2027 22,83 eurot

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel

põhivõlg 659,11 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt 59,50 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed järgmiselt:

15.08.2025 34,69 eurot

15.09.2025 34,69 eurot

15.10.2025 34,69 eurot

15.11.2025 34,69 eurot

15.12.2025 34,69 eurot

15.01.2026 34,69 eurot

15.02.2026 34,69 eurot

15.03.2026 34,69 eurot

15.04.2026 34,69 eurot

15.05.2026 34,69 eurot

15.06.2026 34,69 eurot

15.07.2026 34,69 eurot

15.08.2026 34,69 eurot

15.09.2026 34,69 eurot

15.10.2026 34,69 eurot

15.11.2026 34,69 eurot

15.12.2026 34,69 eurot

15.01.2027 34,69 eurot

15.02.2027 34,69 eurot

15.03.2027 34,69 eurot

15.04.2027 34,69 eurot

15.05.2027 34,69 eurot

15.06.2027 34,69 eurot

15.07.2027 34,69 eurot

15.08.2027 34,69 eurot

15.09.2027 34,69 eurot

15.10.2027 34,69 eurot

15.11.2027 34,69 eurot

15.12.2027 34,69 eurot

15.01.2028 34,69 eurot

15.02.2028 34,69 eurot

15.03.2028 34,69 eurot

15.04.2028 34,43 eurot

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel

põhivõlg 460,92 eurot ja kohtuotsuse päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt 12,43 eurot.

10. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed järgmiselt:

13.08.2025 76,82 eurot

13.09.2025 76,82 eurot

13.10.2025 76,82 eurot

13.11.2025 76,82 eurot

13.12.2025 76,82 eurot

13.01.2026 76,82 eurot

13.02.2026 76,82 eurot

13.03.2026 76,82 eurot

13.04.2026 76,82 eurot

13.05.2026 76,82 eurot

13.06.2026 76,82 eurot

13.07.2026 76,82 eurot

13.08.2026 76,82 eurot

13.09.2026 76,82 eurot

13.10.2026 76,82 eurot

13.11.2026 76,82 eurot

13.12.2026 76,82 eurot

13.01.2027 76,82 eurot

13.02.2027 76,82 eurot

13.03.2027 76,82 eurot

13.04.2027 76,82 eurot

13.05.2027 76,82 eurot

13.06.2027 76,82 eurot

13.07.2027 76,84 eurot

11. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõuded 2173,82 euro ulatuses, intressinõuded 435,06

eurot, lepingu haldustasu nõuded 150,89 eurot ja hagis 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivisenõue 885,69 euro ulatuses.

13. Jätta hageja menetluskulud 54,49% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

45,51% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

14. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 610,29 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

15. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

16. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 18.07.2024 hagi kostja vastu ning 17.02.2025 alternatiivse

nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma

820,43 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 41,16 eurot, lepingu haldustasu 31,29 eurot ning

viivis 86,65 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma

897,09 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 49,25 eurot, lepingu haldustasu 19,48 eurot ning

viivis 103,53 eurot;

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma

1979,83 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 129,13 eurot, lepingu haldustasu 26,92 eurot ning

viivis 267,73 eurot;

1.4. mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev tagastamata krediidisumma

3331,55 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 215,53 eurot, lepingu haldustasu 73,20 eurot ning

viivis 452,29 eurot;

1.5. mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 19.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivis lepingu 1 raames 15,45% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 2

raames 16,89% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 3 raames 19,88% tagastamata

krediidisummalt aastas ja lepingu 4 raames 19,88% tagastamata krediidisummalt aastas.

Alternatiivselt

1.6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kokku 569,07 eurot, alates 13.03.2025 kokku 25 osamaksega, vastavalt

17.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele;

1.7. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

1.8 mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kokku 1803,62 eurot, alates 15.01.2024 kokku 52 osamaksega, vastavalt

17.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele;

1.9 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

1.10. mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kokku 2304,62 eurot, alates 13.02.2025 kokku 30 osamaksega, vastavalt

17.02.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksetele;

1.11. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja toob välja, et nõude aluseks on 4 lepingut ning on aluseks olevate asjaolude osas

esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 2126 eurot

(lep p.1.12), kokkulepitud intressimäär oli 15,45% aastas tagastamata krediidisummalt (lep

p.1.20), kostja pidi tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21) ning

lepingu sõlmimisel lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (lep p.1.22).

Krediidi kulukuse määr lepingus on 32,95% (lep p.1.24).

2.2. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 1063 eurot

(lep p.1.12), intressimäär oli 16,89% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja pidi tasuma

igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 63 eurot,

mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 29,23%.

2.3. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 3721

eurot, intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja pidi tasuma igakuiselt

lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingu sõlmimisel lepingutasu 221 eurot, mis

on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 32,95%.

2.3. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu 2020

eurot, intressimäär oli 19,88% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja pidi tasuma igakuiselt

lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ja lepingu sõlmimisel lepingutasu 120 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 32,96%.

2.4. Hageja selgitab kõigi lepingute osas, et Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada

üksnes klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja

veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud

kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja

kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on

otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga

laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva

elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt

kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi.

Nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal

temaga seotud laenulepingu(te)ga, maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehega.

Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingute allkirjastamist, tasus hageja kostjale 8399,99 eurot

kostja märgitud arveldusarvele.

2.5. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited.

XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel (hageja analüüsis

laenutaotlusele kolme eelnevat kuud) selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 633,03 eurot ja

igakuisteks kohustusteks on 100 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostjal

oli võimalik laenutaotluses märkida ülalpeetavate arvu, hageja on laenulepingu sõlmimisel

arvestanud, et kostja maksab regulaarselt elatist ning et hageja lähtus elatisest ja kohustustest G

OÜ ees. Kolme kuu jooksul olid kohustused 300 eurot, st igakuine keskmine kohustuse suurus oli

100 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 250 eurot. Kostjal oli võimalik

laenutaotluses välja tuua tema igakuised kulutused elamisele ja baasvajadustele (st üür,

kommunaalid, elekter, sideteenused). Kostja laenutaotluses ei toonud neid välja, seega hageja

arvestas 30% kostja sissetulekust elamiskuludeks, minimaalselt 250 eurot. Samuti nähtus

pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise

ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud kuus kuud kuni üks aasta enne

laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 172,4 eurot.

XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1210,67 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 185,01 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 363 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid,

kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale

vaba raha muude kulutuste tarbeks 522,77. Hilisemas menetlusdokumendis märgib hageja, et

kostja igakuised kohustused olid 185,01 eurot, millele lisandus 110 eurot kohustusi Bondora ees

(kokku 295,01 eurot), lisaks hagejale oli kostja regulaarseteks kohustusteks elatis ning samuti oli

tal regulaarne kohustus I ees.

XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1450,67 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 238,02 eurot. Hilisemas

menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja igakuised kohustused olid 238,02 eurot, millele

lisandus 140 eurot kohustusi Bondora ees (kokku 378,02 eurot), lisaks oli kostja regulaarseteks

kohustusteks elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees. Hageja on arvestanud kostja

elamiskuludeks 435 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused

hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid

lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 526,91 eurot.

XXX: Kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1600 eurot ja kohustusteks 0 eurot.

Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja

igakuiseks sissetulekuks on 1280,10 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 535,12 eurot. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 384 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et

kostja igakuised kohustused olid 535,12 eurot, millele lisandus igakuine kohustus summas 300

eurot Bondora ees (kokku 835,12 eurot), lisaks oli kostja regulaarseteks kohustusteks elatis ning

samuti oli tal regulaarne kohustus I ja E ees. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal

puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid,

kuid need olid lõpetatud rohkem kui kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi

kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 0,87 eurot

2.6. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid,

millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse

sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse

täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Hageja hoiatas 17.10.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Hageja ütles 17.11.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrused on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostjale oli antud tähtaeg hagile vastamiseks, kostja

hagile vastanud ei ole.

Kohtuistungist 03.06.2025 võttis osa hageja. Kostja ei teatanud kohtuistungile ilmumata jätmisest.

Kohus ei pidanud perspektiivikaks, et kostja ka järgmisel korral ilmuks, kui istung edasi lükata.

Seetõttu vaatas kohus asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tarbijakrediidilepingud pdf failidena (dtl 23,

53, 115 ja 84).

Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva

isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi

sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga.

Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse

lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress.

Kohus tuvastas esitatud dokumentidest, et



laenulepingul XXX on hageja viidatud kinnitusena kostja nimi, isikukood, kuupäev

14.10.2021 kl 13:44 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 21.04.2022 kl 8:26 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 20.08.2022 kl 16:06 ja IP-aadress;



lepingul nr XXX on kostja nimi, isikukood, kuupäev 02.06.2023 kl 18:25 ja IP-aadress.

Kõigil lepingutel on sama kuupäevaga ka hageja nimi, registrikood ning IP-aadress.

Kohtule esitatud pdf failidel endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada

seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja

esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja

DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi

kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte

tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg

2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise

allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta

eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et

TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud e-

allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS

määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on

kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st

79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama

tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu

hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu

märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse

tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise

protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud kinnituses märgitud ajal tahteavaldused

laenude saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu. Küll aga on kinnitus

üksnes failil, mis sisaldab laenulepingu eritingimusi, laenulepingu üldtingimusi ning

maksegraafikut. Kohtule esitatud lepingueelse teabe ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehel kostja

kinnitust ei ole.

Vastuseks kohtu küsimustele selgitas hageja, et nii laenutaotluse ajal kui ka Bondora

iseteeninduses on võimalik laenusaajal tutvuda igal ajal temaga seotud laenulepingu(te)ga,

maksegraafikuga, lepingueelse teabega ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega.

Hageja esitas ka ekraani kuvatõmmised (dtl 200, 201, näidised, mitte nõude aluseks olevate

lepingute kohta), tõendamaks, et laenu taotlemisel Bondora iseteeninduses kuvatakse

lepingudokumendid failidena ning et hiljem on lepingudokumendid samuti failidena sealt

allalaetavad.

4.3. Hageja on ka tõendanud, et laenud on kostjale välja makstud järgmiselt:



XXX alusel 2000 eurot 14.10.2021 (dtl 137);



XXX alusel 999,99 eurot 21.04.2022 (dtl 138);



XXX alusel 3500 eurot 20.08.2022 (dtl 140);



XXX alusel 1900 eurot 02.06.2023 (dtl 139).

4.4. Krediidi kulukuse maksimaalne määr oli



14.10.2021 56,04% (hageja esitatud lepingus nr XXX 32,95%)



21.04.2022 50,85% (hageja esitatud lepingus nr XXX 29,23%)



20.08.2022 48,90% (hageja esitatud lepingus nr XXX 32,95%)



02.06.2023 45,93% (hageja esitatud lepingus nr XXX 32,96%)

Kohus kontrollis lepingu tagasimaksegraafiku alusel ning võttes arvesse lepingutasu ning seda, et

tingimuste kohaselt sisaldus haldustasu eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda

tasutakse kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumaksete tasumise tähtpäeval. Kohus ei

tuvastanud et krediidi kulukuse maksimaalse määr määra ületamist.

4.5. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavaldused nõude aluseks olevate

lepingute sõlmimiseks, lepingud on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid

püsival andmekandjal), lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laenud (v.a

lepingutasu ulatuses) on välja makstud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja

tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS

§ 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis

2.5. toodud väited. Lisaks selgitas hageja esitatud tõendite kohta, et laenutaotluses kostja esitatud

info on näha krediiditoimiku alamlehelt „Loan Applications and Contracts“, veergudes E-O.

Veerg E - kostja elukoha tüüp (üürikorter);

Veerg F - perekonnaseis

Veerg G - ülalpeetavate arv

Veerg H - haridus (keskharidus);

Veerg I - tööandja;

Veerg J - tööstaaž (kuni 1a, 1-5a, rohkem kui 5a);

Veerg L - kostja märgitud sissetulek;

Veerg M - kostja märgitud igakuised kohustused;

Veerg O - kostja deklareeritud elamiskulud.

Kohus märgib, et hageja võimaldas taotlust täita selliselt, et andmevälju sai tühjaks jätta (täitmata

andmeväljad „ülalpeetavad“ ja „elamiskulud“). Kohus märgib, et taotluse pooleldi täidetult

esitamise võimaldamine on olnud hageja enda valik, sest tehnoloogiliselt on võimalik muuta

andmete sisestamine möödapääsmatuks.

Samal lehel on ka andmed laenutaotluse rahuldamise kohta ning järgmised andmeväljad:

maksevõime analüüsis kasutatud sissetulek: 633,03, maksevõime analüüsis arvestatud kohustused

koos vaba raha puhvriga: 100, maksevõime analüüsis kasutatavad elamiskulud: 250, kehtivate

Bondora laenude kuumaksed: 0, uue laenu kuumakse 110,63, vaba raha: 172,4, vaba raha

arvutuskäik: 633.03-100-250-110.63. Sellega haakuvad väited esitas hageja ka algses hagis.

Hilisemas menetlusdokumendis, pärast seda, kui kohus oli viidanud võimalikele puudustele

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel (dtl 181), esitas hageja täiendavalt väited, et võttis

laenu andmise eel arvesse ka seda, et kostja maksis elatist.

Hageja selgitas täiendavalt, et kohustused, millega hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel,

on välja toodud alamlehel Bank Statement details. Veerus "B" on näha laenulepingu numbrit,

mille järel on välja toodud sissetuleku ja väljamineku tüüp ning summa.

Hageja selgitas, et võttis aluseks kolme kuu andmed. Hageja viidatud lehel tõendis on lepingu nr

XXX kohta tõesti kaks elatise kirjet (ühes kuus 100 eurot ja teises 150) ning ühes kuus makse G

OÜ-le 50 eurot. Sissetulekuna on samal lehel märgitud palk ettevõttest OÜ V ühes kuus 600 eurot

ja teises kuus 700 eurot. Istungil selgitas hageja täiendavalt, et aluseks võetud kolme kuu keskmine

sissetulek saadi siiski mitte nende kahe kuu alusel, vaid pensioniregistri päringu vastuste alusel.

Kohtu hinnangul hageja küll märgendas elatise ja ühe finantskohustuse, ent kokku arvestas nad

siiski 100 eurona kuus, kuigi ilmselgelt üks oli 50 eurot kuus ning teine 100-150 eurot kuus.

Samuti selgitas hageja, et krediiditoimiku alamlehelt „Bank Statement“ (avaneb toimikus üksnes

alla laadides) on leht „Bank statement“. nähtuvad kostja esitatud pangakonto väljavõtted

järgnevalt:

XXX - read 2 kuni 992

XXX - read 993 kuni 2581

XXX - read 2582 kuni 4567

XXX - read 13409 kuni 13854

Read 2 kuni 992 on kohtule arusaadavalt ühe aasta pikkuse perioodi kohta (kirjed on

kuupäevaliselt läbisegi). Et hageja otsustas tugineda vaid kolmele viimasele kuule, oli hageja enda

otsus, mida ei väära asjaolu, et tal olid kogud ja seega teada ajaolud, mis nähtusid ühe aasta konto

väljavõttest. Hageja esindaja ei teadnud istungil selgitada, mis põhjusel hageja kogub konto

väljavõtte aasta kohta, kuid analüüsi aluseks võtab vaid kolm kuud.

Hageja väitel olid kostjal laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäireid, kuid need olid

lõpetatud kuus kuud kuni üks aasta enne laenutaotluse esitamist. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud, kuidas seda kontrolliti. Isegi kui arvestada hageja esitatud krediiditoimikus lehel

„external data queries“ krediidiinfo päringu rida, siis päringu vastus ei ole inimloetav. Konto

väljavõttelt aga nähtuvad pidevad võlgnevuse katmised kontolt ning oma kontode (kontole lõpuga

9001) vahelised maksed. Kohus märgib, et ka G on inkasso, mitte krediidiandja. Kohus küsis

hagejalt, kas hageja kogus kõikide kostja kontode väljavõtted ning kui ei, siis mis põhjusel ei

kogunud, arvestades, et esitatud konto väljavõttelt on näha, et kostja tegi makseid enda kontode

vahel). Hageja vastas, et laenulepingu sõlmimisel on laenutaotlejal võimalik esitada mitme

pangakonto väljavõte, täiendavat väljavõtet hageja küsinud ei ole.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei selgitanud välja kostja võlgnevusi, arvestas

teadaolevad kohustused väiksemana, kui need konto väljavõttelt nähtusid.

Elamiskuludeks arvestas hageja enda väitel 30% kostja palgast, minimaalselt 250 eurot. Samas ei

selgitanud hageja välja, kas ja kui palju pidi kostja maksma igakuiselt üüri, arvestades, et kostja oli

laenutaotlusse märkinud, et elab üürikorteris ning aadressiks Tallinnas asuva korteri. Hageja ei ole

selgitanud, kuidas Tallinnas üürikorteris elades on võimalik kuus hakkama saada 250 euroga, mis

peaks katma eluasemekulud (sh kommunaalkulud), sidekulud, elementaarsed transpordikulud,

toidu- jm kulud. Hageja poolt kogutud konto väljavõttest nähtub, et näiteks T AS-le tasus kostja

160 eurot kuus (lisaks veel ka teine T AS arve teise 18-36 eurot kuus), E AS-le 12,42 eurot kuus.

Konto väljavõttelt nähtub, et näiteks 2021. a septembris olid kostja muud kulud (peale elatise,

makse G OÜ-le, T AS ja kindlustusmaksete) kokku 455,38 eurot.

Seega jättis hageja arvesse võtmata ka konto väljavõttelt nähtuva igakuise finantskohustuse 160

eurot T AS ees ning ilmselgelt alahindas kostja igakuiseid muid kulusid. Kohus märgib, et

krediidiandjad saavad majandamiskulude osas kohaldada üldkohaldatavat määra, ent seda juhul,

kui see on asjakohane. St krediidiandjal lasub siiski kohustus hinnata, kas üldkohaldatav määr

vastava tarbija puhul ka adekvaatne on. Vastasel juhul taandataks vastutustundliku laenamine

teoreetilistele arvutustele, mis aga ei taga konkreetse tarbija majandusliku seisundi adekvaatset

hindamist.

Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja rikkus lepingu nr XXX sõlmimisel

vastutustundliku laenamise kohustust.

5.4. Enne laenulepingu XXX sõlmimist 2022. a aprillis tuvastas hageja enda sõnul konto

väljavõttelt kostja igakuise sissetuleku 1210,67 eurot ja igakuised kohustused 185,01 eurot. Hageja

on arvestanud kostja elamiskuludeks 363 eurot. Esitatud krediiditoimiku lehel „Loan Applications

and contracts“ toodu haakub nende väidetega.

Hilisemas menetlusdokumendis märgib hageja, et kostja igakuised kohustused olid 185,01 eurot,

millele lisandus 110 eurot kohustusi Bondora ees (kokku 295,01 eurot), lisaks hagejale oli kostja

regulaarseteks kohustusteks elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees.

Krediiditoimiku lehel „Bank Statement details“ on hageja tõepoolest selle lepingu numbri juures

märkinud ka I maksed ja elatis 150 eurot kuus. Kohus märgib, et tõendist nähtub, et I laenu võttis

kostja märtsis, tegemist oli krediidikonto lepinguga (krediidikonto lepingu nr 5374316). Algselt

sai 1000 eurot, seejärel aprillis veel 410 eurot. Igakuise tagasimakse kohustuslik suurus on

teadmata, hageja ise on viidatud lehel välja toonud tagasimaksed aprillis 65,67 eurot ja juunis

45,76 eurot.

Kuid konto väljavõttelt nähtub, et jätkuvalt on tehtud makse ka G OÜ-le (praeguse ärinimega G

OÜ, tegeleb võlgade sissenõudmisega) 49,71 eurot ning kohtutäiturile elatisevõla katteks. Lisaks

nähtub konto väljavõttelt, et kostja tegi makseid enda kontode vahel ning kontolt on pidevalt

tehtud makseid teisel kontol (konto nr lõpuga 9001) võlgnevuse katmiseks.

Hageja on laenutaotluse juures teinud „vaba raha“ arvutuse: 1210.67 (palk) - 295.01 (kohustused)

-363 (majandamiskulud)-29.89 (uue laenu kuumakse). Kohus on seisukohal, et nii nagu ka eelmise

lepingu puhul, jättis ka selle lepingu sõlmimise eel hageja kostja finantskohustused ja võlad

adekvaatselt välja selgitamata ja arvesse võtmata.

Isegi kui arvestada ainuüksi teadaolevate kohustustega 110 (Bondora eelmise laenu tagasimakse) +

150 (elatis) + 49 (G) + 65 (I) = oleks kokku 374 eurot. Lisaks tasus kostja jätkuvalt ka igakuiselt T

AS-le 81-102 eurot.

Püsikuludest nähtusid jätkuvalt ka SE-le 14,14 -29 eurot, T AS-le teise arve alusel ca 16 eurot.

Kostja elamiskuludeks on hageja enda sõnul arvestanud 363 eurot. Esitatud konto väljavõttelt

nähtuvalt on kostja aga näiteks 2022. märtsis kulutanud lisaks eeltoodud kohustustele 1831,75

eurot (palka sai kostja märtsis seejuures 1064 eurot).

Teadmata on, kui palju ja milliseid finantskohustusi kostjal oli, sest kogutud on üksnes ühe konto

väljavõte. Ilmselgelt oli ka kostjal jätkuvalt probleeme kohustuste täitmisega, millele viitavad ka

pidev võlgnevuse katmine. Kostja kulutas selgelt ja oluliselt rohkem, kui oli tema sissetulek.

Selleks võttis ta järjest laene juurde. Nii ka hageja andis kostjale selles olukorras laenu 1063 eurot,

millega lisandus igakuine finantskohustus 29,90 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja rikkus

vastutustundliku laenamise kohustust ka teise laenu andmisel.

5.5. Neli kuud hiljem, 2022. a augustis, andis hageja kostjale veel laenu 3721 eurot.

Hageja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks on 1450,67 eurot ja igakuisteks kohustusteks on

238,02 eurot. Hilisemas menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja igakuised kohustused olid

238,02 eurot, millele lisandus 140 eurot kohustusi Bodnora ees (kokku 378,02 eurot), kostja

regulaarseteks kohustusteks oli elatis ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ees. Hageja on

arvestanud kostja elamiskuludeks 435 eurot. Hageja on laenutaotluse juures teinud „vaba raha“

arvutuse 1450.67-378.02-435-110.74.

Esitatud konto väljavõtte kirjetest nähtub, et kirjed on kahe konto kohta, sh konto, millele kaeti

võlgnevusi (lõpuga 9001). Jätkuvalt tasus G OÜ-le, T AS-le 102 (+igakuine teine arve), jätkusid

võlgnevuse katmised teisele kontole ja ülekanded teisele kontole.

Konto väljavõttest nähtub, et kostja sai aprillis palka 1328 eurot, võttis kahelt erinevalt

krediidiandjalt (I ja Bondora) laenu kokku 1200 eurot ning kuu lõpuks oli tal kontol raha 2,49

eurot. Seejärel sai ta kuni järgmise palgapäevani erinevatelt eraisikutelt ülekandeid (summades 5-

40 eurot), sh selgitusega „help“. Mais sai kostja palka 1568 eurot, juunis 1544 eurot, juulis 1368

eurot, võttis laenu 359 eurot, ning enne järgmist palgapäeva oli tema konto miinuses 36 sendiga.

Kostja kulud igas kuus olid aga üle 2000 euro kuus.

5.6. 2023. a juunis andis hageja kostjale veel 2020 eurot laenu.

Hageja lähtus sellest, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1280,10 eurot ja igakuisteks

kohustusteks on 535,12 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 384 eurot. Igakuiselt

jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 0,87 eur. Hilisemas menetlusdokumendis märkis

hageja, et kostja igakuised kohustused olid 535,12 eurot, millele lisandus igakuine kohustus

summas 300 eurot Bondora ees (kokku 835,12 eurot), kostja regulaarseteks kohustusteks oli elatis

ning samuti oli tal regulaarne kohustus I ja E ees.

Hageja väidetud konto väljavõte on vaid ühe konto kohta (ei ole konto lõpuga 9001 väljavõtet).

Kogutud väljavõttest nähtub, et märtsis 2023 võttis kostja juba kahelt krediidikontolt (E AS ja I)

raha juurde, kokku 1166,99 eurot. Kulud olid märtsis (koos laenu tagasimaksetega) 3072,83 eurot.

Palka sai kostja märtsis 1232,09 eurot.

Hagejale teadaolevate andmete põhjal ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida mõistlikku usku

sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita, kui kostja igakuised kulud olid

püsivalt sissetulekust oluliselt suuremad ning kulud ei vähenenud. Lühiajalisel suudavad sellised

järjest uusi tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent

varem või hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam jõukohased. Käesolev juhtum on ehe näide

sellisest laenamisest.

Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, kohustusi ja

laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Põhivõla nõue

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja märgib, et on

nõude ümberarvestamisel on hageja loobunud intressist, st arvestanud intressimääraks 0%.

Laenulepingud on hageja väitel üles öeldud 17.11.2023.

Hageja selgitab, et kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse

11.08.2023, st perioodil 2023.a august kuni 2025.a. veebruar ei ole kostja kordagi tasunud ühtegi

lepingujärgset osamakset. Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seetõttu taotleb kohus mõista kostjalt otsusega välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud tagasimaksed.

6.2. Hageja väitel pidi laenulepingu XXX viimane osamakse pidi toimuma 13.10.2023, st leping

on lõppenud (kohus märgib, et hageja esitatud maksegraafikus dtl 35 on viimase osamakse tähtaeg

13.10.2023).

XXX katteks on kostja hageja väitel kokku makseid teinud 1822,23 eurot, seega põhivõla jääk on

177,77 eurot ning see on sissenõutavaks muutunud alates laenulepingu lõppemisele järgnevast

päevast (14.10.2023). Samuti taotleb hageja seadusjärgse viivise väljamõistmist 14.10.2023 -

17.02.2025 summas 29,22 eurot ning alates 18.02.2025 edasiulatuva viivise väljamõistmist.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt XXX ja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg

1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja põhivõla 177,77 eurot ja viivise alates 15.10.2023

kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.

6.3. Hageja on esitanud lepingu nr XXX ümberarvestuse: lepingu katteks on kostja kokku tasunud

430,93 eurot ning põhivõla jääk on seega 569,07 eurot. 13.11.2024 osamakse tasutud osaliselt,

2024.a detsembri, 2025.a jaanuari ja veebruari osamakse tasumata. Seega alates 13.03.2025 oleks

kuni laenulepingu lõppemiseni (13.04.2027) kokku 25 osamakset, igakuine osamakse 569,07/25 =

22,7628 eurot.

Välja maksti lepingu alusel 999,99 eurot (hageja on ümberarvestuses arvestanud 1000 euroga).

Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl alates 191) on märgitud, mis kuupäeval mis summad

laekusid ning et kokku on kostja tagasimakseid teinud 430,93 eurot. Seega on kostjal laenuks

saadud summas tagastamata 569,07 eurot. Hageja on lepingus toodud põhiosamaksete tulba alusel

arvestanud kõik tasutu selle katteks. Selle alusel hageja loeb, et täielikult on tasutud kuni

13.10.2024 osamaksed. Võla jäägile (569,07 eurole) on hageja tagasimaksed uuesti määranud

selliselt, et jaganud võla summa 25 võrdseks osamakseks alates 13.03.2025 kuni 13.03.2027 ning

intressi pole arvestanud. Tagasimaksete periood tuleb mõnevõrra lühem seetõttu, et algse

maksegraafiku järgsed tagasimaksed hõlmasid ka lepingutasu, mida kostja ei võlgne.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS §

396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel 569,07 eurot, vastavalt uuesti

määratud tagasimaksete graafikule.

6.4. Hageja esitatud ümberarvestus (dtl 189): XXX - nõude jääk summas 1803,62 eurot.

15.10.2023 tasutud osaliselt 14,65 eurot, st alates 2024.a jaanuarist oleks ülesütlemine olnud

kehtiv. Seega alates 15.01.2024 oleks kuni laenulepingu lõppemiseni (15.05.2028) kokku 52

osamakset, igakuine osamakse 1803,62/34,685 eurot.

Välja maksti lepingu alusel 3500 eurot. Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl alates 191) on

märgitud, mis kuupäeval mis summad laekusid ning et kokku on kostja tagasimakseid teinud

1195,38 eurot. Seega on kostjal laenuks saadud summas tagastamata 2304,62 eurot. Hageja on

lepingus toodud põhiosamaksete tulba alusel arvestanud kõik tasutu selle katteks. Selle alusel

hageja loeb, et täielikult on tasutud kuni 14.10.2024 osamaksed. Võla jäägile (2304,62 eurole) on

hageja tagasimaksed uuesti määranud selliselt, et jaganud võla summa 52 võrdseks osamakseks

alates 15.01.2024 kuni 15.04.2028 ning intressi pole arvestanud. Tagasimaksete periood tuleb

mõnevõrra lühem seetõttu, et algse maksegraafiku järgsed tagasimaksed hõlmasid ka lepingutasu,

mida kostja ei võlgne.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS §

396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel 2304,62 eurot, vastavalt uuesti

määratud tagasimaksete graafikule.

6.5. Hageja esitatud ümberarvestus (dtl 189): XXX nõude jääk summas 2304,62 eurot.

Ülesütlemine kehtiv alates 2025.a veebruarist, seega 13.02.2025 oleks kuni laenulepingu

lõppemiseni (13.08.2027) kokku 30 osamakset, igakuine osamakse 2304,62/30 = 76,82 eurot.

Välja maksti lepingu alusel 1900 eurot. Hageja esitatud ümberarvestuses (dtl alates 191) on

märgitud, mis kuupäeval mis summad laekusid ning et kokku on kostja tagasimakseid teinud 96,38

eurot. Seega on kostjal laenuks saadud summast tagastamata 1803,62 eurot. Hageja on lepingus

toodud põhiosamaksete tulba alusel arvestanud kõik tasutu selle katteks. Selle alusel hageja loeb,

et täielikult on tasutud kuni 15.09.2023 osamaksed. Võla jäägile (1803,62 eurole) on hageja

tagasimaksed uuesti määranud selliselt, et jaganud võla summa 30 võrdseks osamakseks alates

13.02.2025 kuni 13.07.2027 ning intressi pole arvestanud. Tagasimaksete periood tuleb mõnevõrra

lühem seetõttu, et algse maksegraafiku järgsed tagasimaksed hõlmasid ka lepingutasu, mida kostja

ei võlgne.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt välja lepingu nr XXX ja VÕS §

396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel 1803,62 eurot, vastavalt uuesti

määratud tagasimaksete graafikule.

6.6. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

tagasimaksetelt ka viivist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1

punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel.

Seadusejärgne viivise määr 14.10.2023-31.12.2023 oli 12% aastas; 01.01.2024-30.06.2024 oli

12,5% aastas; 01.07.2024 - 31.12.2024 oli 12,25% aastas; 01.01.2025-30.06.2025 oli 11,15%

aastas ja alates 01.07.2025 on 10,15% aastas.

Lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 177,77 eurot arvestatud viivis perioodi 14.10.2023-28.07.2025

eest on 37,83 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Lepingu nr XXX alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada

seadusjärgses määras järgmiselt:

alates 14.03.2025 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 13.04.2025 oli võlgnevus 22,76

eurot; viivis 0,22 eurot;

14.04.2025-13.05.2025 võlg 2 x 22,76 = 45,52 eurot, viivis 0,42 eurot;

14.05.2025-13.06.2025 võlg 3 x 22,76 = 68,28 eurot; viivis 0,65 eurot;

14.06.2025-13.07.2025 võlg 4 x 22,76 = 91,04 eurot; viivis 0,80 eurot;

14.07.2025-28.07.2025 võlg 5 x 22,76 = 113,80 eurot; viivis 0,47 eurot.

Kokku mõistab kohus välja lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 113,80 eurot arvestatud viivise 2,56

eurot. Kohus mõistab välja ka viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Lepingu nr XXX alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada

seadusjärgses määras järgmiselt:

Alates 16.01.2024 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 15.02.2024 oli võlgnevus 34,69

eurot; viivis 0,37 eurot;

16.02.2024-15.03.2024 võlg 2 x 34,69 = 69,38 eurot, viivis 0,69 eurot;

16.03.2024-15.04.2024 võlg 3 x 34,69 = 104,07 eurot; viivis 1,10 eurot;

16.04.2024-15.05.2024 võlg 4 x 34,69 = 138,76 eurot; viivis 1,42 eurot;

16.05.2024-15.06.2024 võlg 5 x 34,69 = 173,45 eurot; viivis 1,84 eurot;

16.06.2024-15.07.2024 võlg 6 x 34,69 = 208,14 eurot, viivis 2,11 eurot;

16.07.2024-15.08.2024 võlg 7 x 34,69 = 242,83 eurot; viivis 2,52 eurot;

16.08.2024-15.09.2024 võlg 8 x 34,69 = 277,52 eurot; viivis 2,88 eurot;

16.09.2024-15.10.2024 võlg 9 x 34,69 = 312,21 eurot; viivis 3,13 eurot;

16.10.2024-15.11.2024 võlg 10 x 34,69 = 346,90 eurot; viivis 3,60 eurot;

16.11.2024-15.12.2024 võlg 11 x 34,69 = 381,59 eurot; viivis 3,83 eurot;

16.12.2024-15.01.2025 võlg 12 x 34,69 = 416,28 eurot; viivis 4,14 eurot;

16.01.2025-15.02.2025 võlg 13 x 34,69 = 450,97 eurot; viivis 4,27 eurot;

16.02.2025-15.03.2025 võlg 14 x 34,69 = 485,66 eurot; viivis 4,15 eurot;

16.03.2025-15.04.2025 võlg 15 x 34,69 = 520,35 eurot; viivis 4,93 eurot;

16.04.2025-15.05.2025 võlg 16 x 34,69 = 555,04 eurot; viivis 5,09 eurot;

16.05.2025-15.06.2025 võlg 17 x 34,69 = 589,73 eurot; viivis 5,58 eurot;

16.06.2025-15.07.2025 võlg 18 x 34,69 = 624,42 eurot; viivis 5,47 eurot;

16.07.2025-28.07.2025 võlg 19 x 34,69 = 659,11 eurot; viivis 2,38 eurot.

Kokku mõistab kohus välja lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 659,11 eurot arvestatud viivise

59,50 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Lepingu nr XXX alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada

seadusjärgses määras järgmiselt:

Alates 14.02.2025 (st maksetähtpäevale järgnevast päevast) – 13.03.2025 oli võlgnevus 76,82

eurot; viivis 0,66 eurot;

14.03.2025-13.04.2025 võlg 2 x 76,82 = 153,64 eurot; viivis 1,45 eurot;

14.04.2025-13.05.2025 võlg 3 x 76,82 = 230,46 eurot; viivis 2,11 eurot;

14.05.2025-13.06.2025 võlg 4 x 76,82 = 307,28 eurot; viivis 2,91 eurot;

14.06.2025-13.07.2025 võlg 5 x 76,82 = 384,10 eurot; viivis 3,38 eurot;

14.07.2025-28.07.2025 võlg 6 x 76,82 = 460,92 eurot; viivis 1,92 eurot.

Kokku mõistab kohus välja lepingu nr XXX alusel põhivõlalt 460,92 eurot arvestatud viivise

12,43 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 770

eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.06.2025.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 770 eurot

vastavalt hagihinnale. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 770 eurot vajalikuks menetluskuluks.

Hageja teatas kohtule 14.07.2025 lepingulise esindaja vahetumisest. Hagejat esindas menetluses

TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega

isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud,

et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda

vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et

tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus

olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

põhjendatud. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt

käibemaksu suurusest, 124 eurot koos käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma

käibemaksuta. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning

hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi;

-31.01.2025 kohtu saadetud kirjaga tutvumine, 17.02.2025 vastuse esitamine, lisade

komplekteerimine 0,6 tundi;

-03.06.2025 istungiks ettevalmistus ja osavõtt 1 tund;

-menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 tundi.

Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on menetluses sajad

samalaadsed nõuded. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai 2024. a juulis juba ise

hinnata oma nõude perspektiivikust. Kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on

jäetud täitmata, mis ei saanud hagejale üllatusena tulla. Täiendavat kohtule vastamist ja seega

menetluskulusid oleks hageja saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Kohus

leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja

õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Lähtudes lepingulise esindaja

õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma

käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1120 eurot, millest 770 eurot on riigilõiv ja 350

eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

22.07.2024 esitatud hagi hind oli 9859,18 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

kokku summas 4855,08 eurot, hagi esitamise seisuga (18.07.2024) sissenõutavaks muutunud

viivisenõude 24,51 euro ulatuses ja viivisenõude põhinõudelt (4855,08 eurot) alates 29.07.2025

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest

arvestatuna on 492,79 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5372,38 euro

ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (9859,18 eurot) 54,49%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1

alusel hageja menetluskulud 54,49% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 45,51%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 54,49% hageja põhjendatud menetluskuludest (1120

eurot), millele vastab summa 610,29 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg

2)

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg

5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik