3-24-3205/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3205

Haldusasi

X. X kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni

määramiseks nõutav staaž

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25. augustil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada

ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X pöördus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole palvega saada tunnistus, mis tõendab

tema soodustingimusel vanaduspensioni saamiseks vajalikku staaži olemasolu. Kaebaja

selgitas, et töötas Pöögelmanni nimelises tehases kuuldeaparaatide valmistajana. Kaebaja

tööülesandeks oli jootmine, mis on kaebaja hinnangul Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a

määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ järgi tervist kahjustav töö.

3-24-3205

2. SKA vastas 28. oktoobril 2024, et õigus soodustingimustel pensionile on jootjal ja

kuumtinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2.

ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Donte Arendus AS-i 16. septembri 2024. a

vastusest nähtub, et kaebaja töötas H. Pöögelmanni nimelise Elektrotehnika Tehase

Sillamäe filiaalis 21. septembrist 1987 kuni 22. septembrini 1997 raadioelektroonika

aparatuuri monteerijana.

Töö seisnes kuuldeaparaatide detailide monteerimises jootekolviga, kasutades jootetraati

POS61. POS-61 sisaldab 60% ulatuses inglise tina ja 40% ulatuses seatina. Töö toimus tõmbe

all. Tina sisaldus õhus ei ületanud piirnorme. SKA leidis, et tõendist ei nähtu, et kaebaja oleks

töötanud joodistega, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või

kantserogeene.

Vastustaja selgitas, et kaebaja võib soovi korral esitada taotluse sooduspensioni määramiseks.

Otsus tehakse olemasolevate dokumentide alusel. Vajaduse korral teeb SKA lisapäringud

asutustele, kes säilitavad andmeid kaebaja töötamise kohta.

3. X. X esitas 28. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus

tuvastada, et tema töötingimused H. Pöögelmanni nimelises Elektrotehnika Tehase

Sillamäe filiaalis 21. septembrist 1987 kuni 22. septembrini 1997 olid tervist eriti

kahjustavad. Seda staaži tuleb arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvana.

3.1.

Kaebaja ametinimetus ei näita tema töö sisu. SKA ignoreeris arhiivist saadud

tegevuse kirjeldust. Jootetraadis POS-61 oli 40% pliid: seatina on vananenud nimetus

plii kohta.

3.2.

Kaebaja töö seisnes järgmistes tegevustes (tinatamine: joodisega POS-61

katmine; jootmine: kahe detaili ühendamine joodisega POS-61).

• Trükkplaadi ettevalmistamine: iga kontakti tinatamine glütseriinist räbustit

kasutades.

• Elektroonikakomponentide jootmine trükkplaadi külge kampolit kasutades.

• Trükkplaadi puhastus piirituses.

• Jootmispuuduste kõrvaldamine jootmise ja mikroskoobiga kampolit

kasutades.

• Trükkplaadi üleandmine kontrolliks.

• Juhtmete lõikamine ja tinatamine kampolit kasutades.

• Juhtmete jootmine muundurite külge kampolit kasutades.

• Muundurite ülekandmine kontrolliks.

• Trükkplaatide ja muundurite monteerimine korpustesse ja jootmine kampolit

kasutades.

• Korpuste katmine kaantega (kolm kruvi) ja „haakide“ kinnikeeramine käega.

• Kokkupandud aparaadi üleandmine kontrolliks.

3.3.

Kuuldeaparaatide monteerijate igakuine töömaht oli ca. 250 aparaati. Igas

aparaadis oli vaid kolm kruvi. Põhitegevus seisnes elektroonikakomponentide

jootmises. Töö oli korraldatud katkestusteta. Jootmine või tinatamine toimus iga päev.

3.4.

Määruses nr 206 pole sätestatud nõudeid kahjustavate ainete kontsentratsiooni

kohta või muid tingimusi, mille esinemise korral tuvastatakse kahjustavate ainete

esinemine õhus.

4. SKA esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.

2(4)

3-24-3205

4.1.

Määrusega nr 206 on soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §

1 p 1 alusel kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist

eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr 1. Selle osa XIII „Ühiskutsed“ erialakoodi 16456, 13417 all

on nimetatud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis

sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.

4.2.

Kaebaja tööraamatus on tema töötamise kohta H. Pöögelmanni nimelises

Elektrotehnika Tehases järgmised kanded. 21. septembril 1987 võeti kaebaja tööle

tehase filiaali raadioaparatuuri monteerija õpilaseks. 1. jaanuaril 1988 omistati talle

raadioaparatuuri monteerija II järk. 1. jaanuaril 1993 nimetati tehas ümber Tondi

Elektroonikaks. 22. septembril 1997 tööleping lõpetati.

4.3.

Töötamist mõne loetelus nimetatud ametikoha õpilasena ei arvestata

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Kuni 31.

detsembrini 1987 töötas kaebaja monteerija õpilasena, mistõttu ei saa seda

ajavahemikku soodusstaaži hulka arvata.

4.4.

28. oktoobril 2024 selgitas vastustaja kaebajale, miks Donte Arendus AS-i

tõendi alusel ei ole võimalik lugeda tema soodusstaaži tõendatuks. Vastustaja selgitas

ka, et kaebajal on võimalik esitada taotlus sooduspensioni määramiseks. Vajaduse

korral tehakse siis lisapäringud. Kaebaja pole vastavat taotlust SKA-le esitanud.

4.5.

SKA saatis 28. oktoobril 2024 Donte Arendus AS-ile lisapäringu. Vastusest

selgib, et kaebaja töötas ajavahemikul 4. jaanuarist 1988 kuni 31. detsembrini 1993

osalise tööajaga. Lisaks on vastuses esile toodud, et raadioelektroonika aparatuuri

monteerija eriala ei kuulu määrusega nr 206 kehtestatud tervistkahjustavate tööde

loetelu.

4.6.

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

osalise tööajaga töötamise aega (SVPS § 1 viimane lõik). Riigikohus on selgitanud, et

täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 1

nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt halduskolleegiumi 27. veebruari 2019. a

otsus asjas nr 3-17-1108, p 11). Arvestades seda, et kaebaja töötas tehases osa aega

õpilasena ning aastatel 1988 kuni 1993 osalise koormusega, ei teinud ta igal juhul

kümne aasta jooksul täistööajaga soodustingimustel pensionile õigust andvat tööd.

Seetõttu ei ole talle võimalik soodustingimustel pensioni määrata, isegi kui ülejäänud

aja vältel vastasid tema töötingimused sooduspensionile õigust andvatele.

4.7.

Lisaks töötas kaebaja tööandja kinnituse järgi tõmbe all. Tina sisaldus õhus ei

ületanud lubatud piirnorme. Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus isikul, kes

on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel. Jootjal ja

kuumtinatajal, kes on töötanud pliid sisaldavate joodistega, on õigus soodustingimustel

vanadusepensionile sellepärast, et plii kahjustab tervist. Olukorras, kus tööandja on

taganud töötajatele töötingimused, mis ei ole enam tervist eriti kahjustavad

(kokkupuude pliiga on viidud lubatud normi piiresse), ei saa kaebaja töötingimusi

lugeda tervist eriti kahjustavateks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Et inimesel tekkiks SVPS § 1 esimese punkti alusel õigus soodustingimustel

vanaduspensionile, peab ta olema tervist eriti kahjustavate tingimustega tööd teinud

vähemalt kümme aastat. Kaebaja väidab, et ta töötas sellistes tingimustes ajavahemikus

3(4)

3-24-3205

21. septembrist 1987 kuni 22. septembrini 1997. Asjaolu, et kaebaja töötas sellel

ajavahemikul H. Pöögelmanni nimelises Elektrotehnika Tehases, hilisemas Tondi

Elektroonika RAS-is, kinnitavad Rahvusarhiivi 23. augusti 2024. a teatis (digitoimiku

leht (dtl) 4) ja dokumendihoidja Donte Arendus AS-i

16. septembri 2024. a kiri (dtl 5). Kaebaja töötas raadioelektroonika aparatuuri monteerijana.

6. SVPS § 1 viimane lause näeb ette: „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka ei arvata käesolevas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise

aega.“ SKA esitas kohtule Donte Arendus AS-i 11. novembri 2024. a kirja, mille järgi kaebaja

töötas aastatel 1988–1993 valdavalt osalise tööajaga: 20–35 h nädalas (dtl 32). Kohus andis

kaebajale võimaluse esitada tõendeid selle kohta, et ta töötas täistööajaga (4. juuni 2025. a

kohtunõue,

16. juuni 2025. a määrus). Kaebaja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Kohus loeb seega

tõendatuks asjaolu, et kaebaja töötas nimetatud ajavahemiku jooksul valdavalt osalise

tööajaga. Kuna seda aega ei saa arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka, ei ole praeguse kaebuse alusel võimalik tuvastada kaebaja õigust saada

soodustingimustel vanaduspensioni.

7. Eeltoodu põhjal pole oluline see, kas kaebaja tööd raadiotehnika aparatuuri

monteerijana on põhjust lugeda tööks tervist eriti kahjustavatel tingimustel SVPS § 1 p 1

tähenduses.

8. Kaebus jääb rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt.

Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)