2-25-729/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-729

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi I. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

13 040.58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post XXX);

kostja I. T. (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja I.

T. (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt I. T.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2415.93 eurot ja

sissenõutavaks muutunud intress 553.95 eurot.

3. Mõista kostjalt I. T.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 4616.09

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress 213.88 alates maksetähtajale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse

1.

15.08.2025

4616.09

102.81

12.52

115.33

2.

15.09.2025

4513.28

104.66

12.24

116.9

3.

15.10.2025

4408.62

109.11

11.57

120.68

4.

15.11.2025

4299.51

108.51

11.66

120.17

5.

15.12.2025

4191

112.9

123.9

6.

15.01.2026

4078.1

112.5

11.06

123.56

7.

15.02.2026

3965.6

114.52

10.76

125.28

2-25-729

8.

15.03.2026

3851.08

123.29

9.44

132.73

9.

15.04.2026

3727.79

118.8

10.11

128.91

.

15.05.2026

3608.99

123.03

9.47

132.5

.

15.06.2026

3485.96

123.15

9.46

132.61

.

15.07.2026

3362.81

127.32

8.83

136.15

.

15.08.2026

3235.49

127.66

8.78

136.44

.

15.09.2026

3107.83

129.96

8.43

138.39

.

15.10.2026

2977.87

134.03

7.82

141.85

.

15.11.2026

2843.84

134.71

7.71

142.42

.

15.12.2026

2709.13

138.71

7.11

145.82

.

15.01.2027

2570.42

139.63

6.97

146.6

.

15.02.2027

2430.79

142.14

6.59

148.73

.

15.03.2027

2288.65

148.69

5.61

154.3

.

15.04.2027

2139.96

147.38

5.8

153.18

.

15.05.2027

1992.58

151.19

5.23

156.42

.

15.06.2027

1841.39

152.75

4.99

157.74

.

15.07.2027

1688.64

156.48

4.43

160.91

.

15.08.2027

1532.16

158.32

4.16

162.48

.

15.09.2027

1373.84

161.16

3.73

164.89

.

15.10.2027

1212.68

164.77

3.18

167.95

.

15.11.2027

1047.91

167.03

2.84

169.87

.

15.12.2027

880.88

170.55

2.31

172.86

.

15.01.2028

710.33

173.11

1.93

175.04

.

15.02.2028

537.22

176.22

1.46

177.68

.

15.03.2028

179.81

0.92

180.73

.

15.04.2028

181.19

181.19

0.49

181.68

2-25-729

4. Mõista kostjalt I. T.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2415.93

eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest viivisemääraga 20,90% aastas ning viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast määraga

20,90% aastas.

5. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi I. T. ’i (isikukood

XXX) vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479) palub mõista välja põhivõla 373.98 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3430.72 eurot.

6. Jätta menetluskulud 32% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 68% ulatuses I. T. (isikukood XXX) kanda.

7. Mõista kostjalt I. T.-lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 68% ulatuses, s.o summas 754.80

eurot.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga

716065384.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

2-25-729

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.01.2025 hagiavalduse I. T. vastu võla nõudes. Hageja palub

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata põhivõlgnevus 7406 eurot, intress 596.01

eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

3430.72 eurot, viivised alates 15.01.2025 kuni põhinõude summas 7406 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas, riigilõiv summas 910 eurot ja hageja õigusabikulud

338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

2-25-729

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks AS I ja kostja vahel 18.04.2022 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr. XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu

ütles AS I lepingu 27.10.2022 üles. AS I loovutas 28.10.2022 kostja vastase nõude hagejale.

21.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.

26.03.2025 esitas hageja täiendava selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Harju Maakohus võttis 06.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

06.05.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 06.05.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

2-25-729



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist tuvastanud, et tarbija igakuine sissetulek on ca 2218.42 eurot ja lepingu

igakuine osamakse suurus on 188.39 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine

osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 8%. Väljaminekuteks oli kostja taotluses märkinud

500 eurot (hagi lisa 6). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ja taotletava laenu osamakse

ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1530.03 eurot (2218.42-500-188.39).

Krediidiandja arvestab ka elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud,

ehk et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik

elatusmiinimum, mis oli 2022. aastal 303.38 eurot. Seega oli kuumakse igati jõukohane.

Krediidiandja on kogunud tarbijalt teavet, sh tarbija igakuiste sissetulekute ja kohustuste kohta,

hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt esitatud andmeid, teinud päringuid registritesse ja

kontrollinud tarbijal maksehäirete puudumist. Krediidiandja on veendunud, et krediiditaotluse

esitamise ajal tarbijal kehtivad ja varasemad maksehäired puudusid.

Hageja selgitab seoses pangakonto väljavõttega, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto

küsimine krediidivõime hindamiseks vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga

seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada.

Kohtu hinnangul ei kontrollitud hageja selgitustest nähtuvalt kohustuste suurust, samuti ei

küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel

laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja

on kasutanud kohustuste hindamisel elatusmiinimumis kuid pole reaalselt kontrollinud, kas see

vastab kostja majapidamiskuludele.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 7406 eurot ning on

tagasimakseid teostanud kokku summas 373.98 eurot, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud laenusumma 7032.02 eurot (7406 - 373.98). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks

muutunud võlgnevus alates 15.02.2023 osamaksest kuni 15.03.2025 summas 2519.21 eurot

(põhiosa 2017.23 eurot ja intress 501.98 eurot). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 2017.23 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 20,90%

aastas. Hageja palub välja mõista ka ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa

osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 20,90% aastas.

2-25-729

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostjal on võlgnevus alates 15.07.2022 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib

eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laen summas (2017.23 + 95.64 +

100.21 + 99.16 + 103.69) 2415.93 eurot ja intress (501.98 + 13.60 + 12.91 + 13.07 + 12.39)

553.95 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku summas

4616.09 eurot ja intress on 213.88 eurot (15.08.2025-15.04.2028).

Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning

hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ei ole põhjendatud ja uut viivisearvestust ei ole

esitatud, jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Kuna leping ei

ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue. VÕS § 4034 lg-

s 6 rikkumise tõttu ei ole põhjendatud haldustasu 10 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 2415.93 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 553.95 eurot, tulevikus sissenõutavaks

laen summas 4616.09 eurot ja intress 213.88 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

2415.93 eurolt kohtuotsuse jõustumisest viivisemääraga 20,90% aastas ning viivis põhiosa

osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast määraga 20,90% aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 373.98 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3430.72 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 11 492.73 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi ning tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja

intressi kokku 7799.85 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 68%. Menetluskulud

tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 32% ulatuses hageja kanda ning 68% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 910

eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

910 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169

eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole

2-25-729

keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu

suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd

ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100)

200 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (910+200) 1110 eurot, millest kostja kanda

jääb 68% ehk 754.80 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et

menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 716065384.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik