2-24-8027/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

24. juuli 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8027

Tsiviilasi

E A hagi G L vastu võlgnevuse 13 515 euro ja viivise

saamiseks

Hagihind

15 204,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E A (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

(Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post xxx)

Kostja: G L (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja Sven Paaver (Sven Paaver

Õigusbüroo, e-post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

02.06.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja G L

Kostja lepinguline esindaja Sven Paaver

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja E A kanda.

3. Välja mõista hagejalt E A’lt kostja G L kasuks menetluskulu summas 4262,50

eurot.

4. Välja mõista hagejalt E A’lt kostja G L kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (4262,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. E A esitas Harju Maakohtule hagi G L vastu võlgnevuse 13 515 euro ja viivise saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja

tegema aadressil xxx asuva elamu katuse aluse korruse ehitustööd. Tööde tasu, maht ja

sisu olid kindlaksmääratud kostja poolt hagejale edastatud 22.12.2020

ehituskalkulatsioonis.

1.2.

Ehitustööde maksumuseks (töö koos materjalidega) oli kokkulepitud 11 000 eurot.

Töötasu maksis hageja kostjale ette, kandes kostja pangakontole üle 11 685 eurot.

Töötasu saamist täies ulatuses kinnitas kostja 21.02.2021 e-kirjas.

1.3.

Tööde üleandmise kuupäevaks oli kokkulepitud 28.02.2021. Kostja ei ole

töövõtulepinguga ettenähtud tööd lõpuni teinud, kostja poolt on tehtud üksnes ettevalmis

põranda töödeks (vahelael oleva liiv-kruusa koristus ja vana laudise eemaldus) ning

osaliselt elektri, kanalisatsiooni ja tarbe vee torustiku paigaldus, maja esimesel korrusel

oleva terrassi põranda ehitus immutatud talad 50x100mm ja laudis 28x120mm, terrassi

laelaudise ja liistude ehitus.

1.4.

Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist,

kuid kostja ei ole hageja nõudmistele täitmisega reageerinud.

1.5.

Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ning ei ole hageja

pöördumistele reageerinud, oli hageja sunnitud töövõtulepingust tulenevate nõuete

realiseerimiseks pöörduma õigusabi saamiseks Vladimir Sadekov Advokaadibüroo poole,

kes selgitas välja hageja nõuete faktilised ja õiguslikud alused ning koostas 23.02.2024

nõudekirja. Kostja poolt töövõtulepingust mittetäitmise (mittenõuetekohase täitmise)

tagajärjel on hagejal tekkinud õigusabikulu summas 1830 eurot.

1.6.

23.02.2024 nõudekirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja töövõtulepingus

kokkulepitud tööde tegemiseks kuni 15.03.2024 ning hoiatas, et juhul, kui kostja ei täida

oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul, loeb hageja ennast töövõtulepingust taganenuks

alates 16.03.2024.

1.7.

Hageja 23.02.2024 nõudekirjale ei ole kostja täimisega reageerinud ega asunud

töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitma. Seega pooltevaheline töövõtuleping lõppes

alates 16.03.2024 hagejapoolse lepingust taganemisega.

1.8.

Hageja palub välja mõista kostjalt kõrvalnõudena viivist protsendina põhinõudelt (13 515

eurot) alates hagi esitamisest (21.05.2024) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

1.9.

Asjakohatud on kostja väited, et kostjal oli lepinguline suhe Ü Piga. Hageja selgitab, et

töövõtulepingu sõlmimine Ü Piga ei välista töövõtulepingu sõlmimist hagejaga. Kostja ise

selgelt eristab õigussuhteid hagejaga õigussuhtest Ü Piga.

1.10.

Hageja ei ole nõus kostja väitega, et „pretensioonid lepingu täitmise osas oleks tulnud

esitada varem“. Põhjendamatud on hageja väited nõuete aegumise osas. Hageja taganes

töövõtulepingust 23.02.2024 taganemisavaldusega ja töövõtuleping lõppes pärast

taganemisavalduses kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, ehk

16.03.2024. Seega käesoleva hagi esemeks olev nõue on muutunud sissenõutavaks

16.03.2024 ja sellest kuupäevast algas aegumistähtaja kulgemine.

1.11.

Hageja palub jätta kostja tasaarvestusavaldus rahuldamata. Hageja leiab, et kostjal

puuduvad materjalide väärtuse ja tööde maksumuse hüvitamise nõuded. Materjalide

tagastamiseks peab kostja esitama hagejale materjalide soetamist kinnitavad dokumendid.

Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja peab hüvitamata tööde maksumus. Kostja ei

ole tõendanud, et kostja oleks töövõtulepingu esemeks olevad tööd teinud ja hagejale üle

andnud. Hageja on korduvalt selgitanud kohtumenetluses, et töövõtuleping ei ole osadeks

jagatav ja hageja ei ole pooleli tehtud töödes huvitatud. Seega pooleli tehtud ja hageja

poolt vastu võtmata töödel puudub mistahes väärtus.

1.12.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 5513 eurot, sh riigilõiv summas

980 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja ei ole hagejaga lepingulises suhtes olnud. Kostjal oli lepinguline suhe hageja ema,

Ü Piga, kes tellis kostjalt remondi- ja renoveerimistöid.

2.2.

Hinnakalkulatsiooni teise korruse tööde osas saatis kostja hagejale seetõttu, et Ü P ütles,

et selle töö osa maksab E A. Tegemist ei ole lepinguga, vaid kalkulatsiooniga. Osa Ü Piga

kokku lepitud töödest, mille eest raha saadi, tehti koos hagejaga. Hageja osales ise kas

osades töödes koos kostjaga. Seepärast oli tööraha kalkulatsioonis vaid tuhat eurot.

2.3.

Tsiviilasjas nr 2-21-20081 märgib Ü P, et tasus hagejale 4000 eurot. Seega väidavad ema

ja poeg erinevates asjades, et nad on maksnud kostjale 4000 eurot, kuid ühes asjas

käsitletakse seda summat välistööde ja teises asjas samal ajal sisetööde eest makstuna.

Ühes asjas väidab Ü P, et hageja maksis kostjale tema eest, teises asjas väidab hageja, et

maksis selle oma lepingulise kohustuse raames. Väited sularahas maksmise kohta on

alusetud.

2.4.

Lepingust taganemist ei ole toimunud. Taganemisavaldus oleks tulnud teha mitu aastat

tagasi. Vaidlust ei ole täna ka selles, et hageja või tema ema on saanud kõik materjalid,

mis kajastuvad ehituskalkulatsioonis (22.12.2020). Seega, et lepingust saaks taganeda,

peaks olema ka võimalik tagastada saadud materjalid.

2.5.

Hageja ema ajas kostja ja kostja abilise J Ni politseiga ähvardades objektilt ära ning

keeldus edaspidisest koostööst. Kahel järjestikusel korral ei ole hageja ema kostjat

objektile lepingut täitma lubanud ning pole ka kostja e-kirjadele vastanud.

2.6.

Leping Ü Piga lõppes (isegi kui see puudutas vaid välistöid) Ü Pi soovil 28.02.2021. Seda

tõendab kirjavahetus. Hagejat ei lubatud enam objektile. Kui Ü P lõpetas „hagejaga

sõlmitud lepingu“ ja kostjat enam kinnistule ei lubanud, ning lepingu lõpetamine ei

lõpetanud E Aga sõlmitud lepingut, siis on leping E Aga täidetuks loetav. Kostjal puudub

hageja ees võlgnevus.

2.7.

Kostja palub kohtul kohaldada aegumist.

2.8.

Kostja tasaarvestab taganemise kehtivuse korral tellija tagasinõude materjalide ja tehtud

tööde maksumusega. Kuna osa töödest on tehtud ja osa materjale on tellitud ning objektil

olemas, tuleb arvutada täpsed summad, mis vastavad tööde tegelikule väärtusele.

Tasaarvestamise summa on 9564 eurot. Kuna tasaarvestuse järgselt jääb kostja kasuks 1

879 €, ei ole tellijal õigust täiendavale tagasimaksele.

2.9.

Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 4193,76 eurot. Lisaks palub

kostja hagejalt välja mõista menetluskuludelt viivise.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

5. Kohus on selgitanud pooltele kohalduvat õigust, asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning

arutanud pooltega asja sisuliselt 12.02.2025 (dtl 196-200) ja 02.06.2024 (dtl 248-252)

istungil.

6. Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:

6.1.

Kostja koostas 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni tellija E A (hageja) nimele (dtl 60).

Ehituskalkulatsiooni objektiks (kostja poolt tehtavaks tööks) oli Ü Pile (hageja ema)

kuuluvas majas kalkulatsioonis loetletud katusealuse korruse väljaehitamise ehitustööd

kokku maksumusega 11 000 eurot ehitustööde perioodiga 04.01.2021-28.02.2021.

6.2.

Kostja alustas ehitustöödega, aga pole neid lõpetanud ega tellijale üle andnud.

6.3.

Hageja on kostjale tasunud kokku 11 685 eurot järgmiselt (dtl 109):

1)

07.01.2021 3000 eurot selgitusega „Ehitus“;

2)

08.01.2021 1000 eurot selgitusega „Ehitus“;

3)

15.01.2021 2000 eurot selgitusega „Ehitus“;

4)

29.01.2021 2000 eurot selgitusega „Ehitus“;

5)

03.02.2021 2000 eurot selgitusega „Ehitus“;

6)

11.02.2021 1000 eurot selgitusega „Ehitus“;

7)

23.02.2021 185 eurot selgitusega „Ehitus“;

8)

26.02.2021 500 eurot selgitusega „Ehitus“.

6.4.

Kostja ja hageja ema, Ü Pi, kui tellija vahel oli eelnevalt sõlmitud töövõtuleping vastavalt

25.09.2020 ehituskalkulatsioonile (dtl 234-235). Selle ehituskalkulatsiooni objektiks

(kostja poolt tehtavaks tööks) oli Ü Pile (hageja ema) kuuluvas majas kalkulatsioonis

loetletud katusetööd, välisfassaadi tööd, avatäited ja majataguse kinnise terrassi tööd

kokku maksumusega 70 840 eurot ehitustööde perioodiga 05.10.2020-28.02.2021.

6.5.

Ü P on kostjale tasunud kokku 70 350 eurot erinevas summas osamaksetena perioodil

16.10.2020-16.02.2021 selgitusega „Maja renoveerimine“ (dtl 110).

7. Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle:

7.1.

Kas 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni järgsete tööde tellijaks oli hageja või hageja ema ehk

kas 22.12.2020 ehituskalkulatsioon oli Ü Piga 25.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu lisa.

7.2.

Kas hageja on 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni alusel maksnud 11 685 eurot või 7685

eurot, sest kostja väitel maksis hageja 4000 eurot Ü Pi eest viimase ülesandel vastavalt

25.09.2020 ehituskalkulatsioonile.

7.3.

Mis mahus või väärtuses on kostja maja katusealuse töid teinud.

7.4.

Kas 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni alusel sõlmitud töövõtuleping lõppes veebruaris-

märtsis 2021 hageja või hageja ema poolse objektile mittelubamisega või hagejapoolse

taganemisega alates 16.03.2024 (dtl 86-90).

7.5.

Kas hageja on kaotanud õiguse nõuda lepingu täitmist või lepingust taganeda seoses

selleks mõistliku tähtaja ületamisega või on tema nõuded aegunud mingil alusel.

8. Seega pooled ei vaidle selle üle, et kostjaga oli 22.12.2020 kalkulatsiooni alusel sõlmitud

töövõtuleping, mille objektiks oli maja katusealusega seotud ehitustööd. Pooled ei vaidle

selle üle, et muid kirjalikke kokkuleppeid kui dtl 60 asuv 22.12.2020 ehituskalkulatsioon

seoses nende ehitustöödega polnud, seega tuleb töövõtulepingu tingimuste tuvastamisel

sellest lähtuda.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu

esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik

üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

9. Kohus asub seisukohale, et 22.12.2020 ehituskalkulatsiooni alusel oli töövõtuleping

sõlmitud hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja vahel. Sellele osundavad järgmised

asjaolud:

1) 22.12.2020 ehituskalkulatsioonis on hagejat nimetatud ehituse tellijaks, kostjat

ehitajaks.

2) Makseid vastavalt sellele on teinud hageja.

3) Kostja poolt esitatud 28.02.2021 e-kirjas on ka Ü P seisukohal, et „minu ja E lepingud

on Sinu jaoks erinevad lepingud, sest need on erineval ajal ja erinevate inimeste vahel

sõlmitud“ (dtl 216).

4) Kostja ise kirjutab kirjavahetuses Ü Piga, et „Ega on meil oma kokkulepe teise korruse

osas ja sellega on kõik hästi.“ (dtl 114 all).

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et temaga sõlmitud (mõlema) töövõtulepingu tellijaks oleks

Ü P ja sellele ei viita miski menetluses esitatu. Asjaolust, et töid tuli teostada Ü Pile

kuuluvas majas (ehk tema kinnisasjal), ei järeldu automaatselt, et ka töövõtulepingu

tellijaks sai olla vaid kinnistu omanik ehk Ü P.

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet

ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik

seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik VÕS §-

s 29, sh § 29 lg-s 5 toodud kriteeriumitest lähtuvalt, lepingut tõlgendades asuda

seisukohale, et hoolimata selles kirjalikult taasesitatavas vormis fikseeritud tellija isikust

tuleks tellijaks lugeda kolmas isik Ü P.

10. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluse tõendanud, et kostja tasus 4000 eurot Ü

Pi eest seoses 25.09.2020 ehituskalkulatsiooniga.

Kostja esitatud kontoväljavõttest (dtl 109) nähtuvalt on hageja maksnud kostjale perioodil

07.01.2021 – 26.02.2021 11 685 eurot, kõik selgitusega „Ehitus.“. Kontoväljavõtte alusel ei

ole ühegi makse alusel võimalik järeldada, et see oleks tehtud Ü Pi eest seoses viimase

poolt 25.09.2020 ehituskalkulatsiooniga tellitud ehitustöödega.

Kostja on tuginenud oma väidet esitades sellele, et „tsiviilasjas nr 2-21-20081 märgib Ü P,

et tasus hageja E Ale 4000 eurot“ (dtl 145) ja viidanud Ü Pi 24.02.2021 e-kirjale (dtl 112),

milles ta kirjutab: „Kuna lepingu sõlmimisel selgusid veel tööd, mida on maja

renoveerimisekäigus vaja teha, siis Sinu poolse ehituskalkulatsiooni käigus selgus, et

lisandub veel 7 000Eur-i, millest E kandis Sulle minu palvel, et ma Sulle lõpus võlgu ei

jääks, üle 4 000Eur-i.“ Samuti viitab kostja Ü Pi poolt tsiviilasjas nr 2-21-20081 esitatud

seisukohale p 3.1.2, lk 3 (dtl 150), milles on kirjas: „Hageja on kostjale vastu tulles

tasunud kostjale ettemaksudena kokku 74 350 eurot (sellest ca 4000 eurot, tasus hageja

poeg), mistõttu on kostja väide, et hagejal ei olnud järsku 3000 eurot on jabur ning hageja

suhtes laimav.“ Kostja järeldab (dtl 145), et „seega väidavad ema ja poeg erinevates

asjades, et nad on maksnud kostjale 4000 eurot, kuid ühes asjas käsitletakse seda summat

välistööde ja teises asjas samal ajal sisetööde eest makstuna. Ühes asjas väidab Ü P, et E

A maksis kostjale tema eest, teises asjas väidab E A, et maksis selle oma lepingulise

kohustuse raames.“

Kohus selgitas kostjale 12.02.2025 istungil, et kostjal on kohustus tõendada, et hageja tasus

4000 eurot Ü Pi eest (dtl 198, 00:31:06). Kohus leiab, et kostja seda käesolevas menetluses

teinud ei ole. Käesoleval juhul on küll kolmas isik (Ü P) esitanud hageja poolt tehtud

mingite makse(te) osas väite, et see on tehtud Ü Pi eest, kuid asjas pole tõendeid, et hageja

oleks sellega nõustunud või seda kuskil samuti kinnitanud. Kostja viidatud 24.02.2021 e-

kiri hagejale adresseeritud ei ole (dtl 111). Tsiviilasjas nr 2-21-20081 puudub jõustunud

kohtulahend, mistõttu ei ole kohus seal asjaolusid siduvalt tuvastanud. Samuti kostja ei ole

väitnud, et tsiviilasja nr 2-21-20081 pooleks oleks ka siinne hageja, mistõttu ei oleks seal

tehtud otsus käesoleva asja hagejale siduv (TsMS 457 lg 1). Samuti ei ole kostja esile

toonud, milline hageja tehtud makse on tehtud Ü Pi eest. Kostja pangaväljavõttest ei nähtud

ühtegi 4000-eurost makset (dtl 109). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et isegi kui kostja

on valmis õigussuhtes Ü Piga aktsepteerima, et viimane on talle maksnud 74 350 eurot,

millest 4000 eurot on hageja poolt kostjale tehtud maksete arvel, ei ole see hagejale siduv

ning hageja võimalik nõue kostja vastu seetõttu ei vähene.

11. Kohus asub seisukohale, et kostja on tõendanud selle, et Ü P ei lubanud tal alates märtsist

2021 ehitusobjektil, s.o. Ü Pile kuuluval kinnistul töid jätkata. Kohus tugineb järgmistele

tõenditele:

11.1.

E-kirjavahetusest nähtub, et alates 24.02.2021 algasid Ü Pi ja kostja vahel arutelud selle

üle, kui palju on Ü P kostjale temaga sõlmitud töövõtulepingu alusel maksnud (kas 70

350 võ 74 350 eurot) ning kas ja kui palju on Ü Pil veel objekti lõpetamiseks kostjale vaja

tasuda. Kostja soovib esialgu 1500 eurot kohe ja 1500 eurot pärast tööde lõpetamist, kuid

emotsioonide kerkides esitab 26.02.2021 nõudmise, et kuigi „Soovisin 1500.- kuid nüüd

kui meil jääb tänasega teha veel välistrepid, sisemiste uste ja aknde piirde liistude

paigaldamine, värviparandused ja teise korruse terrassi veetõkke parandus siis soovin et

makstaks välja 3000.-“. Sellele eelnevalt oli Ü P 24.02.2021 avaldanud, et ei plaani

kostjale enne maksta kui kõik väljas valmis (dtl 111-114). Kostja arvates ei puudutanud Ü

Piga erimeelsus rahade tasumise osas kostjaga sõlmitud töövõtulepingut, sest ta avaldas

26.02.2021 e-kirjas, et „Ega on meil oma kokkulepe teise korruse osas ja sellega on kõik

hästi.“ (dtl 114 all).

11.2.

Tunnistaja J N andis 02.06.2025 kohtuistungil järgmiseid ütluseid (dtl 254): „Alguses oli

[koos kostjaga ehitataval vaidlusalusel ehitusobjektil – kohtuniku märkus] kõik hästi ja

mingi hetk öeldi, et ei taheta enam meid sinna. [---] Ma olin kohal kui konflikt tekkis,

isiklikult selle isikuga ei rääkinud, kelle maja me renoveerisime (Ü). See leidis aset

kevadel, talve lõpus 2021 aastal. Ma ei kuulnud kuidas see toimus ja mis kostjale öeldi.

Kuulsin, et mõlemad isikud tõstsid häält. G tuli ja ütles, et meil on vaja ära minna, ei

soovita et me töid jätkaks. Ü ütles seda. Ma nägin teda isiklikult. Peale seda lahkusime

objektilt, mingi aeg hiljem tahtsime seda jätkata. Siis naaber tuli ütlema, et kui te siit ära

ei lähe, siis me kutsume politsei. See toimus umbes kuu või kaks peale seda kui meid ära

saadeti objektilt.“

11.3.

Esitatud tõenditest nähtuvalt toimus see kostja ja Ü Pi vahelise töövõtulepingu raames.

Kohus ei võta siinkohal seisukohta selles osas, mis tagajärg oli sellel asjaolul kostja ja Ü

Pi vahelisele töövõtulepingule ning kas Ü Pil oli mingi õiguslik alus tööde jätkamist

keelata või kostjal tööde tegemise jätkamisest keelduda.

12. Kohus asub seisukohale, et hageja oli teadlik kostja ja Ü Pi vahelistest erimeelsustest ning

sellest, et Ü P ei lubanud kostjal alates märtsist 2021 ehitusobjektil, s.o. Ü Pile kuuluval

kinnistul töid jätkata ja et kostja oli seal tööde tegemise katkestanud. Seda tõendab e-

kirjavahetus 02.03.2021 (dtl 116) ja 04.03.2021 (dtl 117), kus kostja teeb ettepanekuid

objektile naasmiseks, kui talle makstakse 3000 eurot ning ilma selle tasuta ei saa ta töid

jätkata ja mingeid puuduseid kõrvaldada. Nende e-kirjade adressaadiks oli ka hageja (xxx).

Lisaks on usutav, et hageja ja tema ema suhtlesid sel teemal omavahel.

13. Kostja on väitnud, et pole alates sellest ajast (veebruari lõpp - märtsi algusest 2021) objektil

töödega jätkanud ei Ü Pi ega hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Seda kinnitas ka

tunnistaja J N. On loogiline, et kui Ü P ei lubanud kostjal töid enda kinnistul jätkata,

ähvardades vastasel juhul politsei kutsuda, siis ei saanud kostja jätkata tööde tegemist ka

hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel Ü Pile kuuluva maja katusealusel korrusel.

Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud töövõtulepingu 2021. a.

veebruaris või märtsis üles öelnud või sellest taganenud. Tunnistaja J N ütles, et ühelgi

korral kui neid sealt objektilt kostjaga ära aeti või sinna ei lubatud, siis hagejat ei olnud seal

juures (dtl 254). Seega pole alust ka järeldada, et hageja oleks ka kaudselt nõustunud Ü Pi

poolt töövõtulepingust taganemisega ja seda aktsepteerinud ka enda ja kostja vahelises

lepingulises suhtes.

14. Kohtu hinnangul järeldub esitatud tõenditest, et kui Ü P ei lubanud kostjal objektil tööde

tegemist jätkata ja enda kinnistule tullagi, siis ei saanud kostja jätkata ka tööde tegemist Ü

Pi maja katusealuses hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kohus eelnevalt tuvastas, et

hageja oli sellest teadlik. Seega katkestas kostja tööde tegemise ka hagejaga sõlmitud

töövõtulepingu alusel hiljemalt märtsi 2021. a. alguses.

Hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel oli tööde lõpetamise tähtaeg 28.02.2021. Hagejale

pidi olema teada, et kostja töid tähtaegselt ei lõpetanud. Samuti oli hagejale teada, et kostja

alates märtsi 2021. a. algusest enam tööde jätkamisega ei tegelenud (sest tal puudus

juurdepääs objektile). Seega oli või vähemalt pidi olema hageja teadlik, et sõlmitud

töövõtulepingu alusel oli kostja rikkumises (tööde tähtaegne mittelõpetamine ja tööde

tegemise katkestamine) vähemalt märtsist 2021.

15. Hageja tugineb nõudes sellele, et andis kostjale 23.02.2024 pretensiooniga täiendava tähtaja

(VÕS § 114 mõttes) töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks kuni 15.03.2024 ning kuna

kostja seda ei teinud, siis taganes töövõtulepingust alates 16.03.2024 VÕS § 116 lg 2 p 5

alusel (sest kostja ei täitnud oma kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud

täiendava tähtaja jooksul).

15.1.

VÕS § 108 lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises,

võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 3 sätestab, et

võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist

üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi

sellest teada saama. VÕS § 108 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi

lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam

nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et täitmise nõude esitamiseks on nendes sätetes ette

nähtud piiratud tähtaeg. Täitmise nõue lõpeb lg-te 3 ja 5 järgi nimelt siis, kui võlausaldaja

ei esita seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai rikkumisest teada või pidi teada

saama. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mille möödumisel ei saa täitmist enam

nõuda ja vastav hagi tuleb jätta rahuldamata. Nõude esitamist § 108 lg-te 3-5 tähenduses

tuleb lugeda mitte üksnes esitamiseks kohtule, vaid ka võlgniku teavitamiseks oma

soovist nõuda jätkuvalt lepingu täitmist. Kui võlausaldaja ei teata võlgnikule mõistliku aja

jooksul, kas ta soovib jätkuvalt kohustuse täitmist või mitte (või ei esita sama aja jooksul

hagi kohtusse), kaotab ta oma täitmisnõude (ega või sellele tugineda sõltumata sellest, et

nõue ei ole aegunud), kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid (Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. P.Varul, I.Kull, V. Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016. Lk

517, p 8.2.1).

VÕS § 108 lg 3 ja lg 5 on kohaldatav ka töövõtulepingute puhul.

15.2.

VÕS § 114 alusel saab täiendava tähtaja anda kohustuse täitmiseks, mida hageja on

käesoleval juhul teinud 23.02.2024 pretensiooniga. Enne seda on hageja esitanud kohtule

väidetavalt 19.01.2024 ja 31.01.2024 kostjale saadetud e-kirjad (dtl 170-171) küsimusega,

millal kostja plaanib nendevahelise lepingu lõpule viia.

15.3.

Kohus asub seisukohale, et hageja oli jaanuariks 2024 (seda enam veebruariks-märtsiks

2024) kaotanud õiguse nõuda kostjaga 22.12.2020 sõlmitud töövõtulepingu täitmist VÕS

§ 108 lg 5 alusel, kuna ta ei tõendanud, et ta oleks täitmist nõudnud mõistliku aja jooksul

vastavalt VÕS § 108 lg 3.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja oli rikkumises (tööde tegemise katkestamisega)

hiljemalt alates märtsist 2021. Kohtu hinnangul mõistlik aeg sellises töövõtusuhtes nõuda

lepingu täitmist oleks 3 kuud, aga kindlasti mitte rohkem kui 5 kuud. Selle aja jooksul

peaks hageja tellijana jõudma järeldusele, kas ta soovib kostjalt lepingu täitmist või

kasutab muid õiguskaitsevahendeid. Isegi, kui lähtuda sellest, et kostja üritas umbes

aprillis-mais 2021 veel objektile tulla, millest hageja võis järeldada, et kostja soovib töid

jätkata, pidi ta ikkagi hiljemalt mais 2021 saama aru, et kostja töid ei jätka ega lõpeta ehk

on jätkuvas rikkumises. Seega oleks hageja tulenevalt VÕS § 108 lg 3 saanud kostjalt

nõuda lepingu täitmist hiljemalt augustis 2021 (s.o. 31.08.2021) (või maksimaalselt

oktoobris 2021 ehk 31.10.2021).

Hageja väitis, et ta püüdis võtta kostjaga ühendust, kuid kostja ei vastanud kõnedele.

Hageja saatis kostjale ka e-kirju. Hageja väidab, et ta püüdis kostjaga ühendust saada.

Kostja muutis pidevalt elukohta. Hagejal ei õnnestunud kostjaga ühendust saada (dtl 199,

00:36:01). Kohus on hageja lepingulisele esindajale 12.02.2025 istungil selgitanud, et

tema väide selle kohta, et ta varem kui jaanuaris 2024 püüdis kostjaga ühendust saada, on

tõendamata (dtl 200, 00:55:05- 00:55:14). Seega pidi hageja aru saama, et tema väide on

tõendamata. Hageja rohkem tõendeid kostjale täitmisnõude esitamise kohta esitanud ei

ole.

Eelnevast järeldub, et kuna hageja oli kaotanud õiguse nõuda pooltevahelise lepingu

täitmist 31.08.2021 (aga hiljemalt 31.10.2021), siis ei saanud ta 23.02.2024 enam anda

kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks ega täiendava tähtaja rikkumise tõttu

lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Seega puudus 23.02.2024 taganemisalusel

materiaalne alus ning taganemisavaldus on toimetu. Kuna kumbki pool pole lepingust

taganenud ega kohtule esitatu põhjal pole see ka muul alusel lõppenud, ei ole

pooltevahelises õigussuhtes tekkinud VÕS §-s 189 sätestatud väljaandmiskohustust.

Hageja nõuet seega ei saa sellel õiguslikul alusel rahuldada.

16. VÕS § 108 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud

tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist,

kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Seega ei ole hageja kaotanud võimalust

muul õiguslikul alusel nõudeid esitada. Hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida kahju

hüvitamisena täitmise asemel (VÕS § 115). Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui töö on

puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda

töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi (vt RK 2-18-9985/70, p 12 ja seal

viidatud praktika). Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju

hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641,

§ 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kohtul kontrollida,

kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-173-12, p 15). Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS §

230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest.

16.1.

Käesolevas asjas ei ole hageja vaatamata kohtu küsimustele olnud nõus sellega, et tema

nõude aluseks võiks olla puudustega töö tegemise korral kostja vastutust reguleerivad

sätted (dtl 199, 00:46:12; dtl 251, 01:45:16). Kuna kostja ei ole VÕS § 115 alusel kahju

nõudmise asjaolusid esile toonud ega tõendanud, siis kohus ei saa hagi rahuldada ka sellel

alusel.

16.2.

Kohtu hinnangul ei saa hagi rahuldada ühelgi muul õiguslikul alusel.

17. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole

põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

18. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Kohtul pole vaja analüüsida, mis mahus või väärtuses kostja töid tegelikult tegi ja/või

hagejale üle andis. Kohus vaid märgib, et vastav asjaolu oli kostja tõendamiskoormis (mida

kohus kostjale selgitas) ning kostja ei ole selle kohta mingeid tõendeid esitanud.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

19. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja 15 204,38 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

21. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 4193,76 eurot (dtl 256-257).

Hageja kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole, kuigi kohus on

02.06.2025 toimunud kohtuistungil määranud selleks tähtaja 09.06.2025 (dtl 251).

21.1.

Kostja esindaja tunnitasu määr on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud

tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 125 eurot,

millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Tallinna õigusbürooteenuse turu keskmise

hinnaga ja Riigikohtu praktikaga.

21.2.

Kostja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 27,5 tundi. Kohus leiab, et

kostja esindaja ajakulu vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide mahule ning

vastab antud vaidluse keerukusele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et antud

tsiviilasjas on toimunud mitu kohtuistungit ning kuulatud üle ka tunnistaja. Ka hageja

lepingulisel esindajal on õigusabile kulunud praktiliselt sama tundide arv (25 h, dtl 260).

21.3.

Seega on vajalik ja põhjendatud kostja esindajakulu summas 4262,50 eurot.

22. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik