2-25-7494/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja võlgniku XX-i (isikukood XXX) pankrot 25.07.2025 kell 15.00 ja Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl & Partner
Legislator headnote
AI generated2-25-7494/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kuulutada välja võlgniku XX-i (isikukood XXX) pankrot 25.07.2025 kell 15.00 ja Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl & Partner
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kadri Mälberg
Kohtujurist
Ave Roosvalt
Määruse tegemise aeg ja koht
25.07.2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-7494
Tsiviilasi
XX-i maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: XX (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX; e-
post: XXX)
Usaldusisik:
Kersti Kägi
(Rödl & Partner
Advokaadibüroo OÜ, xxx; tel xxx; e-post: XXX)
Istungi aeg
22.07.2025
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja võlgniku XX-i (isikukood XXX) pankrot 25.07.2025 kell 15.00 ja
algatada XX-i kohustustest vabastamise menetlus.
2. Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl & Partner
Advokaadibüroo OÜ, xxx; tel xxx; e-post: XXX).
3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13.08.2025 kell 10.00 Kuninga tn 22
asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 5.
4. Kohustada võlgnikku XX-i ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või
kutsetegevuse kohta 13.08.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (Kuninga tn 22, saal nr 5).
Võlgniku ilmumata jätmisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes
sundtoomist või aresti kuni kolm kuud.
5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige
võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise
üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta tuleb esitada hiljemalt 25.07.2026.
6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,
pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse
tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek
võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt
esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja
koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8. XX-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude
tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud
pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise
tähtaja. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri
poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja
ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole
ennistatud, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral
rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri
nõusolekuta.
10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
12. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX-i (isikukood XXX)
tuludeklaratsioonid.
13. Jätta menetluskulud võlgniku XX-i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
14. Määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasu suuruseks 1740 eurot, millele lisandub
käibemaks 417,60 eurot, kokku 2157,60 eurot.
15. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks
190,08 eurot, kokku 982,08 eurot riigi vahenditest ning kanda see Rödl & Partner
Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE381010220217561225. Ülejäänud usaldusisiku
tasu summas 1175,52 eurot, sh käibemaks, mõista välja pankrotivara arvelt.
16. Võlgnik XX on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte
varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet
oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust
pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse
kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See
tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
18. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
19. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna
Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
2 (7)
Asjaolud ja menetluse käik
1. XX (avaldaja/võlgnik) esitas 15.05.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse
pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse
kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavad temal puuduvad. Võlgnik ei tööta ning tema
sissetulekuks on 200 eurot kuus ja igakuised väljaminekud on 200 eurot. Võlgniku suhtes on
käimas 11 täitemenetlust ning võlgnik on avalduses esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja,
mille kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajatele 71 604,97 eurot. Võlgnik on palunud
pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 27.05.2025 määrusega menetlusse, nimetas
võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Kersti, tegi usaldusisikule kohustuseks
füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning peatada
võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti
väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3. Usaldusisik esitas 26.06.2025 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse
tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt on võlgniku vara ja võlad kajastatud FiMS § 17 lg 1
kohaselt vara- ja võlanimekirjas. Võlgnik omab arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille saldo
10.06.2025 seisuga oli 348,74 eurot. Kontole on seatud arestid kohtutäiturite poolt. Võlgnik omab
Revolut Bank UAB arvelduskontot, mille saldo 13.06.2025 seisuga oli 0 eurot ning Swedbank AS
arvelduskontot, mille saldo 10.06.2025 seisuga oli 0 eurot. Kontole on seatud arestid
kohtutäiturite poolt. Võlgnik omab ka Wise Europe SA/NV arvelduskontot, mille saldo
09.06.2025 seisuga oli 0 eurot. Võlgniku nimel on avatud SEB pensionifondi II pensionisamba
konto nr 99800823825, millel on 1088,291 osakut, puhasväärtus 1,38173 eurot, koguväärtusega
1503,72 eurot. Kuivõrd II pensionisamba osakud ei ole likviidne vara, mida pankrotivarana
käsitada, siis ei võta usaldusisik võlgniku II pensionisamba osakuid arvesse võlgniku varana.
Tulenevalt eeltoodust on võlgniku ainsaks varaks arvelduskontodel olev jääk 348,74 eurot.
Usaldusisiku poolt väljaselgitatud ja võlanimekirjas kajastatud andmetest võlgniku kohustuste
kohta, on usaldusisikule teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 49 163,31 euro ulatuses.
Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik ei tööta ning tal
puudub sissetulek ettevõtluses. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta
ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik
aruande koostamise ajal tuvastanud ei ole. Esialgsetel andmetel on maksejõuetuse tekkimise
põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisik toetab võlgniku
maksejõuetusavalduse taotlust kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest
vabastamise menetlus.
4. 22.07.2025 toimunud istungil jäi võlgnik oma taotluse juurde. Võlgnik avaldas istungil, et käib
hetkel küll tööl, kuid tegemist on nö tööampsuga, mis on ajutine ning tema sissetulekud on alla
seaduses sätestatud miinimummäära.
Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus, tutvunud avaldusega ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku XX-i
maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise menetluse
algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse
läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses
ei ole sätestatud teisiti.
7. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §
1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks
muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3 (7)
PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus
pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski
pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud
kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
8. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik.
Võlgniku sissetulekud puuduvad. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate
nõudeid täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt ligi 50 000 eurot ning võlgniku suhtes on käimas
täitemenetlused. Kohus loeb tuvastatuks, et XX on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva
iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja
määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti
väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,
pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku
§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli
kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9. Kohus on seisukohal, et Kersti Kägi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta
on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
10. Kohus kuulutab seega võlgniku XX-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks
Kersti Kägi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus määrab võlausaldajate
esimese üldkoosoleku toimumise aja.
11. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse
täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud
täitmise viisi ja korda.
12. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule
tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui
kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja
võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti
välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
13. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,
maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või
3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne
usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või
ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi
riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus
on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest
vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast
seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures
loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või
raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja
sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske
hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
14. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3
sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka
usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse
4 (7)
lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja
kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur
jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata
usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3
kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal
aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada
kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus
ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu
selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne
esitada hiljemalt 25.07.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
15. Kohtu selgitused:
Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri
nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse
eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise
menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes
selle kohta määruse (FiMS § 49).
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise
järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu
korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg
9).
16. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6
rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega
järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus
avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad
sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab
kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
17. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud
kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek
võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete
esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg
ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
Menetluskulud
18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
5 (7)
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses
ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule
tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab
usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,
keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse
(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate
kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks
ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised
kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3
kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
20. Usaldusisik on teatanud, et XX-i suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 12
tundi, arvestusega 145 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1740 eurot, millele
lisandub käibemaks 24%, ehk 417,60 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses
vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja
müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik
palub määrata usaldusisiku tasuks 2157,60 eurot (sh käibemaks 417,60 eurot), millest 982,08 (sh
käibemaks 190,08 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning 1175,52 eurot (sh käibemaks 227,52
eurot) mõista välja võlgnikult.
21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku
kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku
tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud
usaldusisiku tasuks määrata 2157,60 eurot, sh käibemaks.
22. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus
lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse
§171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise
halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi
vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on
tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne
alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on
kuupalga alammääraks 886 eurot.
23. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava
ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri
ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri
või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud
tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise
täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu
hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
24. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (pooltunde 24 x 33
eurot) 792 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja
kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
6 (7)
kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku
tasust 792 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.
25. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole
võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 792 eurot,
millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu
tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,
mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Mälberg
kohtunik
7 (7)