1-24-7261/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-7261

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Tõlk

Katrin-Jana Aavingu

Kriminaalasi

Andrei Kuzmenok süüdistuses KarS § 169 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Dagne Mihkels

Süüdistatav

Andrei Kuzmenok

Isikukood:

38308192228; elukoht:

XXX; XXX

kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX, T

OY, XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Kaitsja

Indrek Västriku asenduskaitsja Janek Valdma

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Tunnistada Andrei Kuzmenok süüdi KarS § 169 järgi ja mõista talle karistuseks 6

kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes Andrei Kuzmenokile lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

Andrei Kuzmenok ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Andrei Kuzmenokile määratud katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest.

5. Välja mõista Andrei Kuzmenokilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2

kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära,

s.o 1329 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

439,20 eurot, s.o kokku 1768,20 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 147,35 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004,

SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is

EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585 ning makse

tegemisel märkida viitenumber 99925700017227 ja selgitus „Andrei Kuzmenok,

kriminaalasi 1-24-7261, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on

kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

7. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab

kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku kaudu hiljemalt 25. juulil 2025. Otsusele

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses

viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse

apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel

koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on

kättesaadav e-Toimiku kaudu hiljemalt 25. juulil 2025. Määruskaebus menetluskulude osas

tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas

põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Andrei Kuzmenokki (Kuzmenok) süüdistatakse selles, et tema, kes ta on vastavalt Viru

Maakohtu 21.03.2016 kohtuotsusele nr XXX kohustatud maksma elatist oma lapse N. K.

kasuks igakuiselt alates 21.03.2016 kuni N. K. täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammäärast pooles ulatuses (2020. aastast 270 eurot kuus, 2021.

aastast 292 eurot kuus, 2023. aastast 327 eurot kuus ja 2024. aastast 362.50 eurot kuus), pole

seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 30.05.2020.

Andrei Kuzmenok on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt

jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul

elatist ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava

intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks

määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita.

Seega pani Andrei Kuzmenok oma tahtliku tegevusega toime laste ülalpidamise

kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanema teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt välja

mõistetud igakuise elatisraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 09. detsembril 2024 Harju Maakohtule menetlemiseks

lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Andrei Kuzmenokile KarS § 169

järgi.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 9. juunil 2025, kohtuistungil tunnistas Andrei

Kuzmenok ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Samuti taotles Andrei Kuzmenok

kohtuistungil enda ülekuulamist.

Prokurör leidis, et Andrei Kuzmenoki süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud ning

taotles Andrei Kuzmenoki süüditunnistamist KarS § 169 järgi ja tema karistamist

vangistusega 6 kuud. Lühimenetluse sätete alusel vähendada karistust kolmandiku võrra, mis

teeb karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetav vangistus

täielikult täitmisele pööramata, kui Andrei Kuzmenok ei pane 1-aastase katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

Kaitsja leidis kokkuvõtvalt, et tema hinnangul ei ole Andrei Kuzmenoki poolt tahtlik elatise

maksmisest kõrvalehoidumine tõendatud, tegemist on objektiivse makseraskusega, mistõttu

palus ta oma kaitsealuse mõista talle esitatud süüdistuses õigeks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukoha ning kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Oma seisukohti

põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 169 sätestab kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale

kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Vanema ülalpidamiskohustus tuleneb Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97, kuid käesoleva

koosseisuga on ülalpidamiskohustus tagatud üksnes siis, kui elatise on välja mõistnud

kohus. Seejuures ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 lg

1).

N. K. (sünd XXX) sünnitunnistusest /tl 20/ nähtub, et Andrei Kuzmenok on N. K. isa. Viru

Maakohtu 21.03.2016 otsusega XXX /tl 6-11B/ mõisteti A. Kuzmenokilt välja elatis N. K.

kasuks järgmiselt: a) ajavahemikus 01.04.2015-31.12.2015 tasumata osas summas 126 eurot

b) 01.01.2016-20.03.2016 igakuiselt 215 eurot c) alates 21.03.2016 kuni lapse täisealiseks

saamiseni igakuiselt 250 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Otsus jõustus 29.04.2016.

Peale seda on N. K. elatiste ja hooldusõiguse küsimustes tehtud järgmised lahendid. Viru

Maakohtu 21.08.2018 kohtumäärusega asjas XXX /tl 49-52/ anti A. Kuzmenokile

ainuhooldusõigus N. K. elu- ja viibimiskoha ja haridusküsimuste osas, muus osas jäi kehtima

vanemate ühine hooldusõigus.

Viru Maakohtu 21.12.2018 otsusega XXX /tl 53-55/ mõisteti J. K. (praegu M.) välja elatis

N. K. kasuks alates 03.10.2018, mis tuli maksta N. K. vanaema L. K. arvele.

Viru Maakohtu 23.02.2021 kohtumäärusega nr XXX /tl 60-62/, keeldus kohus N. K. hagi

A. Kuzmenoki vastu elatise nõudes menetlusse võtmast, kuna N. K. kasuks on juba 2016.

aastal A. Kuzmenokilt elatis välja mõistetud ja on olemas jõustunud kohtuotsus samas asjas.

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr XXX /tl 63-65/ vabastati N. K. ema J. T. (praegu M.)

elatise maksmise kohustusest N. K.le alates 30.05.2020, sest N. K. elab ema juures ja on ema

ülalpidamisel. Sellest kuupäevast alates on ka süüdistuses A. Kuzmenokile ebaregulaarset ja

ettenähtud summades elatise mittemaksmist ette heidetud.

Kohtutäituri vastuse kohaselt /tl 70-72/ on J. M. N. K. ees samuti elatise võlg täiteasjas

XXX/, kuid see väheneb.

Kannatanu J. M. (endine T.) ütlustest /tl 21-24/ nähtub, et tema ja A. Kuzmenoki kooselust

sündis XXX tütar N. K.. Kooselu A. Kuzmenokiga lõppes 2014, kuid paaril korral aastal A.

Kuzmenok suhtles tütrega sõnumite kaudu. Kui tütar palus abi, siis A. Kuzmenok vastas, et ta

ei saa rahaliselt aidata. 2016 esitas ta hagi Viru Maakohtusse A. Kuzmenoki vastu elatise

nõudes. Kuivõrd elatist oli äärmiselt raske A. Kuzmenokilt kätte saada, siis pöördus ta 2022

aastal elatise hagiga L. K. vastu (A. Kuzmenoki ema – kohtu märkus), mis aga jäeti

rahuldamata. Kuivõrd A. Kuzmenok elab XXX, tal on seal uus pere ja ka töötab, on ta

pöördunud ka Justiitsministeeriumi poole, et saada XXX elavalt A. Kuzmenokilt elatisraha.

Ta on A. Kuzmenokilt küsinud lapse ülalpidamiseks elatisraha, aga A. Kuzmenok on öelnud,

et ta raha ei anna, sest tal on ükskõik, sh kohtuotsusest, millega temalt elatis välja mõisteti.

Peale lahkuminekut ei ole A. Kuzmenok andnud sentigi raha, ei ole teinud lapsele kingitusi

ega ole andnud ka taskuraha. Kohtutäituri kirjadele A. Kuzmenok ei vasta.

Jõhvi kohtutäitur K. M. büroo 12.10.2023 vastusest /tl 35-38/ nähtub, et N. K. elatise võla

asjus on alustatud täiteasi nr XXX ning A. Kuzmenoki kontod on arestitud. A. Kuzmenok ei

ole kohtutäituriga maksegraafiku osas ühendust võtnud. Võlgniku kinnisvara on müüdud

enampakkumise teel 26.10.2022. Seoses A. Kuzmenoki elukohaga XXX on menetlus

algatatud ka seal, alates 17.11.2021. Täiteasjas on 2023 septembri seisuga laekunud 4068.20

eurot, A. Kuzmenoki elatisvõlg N. K. ees on 31.10.2023 seisuga 15196.82 eurot. 4.12.2024

vastuses /tl 39-40/ kinnitatakse kohtutäituri büroost, et ka viimase aasta jooksul ei ole A.

Kuzmenok lapsele elatist maksnud. Laekunud summa täiteasjas on endiselt 4068.20, elatise

võlg 19 563,16 eurot.

Panga päringute ja väljavõtete kohaselt ei ole A. Kuzmenokil pangakontot Citadeles, LHV-

s, Coopis ega Luminor pangas. On küll konto XXX, kuid seal pole raha liikunud /tl 25-30/.

Eesti Töötukassa andmetel /tl 31-32/ ei ole Andrei Kuzmenok aastatel 2016-2023 olnud

töötuna arvel, talle pole määratud ega makstud toetusi ega hüvitusi, ta ei ole esitanud taotlust

hinnata oma töövõimet ega taotlenud töövõimetoetust. Maksu- ja Tolliameti vastusest

nähtuvalt ei ole alates 2016.a Andrei Kuzmenoki eest sotsiaalmaksu tasutud.

Rahvastikuregistri andmetel elab Andrei Kuzmenok alates 2019 XXX /tl 41/.

Seda, et kannatanu on pöördunud ka Justiits- ja Digiministeeriumi poole piiriülese elatise

nõudega ja et XXX on alustatud ka täiteasi kinnitavad nii Justiitsministeeriumist saabunud

e-kiri kohtuasjas XXX /tl 66/ kui ka kannatanu J. M. poolt esitatud lisad /tl 73-77/. Nendest

nähtub, et piiriülese elatisnõudega pole õnnestunud A. Kuzmenokilt XXX N. K.le elatist

saada.

Eelkirjeldatud tõendite pinnalt ei saa vaidlust olla selles, et A. Kuzmenok ei ole täitnud temalt

Viru Maakohtu 21.03.2016 otsusega XXX välja mõistetud elatise maksmise kohustust oma

lapsele N. K.le. Oma süüd tunnistas selles ka A. Kuzmenok ise kohtuistungil /09.06.2025

kohtuistungi protokoll /tl 105 pöördel/.

Seega seisneb käesolevas asjas vaidlus selles, kas tegemist on A. Kuzmenoki teadliku

kõrvalhoidumisega elatise maksmisest või on tegemist objektiivsest maksevõimetusest

tingitud olukorraga nagu leidis kaitsja.

Andrei Kuzmenok taotles kohtuistungil enda ristküsitlust /tl 105 pöördel kuni 107/.

Kokkuvõtvalt selgitas ta kaitsja, prokuröri ja kohtu küsimustele vastates, et tal ei piisa

sissetulekust elatise maksmiseks ja sel põhjusel ei ole ta ka N. K.le elatist maksnud. Ta omab

ettevõtet kus ta ise töötab XXX (määrab endale ise palga) ja palga suurus on 1000 eurot.

Ettevõtte kasum on olnud kogu aeg miinuses (ainult ühel korral 2023 aastal oli kasum 5000

eurot). Tema igakuised kulud sisaldavad korteri renti 1200 eurot ja kommunaalkulusid. Tema

palgast midagi üle ei jää. XXX riik aitab neid palju, makstakse lastetoetust (200 eurot lapse

kohta) ning tasutakse kolmandik korteri rendist (u 300 eurot), samuti tasutakse arsti arveid.

Tal on XXX kaks last. Naine käib ka tööl ja seetõttu ei saa ta endale 8-tunniseid tööpäevi

lubada. Vahel toob lapsed lasteaiast, vahel on nendega kodus kui naine on tööl. Ta on teadlik,

kui palju ta peab kohtuotsuse kohaselt N. K.le elatist maksma. Alates 2020 märtsist on ta

kandnud N. K.le raha kuni 500 eurot. Viimati kandis sel kuul (juunis - kohtu märkus).

Süüdistatava poolt on esitatud ka tõendid töötasu kohta XXX ning et tal on XXX kaks väikest

last (sünd XXX ja XXX) /tl 79-88/. Samas ühtegi tõendit selle kohta, et A. Kuzmenok oleks

N. K.le raha ülekandnud, kriminaaltoimikus ei ole.

Kaitsja leidis, et käesoleval juhul peaks hindama ainult tõendeid selle kohta, millised on A.

Kuzmenoki sissetulekud ja kas need võimaldavad elatist maksta või mitte. Kaitsja hinnangul

puudub tahtlik kõrvalehoidumine elatise maksmisest, sest tegemist on objektiivse

maksejõuetusega. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.

Riigikohus on oma 06.12.2019 lahendi nr 1-18-5813 punktis 24 põhjalikult selgitanud,

millistel juhtudel on tegemist elatise maksmisest kõrvalehoidmisega. Elatusraha maksmisest

kõrvalehoidumisena KarS § 169 tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse

ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on - või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise

korral olla - võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses.

Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega KarS § 169 mõttes on tegemist eeskätt järgmistel

juhtudel:

1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on

selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt

pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana,

mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu

vara, arvestades PKS §-st 102 ja TMS §-st 132 tulenevaid erandeid. KarS § 169 järgi

esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §-s 102 sätestatud "enese

tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka

juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud;

2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses,

kui tema varaline seisund seda võimaldaks või

3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara,

jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke

jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal

ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud

maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab

osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või

muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole

tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud

vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub

ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 25.)

Samuti märgib Riigikohus sama lahendi punktis 26, et lisaks eeldab elatise maksmata jätmise

kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kohtupraktika kohaselt ka seda, et

elatise maksmise kohustust rikutaks süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised

hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena

KarS § 169 tähenduses (samas, p 26).

Prokurör tõi kohtuvaidlustes välja käesolevas menetluses tuvastatud ja A. Kuzmenoki

kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt olulised asjaolud, millega kohus igati nõustub.

Kohtuistungil avaldas A. Kuzmenok, et tal on XXX kaks alaealist last, kellega elatakse koos

ja kellele ülalpidamiseks kulub lisaks muudele kuludele ka raha, mistõttu N. K.

ülalpidamiseks raha ei jagu. Kohus märgib, et lapsed on seaduse ees võrdsed ja sõltumata

sellest, kas laps elab koos vanemaga või vanemast eraldi või on vanemal sootuks vanemlikud

õigused ära võetud, on vanemal kohustus oma last ülalpidada. Seega oli kohtuistungil ka

õigustatud küsimus, miks ühte last koheldakse teistest lastest erinevalt, sest XXX elavaid lapsi

A. Kuzmenok peab üleval.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et A. Kuzmenok oleks pöördunud tsiviilkohtusse elatise

summa vähendamiseks ega ole ka võtnud ühendust kohtutäituriga, et teha maksegraafik või

kuidagi käesolevat olukorda lahendada. Ainuke makse, mis on N. K.le elatisrahana laekunud,

tuli A. Kuzmenoki kinnisvara müügist 2022 aastal (4068.20 eurot). Alates 2020 aastast kuni

käesoleva ajani on A. Kuzmenok oma ütluste kohaselt kandnud N. K. kontole üle kokku kuni

500 eurot, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Isegi kui oleks, on 5 aasta kohta

tegemist täiesti olematu summaga, mis teeb keskmiselt ühes kuus umbes 8 eurot. Seega ei

nähtu ei A. Kuzmenoki käitumisest ega ka tema ütlustest, et ta oleks kuidagigi üritanud

näidata üles tahet N. K.le elatise maksmise osas.

Prokuröriga tuleb nõustuda täielikult ka selles, et A. Kuzmenok on täies tööjõus ja terve mees,

kes omab enda ettevõtet, töötab seal XXX ja määrab ise endale palka. Samas on A.

Kuzmenoki ütlustest tulenevalt ettevõte olnud pidevalt kahjumis, kuid 2023 aastal ka kasumis.

Samas ei ole kohtule esitatud ka tõendeid, millest nähtuks A. Kuzmenoki ettevõtte varaline

olukord. Sellest hoolimata on tuvastamist leidnud, et A. Kuzmenokil on regulaarne sissetulek

palga näol, millest N. K.le elatist maksta. Asjaolu, et ta oma palgast ei raatsi oma seadusest

tulenevat ja kohtuotsusega määratud kohustust täita, ei tähenda, et tegemist oleks objektiivse

makseraskusega nagu väitis kaitsja, vaid tegemist on teadliku otsusega.

Oluliseks peab siinkohal kohus ka seda, et A. Kuzmenok ei ole ise teinud mingeid mõistlikke

jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal

ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. A. Kuzmenok selgitas, et ta ei saa

lubada endale 8 tunniseid tööpäevi, sest tema naine ka töötab ning ta peab vahepeal kas lapsed

lasteaiast ära tooma või siis nendega kodus olema. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et

A. Kuzmenoki enda ütlustest tulenevalt käivad tema lapsed lasteaias, samuti ei nähtunud tema

ütlustest, et tema või tema naine töötaks öösiti. Enamus perekondi nii Eestis kui ka väljaspool

seda käivad väikeste laste kõrvalt tööl ning päevasel ajal on lapsed kas lasteaias või koolis.

Üksnes asjaolu, et A. Kuzmenokile on selline eluviis mugavam või siis lihtsalt ei ole tahetud

oma elukorraldust paremaks sättida, et sissetulekut suurendada, ei tähenda, et saaks rääkida

mingitest makseraskusest. Lisaks on A. Kuzmenokil olemas ka autolukksepa kvalifikatsioon,

mis võimaldab lisatööd leida, aga samuti on võimalus teha ka kodust tööd nagu A. Kuzmenok

ka ise istungil avaldas. Seega tuleb täielikult kohtul prokuröriga nõustuda selles, et A.

Kuzmenok ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et oma majanduslikku olukorda

parandada ja sissetulekut suurenda, mis võimaldaks tal täita oma kohustust oma lapse N. K.

ees.

Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendatud, et A.

Kuzmenok on teadavalt hoidnud kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Arvestades, et alates 30.05.2020

on A. Kuzmenokilt laekunud elatise võla katteks üksnes üks makse kinnisvara müügist, on ta

jätnud elatise maksmata ka süstemaatiliselt ja pikema aja vältel. Selline A. Kuzmenoki

käitumine on kvalifitseeritav KarS § 169 järgi.

KARISTUS

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd A.

Kuzmenokil on enda sõnade kohaselt sissetulek ebapiisav ning samuti on tal N. K. ees elatise

võlg üle 19 000 euro, ei ole võimalik kõnelda käesoleval juhul rahalisest karistusest.

Vangistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et sisuliselt ei ole A. Kuzmenok elatist oma

esimesele lapsele maksnud. Samas hõlmab süüdistus perioodi alates 30.05.2020, mille hulka

kuulub ka kinnisvara müük ja selle müügist saadud elatise võla vähendamine ent see jäi siiski

aastasse 2022. A. Kuzmenok on küll oma süüd tunnistanud, kuid kahetsust avaldanud ei ole.

Seega karistust kergendavaid aga ka raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellest

tulenevalt tuleb võtta karistuse määraks sanktsiooni keskmine määr, milleks on 6 kuud.

Selline karistusmäär vastab kohtu hinnangul ka igati A. Kuzmenoki süü suurusele ja tema

isikule. Kuivõrd aga käesolevat asja lahendati lühimenetluses (karistust vähendatakse 1/3

võrra), jääb lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

Arvestades, et karistusregistri kohaselt /tl 47/ on A. Kuzmenok varem karistamata ning

selleks, et ta saaks edaspidi sissetulekut teenida ja asuda täitma oma elatise maksmise

kohustust, on kohtu hinnangul igati põhjendatud jätta mõistetud karistus täielikult

tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kui A. Kuzmenok ei pane 1

aasta pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjate tasu kokku 439,20 eurot /tl 93-95, 102-

104/ ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, s.o

1329 eurot ehk kokku 1768,20 eurot.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mistõttu tuleb kõik

menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja A. Kuzmenoki elatise

võlgnevuse suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3,

KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja

ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik