2-25-5273/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2025 Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-5273

Kohtuasi

Xi hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3602,04 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Hageja: X (isikukood: XXX, elukoht: xxx),

lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin (e-post xxx )

Kostja: Y (endine T, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post

xxx) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir (e-

post margus.kiir@jewelex.ee )

Asja läbivaatamise kuupäev

25. juuli 2025 lihtmenetluses (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi hagi Y vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Yilt hageja Xi kasuks 3269,89 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend

üheksa eurot 89 senti) (põhinõue 3000 eurot ja viivis 269,89 eurot) eurot.

3. Välja mõista kostjalt Yilt hageja kasuks viivis protsendina VÕS § 94 alusel

põhinõudelt ( 3000,00 eurot) ajavahemiku eest alates 04.04.2025 hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud kostja Y kanda.

Välja mõista kostjalt Yilt hageja Xi kasuks menetluskulud kogusummas 1275 (üks

tuhat eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 820 eurot).

6. Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna pooltele edasikaebeõigust (TsMS § 637 lg.2-1).

ASJAOLUD

1. X esitas esindaja kaudu 04.04.2025 Viru Maakohtule hagi Y vastu võlgnevuse nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y ja X 08.05.2024 suulise laenulepingu, mille alusel

1(5)

kostja sai hagejalt 3000 eurot laenu tagastamistähtajaga üks kuu. 2024 maikuus küsis kostja

hagejalt 3000 eurot laenu tööbussi ostmiseks. Kuna hageja oli juba mõnda aega täitnud

tööülesandeid XXX OÜ jaoks, mida juhib kostja, usaldas hageja kostjat ja andis talle laenu.

Lisaks kinnitas kostja, et pärast bussi ostmist võiks hageja saada alalise töölepingu alusel

töökoha. Kostja on korduvalt tunnistanud oma võlga, palunud kannatust ja lubanud selle

tasuda, kui tal tekivad rahalised võimalused. Hageja usaldas neid lubadusi ja ootas, kuid

tulutult. Seisuga 04.04.2025 on kostja Yi põhivõlgnevus hageja Xi ees 3000 eurot ning viivis

269,89 eurot – kokku 3 269,89 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3000 eurot ja viivised 269,89

eurot, samuti viivis alates 04.04.2025 kuni põhinõude summas 3000 eurot täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt olid hageja ja kostja vahel 2024 aasta

algusest kuni 2024 augustikuu keskpaigani vabaabielulised suhted. Pooled veetsid koos aega,

ööbiti teineteise juures.

Kostja ei vaidle vastu, et hageja andis talle kevadel 2024 3000 eurot. Tema on seisukohal, et

hageja andis kostjale raha abina ning toetusena, st tegemist ei olnud laenuga. Kogu eelpool

nimetatud perioodi kasutas hageja kostja kliendi suvilat koos kostjaga. Kostja eitab, et küsis

laenu oma ettevõttele bussi ostmiseks.

2024 augustikuu keskel läksid hageja ja kostja riidu ning nende isiklikud suhted katkesid.

Peale seda hakkas hageja koheselt raha tagasi nõudma.

Kostja esitas hageja vastu protsessuaalse tasaarveldamise nõude: Kostjal on hageja vastu

kahjunõue. Nimelt on suvila kasutamisel hageja lõhkunud iseliikuva muruniiduki ja terassi

ukse. Tekitatud kahjuks on analoogse muruniiduki maksumus, so 399 eurot, muruniiduki

ekspertiisi maksumus (millisega tuvastati, et rikutud on mootor ja garantiiremont ei kohaldu,

millise kahju kostja on kandnud Lisa 8) 44,82 eurot ja isiku poolt lõhutud terassi uks

maksumusega 1316,38 eurot (Lisa 8 arve ja analoogsete esemete pakkumised). Kokku on

otsene kahju summas 1760,20 eurot. Antud looduskaunis piirkonnas (so Peipsi järv,

Alutaguse vald) on sarnase vara üürimisel turuväärtuseks analoogsetele suvilatele

minimaalselt 120 eurot kalendrikuus (Lisa 10). Hageja on kasutanud elamut ja selle juurde

kuuluvat territooriumit vähemalt 10 puhkepäeva juuni kuus 2024.a, 8 puhkepäeva juuli kuus

2024.a ja 4 puhkepäeva augusti kuus 2024.a, so 22 päeva. Seega sellise vara minimaalne

üüritasu antud perioodil moodustab 2640 eurot. Kostja on seisukohal, et kostjal on õigus

nõuda hagejalt kasutuseeliseid kinnistu kasutuse eest perioodil 01. juuni 2024 – kuni

15.08.2024.a (22 päeva). Asjast saadavaid kasutuseeliste puhul tuleb arvestada esiteks eseme

kasutamisest saadavate eeliste (kasutuseeliste) harilik väärtus ehk kohalik keskmine üürihind

(turuhind) TsÜS § 65 mõttes. Kasutuseeliste väärtuse saab määrata kinnistu kasutamisest

saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o üürimisel saadava üüri järgi.

3. 21.07.2025 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana ära Qi. Tunnistaja ütluste

kohaselt on hageja tema isa. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta isalt teada, et 2024 otsis suvila

valdaja ehitajat. Tunnistaja töötas suvila juures perioodil 2024 aprilli keskpaigast kuni

augustikuu lõpuni. Tema isa käis suvilas muru niitmas. Isa ja kostja vahel olid ainult töised

suhted. Tunnistaja elas isaga koos ühes korteris ja ta ei ole selles korteris kostjat kunagi

näinud. Kostja tasaarvelduse avalduses viidatud kilbiruumi ukse lõhkus ära kostja teine

ehitustööline W. Sel päeval, kui W ukse lõhkus, olid suvilas kohal hageja, kostja, W ja

tunnistaja. Teisi isikuid seal ei olnud. Suvila oli remondi seisundi, st ruumid olid seisundis,

kus üle ühe päeva ei oleks võimalik ööbida. Majas puudus vesi. Õuel asus biotualet.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(5)

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

5. Hagi ese: laenulepingust tulenev nõue 3269,89 eurot.

VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

6. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle, et:

6.1. Hageja andis kostjale 08.05.2024 3000 eurot;

6.2 hageja ja kostja on perioodil 2024 kevad kuni 2024 augustikuuni koos aega veetnud-

käinud koos teatris, külastanud koos mitmeid kohti, sh kinnitas hageja, et kostja käis oma

sõbrannaga tema korteris, et vaadata hageja surnud abikaasast jäänud kaupu (abikaasa oli

ettevõtja).

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli laenulepingu või vabaabieluna koos elanud

isiku toetusega teisele poolele.

Hageja eitab vabaabielulist või muud liiki romantilist suhet kostjaga. Hageja vastuväidete

kohaselt oli tema ja kostja vahel usalduslik töine suhe, kus hageja käis kostjal abis muru

niitmas ning aeg-ajalt käidi koos mõnel üritusel või külastati koos mõnd paika Eestis.

Kohus on seisukohal, et kostja väited abielulisest suhtest ei ole tõendatud. Kohtule koos

vastusega esitatud pildid tõendavad üksnes seda, et hageja ja kostja on koos aega veetnud.

Ühine koos aja veetmine, sh ooperigala, jäähalli, kontserdi külastus, fotode tegemine Toila

pargis, kostja valduses olnud suvilas jne ei tõenda vabaabielulisi või romantilisi suhteid vaid

tegemist võib olla sõbralike suhetega inimeste vahel, kel võisid olla ühised huvid ooperi,

uisutamise jne vastu.

Kostja väidetud vabaabielulise suhte ja suhtega seoses hageja poolt antud abi vastu räägib ka

hageja ja kostja vaheline kirjavahetus (dtl 12-13 ja 20-26). Sõnumivahetusest tuleneb, et

kostja kinnitab laenu saamist, tänab hagejat, et ta on nii kaua oodanud ja lubab võimalikult

kiiresti võlgnevuse summas 3000 eurot tasuda ning palub hagejal oodata võla tasumist.

Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud pildid, kust nähtuvad kostja ja hageja

ühised külastused erinevates paikades, pilt katkisest uksest suvilas, muruniiduki remondiarved

ning Wi, A ja B seletuskirjad (dtl 137-140).

8. Kohus on seisukohal, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei vaidlusta

asjaolu, et sai hagejalt 3000 eurot. Hageja ja kostja vabaabielulised suhted ei leidnud

tõendamist. B seletuskirjas väidetud „soojad suhted“ ei tähenda vabaabielulisi suhteid. Seda

võib mõista ka sõbralike suhetena.

Kohus ei arvesta Wi ja A seletuskirjade väidet, et hageja lõhkus kostja suvilas ukse, sest

kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud ja vastuse eest hoiatatud tunnistaja Qi väidete kohaselt

lõhkus ukse hoopis W ise ja A ukse lõhkumise päeval suvilas ei viibinud.

Hagile esitatud vastuse lisast (dtl 57 tuleneb, et väidetavalt hageja poolt lõhutud

muruniidukile on ekspertiis ja remont teostatud Autokool Mewo poolt. Seega ei leidnud

tõendamist, et kostja on niiduki omanik. Samuti ei tõenda nimetatud tõend niiduki lõhkumist

hageja poolt.

3(5)

Vastuoluline on kostja tasaarvelduse väide, so kostja väidab, et hagejal puudub nõue kostja

vastu, sest tegemist oli peresuhtest tuleneva toetusega, samas nõuab ta nõuete tasaarveldamist.

Juhul, kui tegemist on alternatiivse nõudega juhuks, kus kohus peab hagi nõuet põhjendatuks,

siis kohus leiab, et kostja väited ukse ja mootorsõiduki lõhkumisest ei leidnud tõendamist.

Samuti ei leidnud kostja väited, et hageja on kasutanud kostjale kuuluvat suvilat seal

elamiseks ja sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt kasutuseeliseid 22 päeva eest.

Hageja väidete kohaselt käis ta kostjale kuuluvas suvilas üksnes muru niitmas, tõi

ehitusobjektile materjale ja ning osutas abi ehitustöödel.

9. Kohus lahendab käesoleva vaidluse TsMS § 405-1 lihtmenetluses.

MENETLUSKULUD

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

11. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse

kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 1275 eurot, sh riigilõiv 455 eurot,

kohtuvälised menetluskulud 420 eurot (asjaga materjalidega tutvumine, konsultatsioon,

pretensiooni koostamine, kostja vastusega tutvumine, korduva võlanõude ja seisukoha

koostamine ja korduva kostja vastusega tutvumine – kokku 3,5 tundi, 120 eurot tund) ning

kohtukulud 400 eurot (asjaga materjalidega tutvumine, konsultatsioon, hagi koostamine –

kokku 3,5 tundi, 120 eurot tund, ilma käibemaksuta). Hilisemalt ei ole hageja ega hageja

esindaja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg

1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42, p 17).“

13. Kohus tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et

hageja esindaja menetluskulud (õigusabikulud) on põhjendatud täies ulatuses, so 820 eurot.

Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude osas ei esitanud.

Kuna hageja tasus riigilõivu summas 455 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud

kokku 1275 eurot (455+820). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud

täies ulatuses ning jätab need kostja kanda.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1275 eurot.

4(5)

14. Kostja esindaja esitas 21.07.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad

kostja õigusabikulud kokku 1426,50 eurot, so 7,75 tundi, kuni 30.06.2025 183 eurot tund,

alates 01.07.2025 186 eurot tund, sh käibemaks.

Lähtudes asjaolust, et kohus jätab kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda, siis ei

anna kohus sisulist hinnangut kostja menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

5(5)