3-25-849/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Kohtuasi

3-25-849

25. juuli 2025

Kadri Palm

X-i kaebus Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-

25/1-3/60 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta riigilõiv (20 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas,

riigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Jätta rahuldamata X-i taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. augustil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 20. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/60 kinnipeetav X-i

süüdi Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks noomituse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 20-22).

3-25-849

Kodukorra p 8.5.2 keelab kinnipeetavatel võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma

isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks

kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kuna kinnipeetav

viibis asjade üleandmise ajal 21. jaanuaril 2025 kartserirežiimil, siis ei saanud olla tegemist

talle kuulunud esemetega ning tegemist oli kas teistelt eluosakonnas viibinud kinnipeetavatelt

omandatud, laenatud või ajutiseks kasutamiseks võetud teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud

või peremehetute asjadega. Kinnipeetav X pani toime süülise kodukorra p 8.5.2 rikkumise,

võttes vastu talle läbi toiduluugi teiste kaaskinnipeetavate poolt antud esemeid.

2. Tartu Vangla jättis 2. aprilli 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/52-2 kaebaja vaide (dtl 37-51)

rahuldamata (dtl 18-19).

3. X esitas 2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a

käskkirja nr 2-25/1-3/60 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks (dtl 2-13). Kaebaja

lisas, et käskkirja koostanud ametniku suhtes tuleb algatada sisejuurdlus ning võtta ta

vastutusele. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis 10. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas

kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas

vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 54-

56). Kohus jättis sama määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Vastustaja esitas 12. mail 2025 vastuse kaebusele (dtl 66-68).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/60 tühistamist,

põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

6.1.

Käskkirjast selgub, et kaebaja ei ole toime pannud süülist rikkumist, millega peaks

kaasnema distsiplinaarmenetlus vangistusseaduse (VangS) § 64 tähenduses. Kaebaja ei

ole rikkunud korda. Toiduluugist asjade vastuvõtmine ei liigitu distsiplinaarrikkumise alla.

Kaebaja võttis lihtsalt vastu asjad, mis talle toiduluugist anti.

6.2.

Ebaproportsionaalne karistamine põhjustab kaebajale kannatusi, mis ei tohiks 2025. a

vangistusega paratamatult kaasneda. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki selline

ülirange distsiplinaarkaristus peaks täitma.

6.3.

Kodukorra p 8.5.2 rikkumist asjas ei esine. Kaebajale anti kuuma vett,

plastmasslusikas ja ajaleht Postimees ristsõnad. Tegu ei ole kellegi isiklike esemetega.

Kuum vesi on kättesaadav eluosakonna köögist, ristsõnad eluosakonna ajalehest ja

plastmasslusikas on antud vangla poolt.

6.4.

Vastustaja on süü tuvastamisel olnud raskelt hooletu. Vastustaja on

menetlusökonoomia tõttu tahtlikult jätnud olulised asjad välja selgitamata. Vastustaja on

jätnud tuvastamata süüd välistavad ja kergendavad asjaolud.

6.5.

Distsiplinaarkaristus ja sellega kaasnev negatiivne mõju kestab olenemata karistusest

12 kuud. Ei lubata treeningutes osaleda. Ei lubata osaleda perepäeval. Ei lubata osaleda

huviala tegevustes. Ei lubata kontserditele või üritustele, mida korraldatakse väljast tulnud

külalistega. Ei lasta avavanglasse. Ei vabastata ennetähtaegselt. Isikul on korrarikkuja

kuvand ja ta peab olema madal nagu muru. Ei võimaldata paremat töökohta.

6.6.

Kaebaja taotleb VangS §-de 63-65 sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist.

3-25-849

7. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele selgitas vastustaja järgmist.

7.1.

VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või

muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Tartu

Vangla kodukorra p 8.5.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teistelt omandada, laenata

või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid

asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada tema

veekeetjat või keeduspiraali).

7.2.

Perioodil 13. – 28. jaanuar 2025 paiknes kaebaja S7 osakonna kambris nr 402

kartserirežiimil. Kartserirežiimil viibides on kinnipeetavale kambris lubatud asjad

piiratud. Kartseris lubatud asjade loetelu on sätetatud justiitsministri 30. novembri 2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-s 60.

7.3.

Vanglaametnike ettekannetest nähtub selgelt, et kaaskinnipeetavad avasid

kartserirežiimil viibinud kaebaja kambri toiduluugi ja andsid kambrisse erinevaid esemeid

(s.h plastik-karp vedelikuga ja lusikas). Kaebaja toiduluugi kaudu antud esemete andmist

ja nende vastuvõtmist ei eita. Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 rikkumise koosseis on

täidetud ainuüksi plastikkarbis oleva vedeliku vastuvõtmisega. Sõltumata sellest, mis oli

vedelik – kas kuum vesi või midagi muud, siis plastikkarbi vastuvõtmisel on kaebaja

võtnud vähemalt ajutiseks kasutamiseks teisele kinnipeetavale isiklikuks kasutamiseks

lubatud eseme. Rikkumise toimepanemise seisukohalt, ei oma tähendust, kas plastiklusika

on väljastanud vangla või konkreetne kinnipeetav ostnud selle kauplusest. Ka sellise

lusika näol on tegemist teisele kinnipeetavale isiklikuks tarbimiseks lubatud esemega.

Samuti on kiletaskusse asetatud paberilehtede näol tegemist kellegi teise isiklikuks

kasutamiseks mõeldud esemetega. Kaebaja viited ajalehe ristsõnade kambrisse andmise

kohta ei ole veenvad. Kui tegemist oli tõesti eluosakonna ajalehega ja selles trükitud

ristsõnaga, jääb arusaamatuks, miks oli eelnevalt vajalik ajaleht kiletaskusse panna.

7.4.

Kaebaja käitumine on olnud süüline. Toiduluugi kaudu antud esemete vastuvõtmine

ei saa toimuda kaebaja tahtevastaselt. Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et talle antakse

temale mittekuuluvaid esemeid. Selliseid esemeid vastu võttes käitus kaebaja tahtlusega ja

tahtlus on süü üheks vormiks.

7.5.

Ettekande koostamine ei tähenda veel distsiplinaarmenetluse alustamist ning VangS §

64 lg 2 ei pea silmas ettekande koostamise fakti kui konkreetse sündmuse asjaolude

kirjalikku talletamist. VangS § 64 lõikes 2 sätestatu rakendumisest on võimalik rääkida

peale seda, kui vangla on otsustanud alustada ettekandes toodu pinnalt

distsiplinaarmenetlust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 p 2 kohaselt algab

haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise teavitamisega

menetluses. Kaebajat teavitati 18. veebruaril 2025. a distsiplinaarmenetluse alustamisest

ning koos sellise teavitamisega anti temale võimalus anda omapoolseid selgitusi. Kaebaja

teavitamine menetluse algusest ei ole tõesti toimunud vahetult peale sündmuse toimumist,

kuid vanglale ei ole aru saada, kuidas mõningase aja möödumisel toimunud teavitamine

on mõjutanud asja otsustamist. Selliseid selgitusi kaebaja menetlusdokumentist ei selgu.

HMS § 58 ei võimalda aga haldusakti kehtetuks tunnistada üksnes menetlus- või

vorminõuete rikkumise tõttu, kui selliseid rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist.

Vangla hinnangul ei ole käesoleval juhul ka hilisem teavitamine mõjutanud asja

otsustamist ja seetõttu ei annaks kaebaja selline väide alust haldusakti tühistamiseks.

7.6.

Kaebaja heidab ette ka seda, et karistuse määramiseks tehtud ettepanekut ei eksisteeri.

Tartu Vanglale jääb kaebaja selline etteheide arusaamatuks, kuna 19. veebruari 2025. a

distsiplinaarmenetluse protokollis nähtub selgelt inspektor-kontaktisiku Raul Adari

3-25-849

ettepanek kaebajale distsiplinaarkaristuse määramiseks. Protokollist nähtuvalt ei soovinud

kaebaja protokolli allkirjastada, kuid see ei tähenda, et distsiplinaarmenetluse protokolli ei

oleks koostatud või et sellest poleks karistusettepanekut tehtud. Ka on

distsiplinaarmenetluse protokollile järgnevalt koostatud kirjalik ja motiveeritud haldusakt

distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Käskkiri on kaebajale kätte toimetatud, kuid

kaebaja ei ole nõustunud kättesaamist oma allkirjaga kinnitama.

7.7.

Kaebaja viitab VangS §-dele 63-65 üldistatult ning ei ole välja toonud konkreetseid

lõikeid või punkte, mida ta põhiseadusvastaseks peab. Vanglas distsiplinaarmenetluse

läbiviimist puudutavaid norme ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebajal

on kohustus järgida vanglas kehtestatud korda ning vanglal peab olema võimalus

korrarikkumistele reageerida distsiplinaarse mõjutamise teel, viies eelnevalt läbi vastav

menetlus. Kui kaebaja leiab, et teda on distsiplinaarkorras õigusvastaselt karistatud, on tal

võimalik esitada vanglale karistuse määramise käskkirja peale vaie ja vajadusel kaebus

kohtule nagu ta on seda käesoleval juhul teinud.

7.8.

Kaebaja taotlus VangS § 65 lg 5 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks on asjakohatu. VangS § 65 lg 5 ei mõjuta kuidagi hinnangut vaidlustatud

käskkirja õiguspärasusele. Isegi kui VangS § 65 lg 5 osutuks karistuse ajalise kehtivuse

osas põhiseadusele mittevastavaks, ei tähenda see automaatselt seda, et kaebaja

tühistamisnõue tuleks tingimata rahuldada. Seega ei ole VangS § 65 lg 5 asjassepuutuv

säte ja kaebaja selline taotlus ei ole käesoleva kaebuse eset arvestades lubatav.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkirja,

millega talle määrati Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 nõuete rikkumise eest

distsiplinaarkaristuseks noomitus.

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on vastustaja 20. veebruari

2025. a käskkiri, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, õiguspärane.

10. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib VangS-i, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale

kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel juhindutakse VangS §-s

64 sätestatud korrast. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas

kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega

tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles

see tegevus seisnes ning kaebaja süü.

11. Tartu Vangla algatas kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse ajendatuna 21. jaanuari 2025.

a ettekannetest nr 2-25-245, 2-25-246 ja 2-25-248. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi, kuna

vangla kahtlustas Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 rikkumist. Viidatud kodukorra p 8.5.2

sätestab, et kinnipeetaval on keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma

isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks

kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a

kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada tema veekeetjat või

keeduspiraali).

3-25-849

12. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti Aleksei Bronzovi 21. jaanuari 2025. a

ettekandest nr 2-25-245 nähtuvalt võttis kaebaja kaaskinnipeetavatelt kella 10:44 paiku vastu

läbipaistva karbi vedelikuga (dtl 30). Vanemvalvur Kerttu Opivalovi 21. jaanuari 2025. a

ettekandest nr 2-25-248 nähtuvalt võttis kaebaja kaaskinnipeetavatelt kella 10:43 paiku vastu

plastkarbis läbipaistva vedeliku, lusika ja väljatrükitud lehed (dtl 32). A. Bronzovi 21.

jaanuari 2025. a ettekandest nr 2-25-246 nähtuvalt võttis kaebaja kaaskinnipeetavatelt kella

10:54 paiku vastu kiletaskus olevad paberid (dtl 34). Kogu tegevust püüavad kinnipeetavad

oma kehadega varjata. Viidatud ettekannetest nähtub, et kaaskinnipeetavad avasid

kartserirežiimil viibinud kaebaja kambri toiduluugi ja andsid kambrisse erinevaid esemeid.

13. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei ole täitnud VangS § 64 lg-test 2 ja 4

tulenevat kohustust teavitada kaebajat koheselt distsiplinaarrikkumisest, milles teda

süüdistatakse. Samuti ei andnud kaebajale õigust selgituste esitamiseks.

14. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 19. veebruari 2025. a distsiplinaarmenetluse

protokolli nr 2-25/1-5/56 kohaselt algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus ajendatult 21.

jaanuari 2025. a ettekannetest. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt teavitati kaebajat

distsiplinaarmenetluse läbiviimisest 18. veebruaril 2025. Distsiplinaarrikkumisest teavitamist

neli nädalat pärast rikkumise toimepanekut ei saa pidada VangS § 64 lg-s 2 ettenähtud

koheseks informeerimiseks. Kohtu hinnangul on tegemist menetlusnormi, s.o VangS § 64 lg

2, rikkumisega. Siiski ei ilmne asja materjalidest, et see rikkumine oleks mõjutanud menetluse

lõpptulemust.

15. Asja materjalidest nähtuvalt teavitati kaebajat 18. veebruaril 2025. a

distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle anti võimalus anda omapoolseid selgitusi. Nii

selgitas vastustaja kaebajale 18. veebruaril 2025 (dtl 28), et vastavalt VangS § 11 lg-le 4 ja §

64 lg-le 2 on tal õigus esitada distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi. Kaebaja

teavitas vastustajat suuliselt, et selgitused esitab ta kohtumenetluses. Samuti nähtub asja

materjalidest, et 19. veebruaril 2025 tutvustati kaebajale suuliselt distsiplinaarmenetluse

protokolli (dtl 20). Kaebaja keeldus tulemast kambri ukse juurde, et tutvuda

distsiplinaarmenetluse protokolliga ning anda selle kohta allkiri (dtl 26). Samas on kaebaja

siiski 19. veebruaril 2025 esitanud Tartu Vangla direktorile selgituse, milles selgitas vaid, et

ettekanded nr 2-25-245 ja 2-25-248 jäävad kaebajale arusaamatuks, sündmused ei puutu

kuidagi kaebajasse, sest kaebaja pole toiduluuki avanud ega olnud ka teadlik, et seda avatakse

(dtl 36). Kaebaja ei ole ka hiljem esitanud selgitusi, mis mõjutaksid käskkirja sisulist

õiguspärasust (HMS § 58).

16. Vastavalt VangS § 64 lg-le 4 määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus

distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine

vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Seega teeb vanglateenistuse pädev

ametnik otsustuse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise kohta käskkirja andmisega.

Distsiplinaarkaristuse määramise ajaks on käskkirja andmise aeg. Karistuse määramisel

arvesse võetavate asjaolude kogum tuleb vastavalt samuti kindlaks teha käskkirja andmise aja

seisuga.

17. Kaebaja on seisukohal, et karistuse määramine ei ole piisavalt põhjendatud ning

käskkirjas pole veenvalt selgitatud, milles seisneb kaebaja süü. Kohus kaebajaga ei nõustu.

Käskkirja kohaselt võttis kaebaja kartserirežiimil viibides teistelt kinnipeetavatelt

kasutamiseks toiduluugi kaudu antud esemeid. Sellega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra

p-s 8.5.2 sätestatut.

3-25-849

18. Tartu Vangla on seisukohal, et kodukorra p 8.5.2 rikkumise koosseis on täidetud ainuüksi

plastikkarbis oleva vedeliku vastuvõtmisega. Nõustuda saab, et sõltumata sellest, mis oli

kaebajale antud vedelik – kas kuum vesi või midagi muud, siis plastikkarbi vastuvõtmisel on

kaebaja võtnud vähemalt ajutiseks kasutamiseks teisele kinnipeetavale isiklikuks

kasutamiseks lubatud eseme. Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis ajavahemikul 13. – 28. jaanuar

2025 kambris nr 402 kartserirežiimil. Kartserirežiimil viibides on kinnipeetavale kambris

lubatud asjad piiratud. VSKE § 60 lg 1 sätestab, et kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas

pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”,

„Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus,

ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid,

kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid,

tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, pesugeel, šampoon, deodorant, kamm, hambapasta,

hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Kuivõrd kaebaja

viibis kartserirežiimil ning talle olid kambrisse lubatud ainult VSKE §-s 60 lubatud asjad ning

ülejäänud esemed olid vangla hoiul, siis ei saanud kaaskinnipeetav anda kaebaja kambrisse

temale kuulunud karbiga vedelikku. Seega pidi selline plastikust karp kuuluma kellelegi

teisele ja selle kaebajale kambrisse andmisega ning kaebaja poolt vastuvõtmisega on kaebaja

rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2.

19. Ettekannetest nr 2-25-246, 2-24-245 ja 2-25-248 nähtub, et kaebajale kambrisse antud vesi

oli läbipaistvas anumas ning väidetavad ristsõnad olid kiletaskus. Kohtul pole põhjust kahelda

vangla väites, et tegemist ei ole eluosakonnas ühiskasutuses olevate esemetega mida võiks

kaebajale kartserirežiimil üle anda. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et rikkumise

toimepanemise seisukohalt, ei oma tähendust, kas plastiklusika on väljastanud vangla või on

kinnipeetav ostnud selle kauplusest. Ka sellise lusika näol on tegemist teisele kinnipeetavale

isiklikuks tarbimiseks lubatud esemega. Samuti on kiletaskusse asetatud paberilehtede näol

tegemist kellegi teise isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemetega. Kui tegemist oli tõesti

eluosakonna ajalehega ja selles trükitud ristsõnaga, jääb arusaamatuks, miks oli eelnevalt

vajalik ajaleht kiletaskusse panna. Eelnimetatud esemete vastuvõtmisega toiduluugist, rikkus

kaebaja Tartu Vangla kodukorra p-s 8.5.2 sätestatut ning vanglal esines alus

distsiplinaarmenetluse alustamiseks, menetlus läbiviimiseks ning karistuse määramiseks.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et toiduluugist asjade vastuvõtmine ei liigitu

distsiplinaarmenetluse alla.

20. Kaebaja käitumine oli tahtlik, järelikult on tegu süülise rikkumisega. Toiduluugi kaudu

antud esemete vastuvõtmine ei saa toimuda kaebaja tahtevastaselt. Kaebaja pidi olema teadlik

sellest, et talle antakse temale mittekuuluvaid esemeid. Selliseid esemeid vastu võttes käitus

kaebaja tahtlusega. Isegi kui kaebaja oleks esemed vastu võtnud teadmatusest ja hooletusest,

siis ka hooletus on üheks süü vormiks ning kaebaja käitumine rikkumise toimepanemise

seisukohalt süüline.

21. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel

tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 saab kohus

kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas

haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s 54: haldusakti peab olema andnud

pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle

andmise ajal kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama

vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka

3-25-849

kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub

õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata

seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas

vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse

põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud

kartserikaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.

22. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui ka valikukaalutlus.

Asjakohased on vastustaja kaalutlused, et esemete omandamise, laenamise või ajutiselt

kasutamiseks võtmise keelamine vähendab võimalust, et kellegi omand saaks kannatada teiste

kinni peetavate isikute omavoli all. Samuti on eesmärk ära hoida kinnipeetavate vahelise

võlasuhete tekkimist, mis võivad päädida konfliktiga või võlausaldaja poole mõjutamisega

võlgade tasumiseks erineval viisil vangla korda rikkuda või muul viisil teeneid osutada.

Nõustuda saab ka sellega, et kui see on vanglas laialdaselt levinud probleem, siis ei saa seda

tähelepanuta jätta.

23. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, on vanglal võimalik

valida mitme erineva VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel. Kaebajale

distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik distsiplinaarkaristus.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et talle määratud karistus on inimväärikust alandav ja ületab

vanglas paratamatult kaasnevad kannatused või ebameeldivused.

24. Vaidlustatud käskkirjas on piisaval määral põhjendatud, miks on vangla pidanud

vajalikuks kaebajat distsiplinaarkorras karistada ning miks on peetud põhjendatuks just kõige

kergemat karistust. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebajale karistamise otsustamisel ja

karistuse määramisel kaalutlusreegleid rikkunud ega kaalutlusõiguse teostamise tulemusel

kaebajat ebaproportsionaalse rangusega karistanud.

25. Kaebaja leiab ka, et tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks VangS §-d 63, 64 ja 65, kuna sätted on vananenud. Kaebaja

arvates tuleb kiiremas korras muuta amortiseerunud distsiplinaarmenetluse- ja karistamise

korraldust, et isikutel oleks võimalik päriselt ka ennetähtaegselt vabaneda. Nimetatud taotluse

rahuldamiseks ei ole alust, kuna regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Samuti märgib

kohus, et VangS sätteid kinnipeetava distsiplinaarse mõjutamise kohta on alles hiljaaegu

muudetud. Nii jõustusid VangS § 63 lg 1 p 4 ja lg 2, § 64 lg 5 ning § 65 lg 1 muudatused 1.

aprillil 2024.

26. Kinnipeetaval on kohustus järgida vanglas kehtestatud korda ning vanglal peab olema

võimalus korrarikkumistele reageerida distsiplinaarse mõjutamise teel. Kui kinnipeetav leiab,

et teda on distsiplinaarkorras õigusvastaselt karistatud, on tal võimalik esitada vanglale

karistuse määramise käskkirja peale vaie ja vajadusel kaebus kohtule nagu kaebaja ongi seda

praegusel juhul teinud. Ilmselgelt ebamõistlik oleks seaduses täpselt sätestada, millised teod

toovad kaasa distsiplinaarkaristuse.

27. Kaebaja leiab, et VangS § 65 lg-s 5 sätestatud negatiivse mõju aeg on ülemäärane. VangS

§ 65 lg 5 sätestab, et distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse

määramisest arvates. VangS § 65 lg-st 5 tulenevalt võib distsiplinaarkaristuse mõistmisel või

kinnipeetava iseloomustamisel arvestada kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kohus möönab, et

distsiplinaarkaristuse õiguslikust regulatsioonist ei tulene, et karistuse kustumine tooks kaasa

isiku suhtes igasuguse õigusliku mõju lõppemise. Sellele vaatamata pole põhjendatud kaebaja

3-25-849

seisukoht, et distsiplinaarkaristuse negatiivne mõjuks tuleks seaduses sätestada. Kohus ei

nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks VangS § 65 lg-s 5 sätestatud aegumistähtaeg oma

olemuselt käsitatav lisakaristusena.

28. VangS § 65 lg 5 puhul ei ole praeguse asja lahendamisel tegemist asjassepuutuva sättega,

sest see ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja õiguspärasusele antavat hinnangut. Kaebaja saaks

taotleda VangS § 65 lg 5 põhiseaduspärasuse kontrolli näiteks olukorras, kus

distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal (s.o ühe aasta jooksul karistuse määramisest) leiaks aset

mingi sündmus, mis oleks põhjuslikus seoses varasemalt määratud distsiplinaarkaristuse

kehtivusega (nt kaebajale kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu mingi soodustuse mitteandmine).

Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Asjaolul, kas ja kui kaua kaebajale

määratud distsiplinaarkaristus kehtib, ei ole selle distsiplinaarkaristuse määramise

õiguspärasuse üle otsustamisel tähtsust.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a käskkiri nr 2-

25/1-3/60 on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Käskkiri sisaldab nii viiteid

õiguslikele alustele kui ka selle andmise faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi

karistamise vajalikkuse ja karistuse valiku kohta. Kaebus jääb rahuldamata.

30. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 10. aprilli 2025. a määrusega olnud

vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu

riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Seega

puuduvad asjas kulud, mille jagamist kohtul tuleks otsustada. Menetlusosaliste muud

võimalikud menetluskulud jäävad ülejäänud osas nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

31. Kaebaja on taotlenud otsuse avaldamist Riigi Teatajas tema nimega (dtl 59), seetõttu ei

asenda kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm