Legislator Case Law & Legislation
2-25-7494/13 AI generated

2-25-7494/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-25-7494/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja võlgniku XX-i (isikukood XXX) pankrot 25.07.2025 kell 15.00 ja Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl & Partner

Legislator headnote

AI generated

2-25-7494/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kuulutada välja võlgniku XX-i (isikukood XXX) pankrot 25.07.2025 kell 15.00 ja Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl & Partner

Keywords

AI generated
pension rights minimum pension suspension of pension widower's pension savings deposit unpaid pension contributions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

25.07.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-7494

Tsiviilasi

XX-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: XX (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX; e-

post: XXX)

Usaldusisik:

Kersti Kägi

(Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ, xxx; tel xxx; e-post: XXX)

Istungi aeg

22.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku XX-i (isikukood XXX) pankrot 25.07.2025 kell 15.00 ja

algatada XX-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada XX-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kersti Kägi (Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ, xxx; tel xxx; e-post: XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13.08.2025 kell 10.00 Kuninga tn 22

asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 5.

4. Kohustada võlgnikku XX-i ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 13.08.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtusse (Kuninga tn 22, saal nr 5).

Võlgniku ilmumata jätmisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolm kuud.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada hiljemalt 25.07.2026.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. XX-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri

poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja

ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole

ennistatud, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile XX-i (isikukood XXX)

tuludeklaratsioonid.

13. Jätta menetluskulud võlgniku XX-i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

14. Määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasu suuruseks 1740 eurot, millele lisandub

käibemaks 417,60 eurot, kokku 2157,60 eurot.

15. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 792 eurot, millele lisandub käibemaks

190,08 eurot, kokku 982,08 eurot riigi vahenditest ning kanda see Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE381010220217561225. Ülejäänud usaldusisiku

tasu summas 1175,52 eurot, sh käibemaks, mõista välja pankrotivara arvelt.

16. Võlgnik XX on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

18. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

19. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

2 (7)

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja/võlgnik) esitas 15.05.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavad temal puuduvad. Võlgnik ei tööta ning tema

sissetulekuks on 200 eurot kuus ja igakuised väljaminekud on 200 eurot. Võlgniku suhtes on

käimas 11 täitemenetlust ning võlgnik on avalduses esitanud oma täitmata kohustuste nimekirja,

mille kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajatele 71 604,97 eurot. Võlgnik on palunud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 27.05.2025 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Kersti, tegi usaldusisikule kohustuseks

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning peatada

võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 26.06.2025 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt on võlgniku vara ja võlad kajastatud FiMS § 17 lg 1

kohaselt vara- ja võlanimekirjas. Võlgnik omab arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille saldo

10.06.2025 seisuga oli 348,74 eurot. Kontole on seatud arestid kohtutäiturite poolt. Võlgnik omab

Revolut Bank UAB arvelduskontot, mille saldo 13.06.2025 seisuga oli 0 eurot ning Swedbank AS

arvelduskontot, mille saldo 10.06.2025 seisuga oli 0 eurot. Kontole on seatud arestid

kohtutäiturite poolt. Võlgnik omab ka Wise Europe SA/NV arvelduskontot, mille saldo

09.06.2025 seisuga oli 0 eurot. Võlgniku nimel on avatud SEB pensionifondi II pensionisamba

konto nr 99800823825, millel on 1088,291 osakut, puhasväärtus 1,38173 eurot, koguväärtusega

1503,72 eurot. Kuivõrd II pensionisamba osakud ei ole likviidne vara, mida pankrotivarana

käsitada, siis ei võta usaldusisik võlgniku II pensionisamba osakuid arvesse võlgniku varana.

Tulenevalt eeltoodust on võlgniku ainsaks varaks arvelduskontodel olev jääk 348,74 eurot.

Usaldusisiku poolt väljaselgitatud ja võlanimekirjas kajastatud andmetest võlgniku kohustuste

kohta, on usaldusisikule teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 49 163,31 euro ulatuses.

Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik ei tööta ning tal

puudub sissetulek ettevõtluses. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta

ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik

aruande koostamise ajal tuvastanud ei ole. Esialgsetel andmetel on maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisik toetab võlgniku

maksejõuetusavalduse taotlust kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus.

4. 22.07.2025 toimunud istungil jäi võlgnik oma taotluse juurde. Võlgnik avaldas istungil, et käib

hetkel küll tööl, kuid tegemist on nö tööampsuga, mis on ajutine ning tema sissetulekud on alla

seaduses sätestatud miinimummäära.

Kohtumääruse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avaldusega ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku XX-i

maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise menetluse

algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

7. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §

1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3 (7)

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

8. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik.

Võlgniku sissetulekud puuduvad. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate

nõudeid täita. Võlgnikul on kohustusi vähemalt ligi 50 000 eurot ning võlgniku suhtes on käimas

täitemenetlused. Kohus loeb tuvastatuks, et XX on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva

iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja

määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

9. Kohus on seisukohal, et Kersti Kägi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta

on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

10. Kohus kuulutab seega võlgniku XX-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Kersti Kägi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus määrab võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aja.

11. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

12. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

13. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

14. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka

usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

4 (7)

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3

kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne

esitada hiljemalt 25.07.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

15. Kohtu selgitused:

 Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

 Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

 Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

 Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

16. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad

sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab

kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

17. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

18. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

5 (7)

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

19. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

20. Usaldusisik on teatanud, et XX-i suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 12

tundi, arvestusega 145 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 1740 eurot, millele

lisandub käibemaks 24%, ehk 417,60 eurot. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses

vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja

müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik

palub määrata usaldusisiku tasuks 2157,60 eurot (sh käibemaks 417,60 eurot), millest 982,08 (sh

käibemaks 190,08 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning 1175,52 eurot (sh käibemaks 227,52

eurot) mõista välja võlgnikult.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 2157,60 eurot, sh käibemaks.

22. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse

§171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on

tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on

kuupalga alammääraks 886 eurot.

23. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri

ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri

või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

24. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (pooltunde 24 x 33

eurot) 792 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

6 (7)

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku

tasust 792 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.

25. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 792 eurot,

millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu

tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik

7 (7)