2-25-2418/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-2418

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

I. Š. hagi B. Š. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

23.07.2025

Menetlusosalised

Hageja: I. Š. (isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post

XXX )

Kostja: B. Š. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. Š. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada I. Š. (isikukood: XXX) ja B. Š. (isikukood XXX) vahel 18.07.1980

Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (kanne nr 1478).

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele

abielulahutuse registreerimiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. Š. esitas Viru Maakohtule hagi B. Š. vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu on

sõlmitud 18.07.1980 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada abielu, kuna

abielulised suhted lõppesid juba üle kümne aasta tagasi. Hageja on püüdnud lahutada abielu

kokkuleppel, kuid kostja ei ole olnud nõus. Hageja palub jätta perekonnanimeks Š.. Hageja

palub abielu lahutada, menetluskulud jätta kostja kanda. .

2. 28.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kostja vastust kohtule ei esitanud.

3. 23.07.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Hageja kinnitas, et

abielulised suhted on lõppenud rohkem kui 10 aastat tagasi. Kostjat nägi viimati ca 5 aastat

tagasi, kostjal oli siis juba uus elukaaslane. Varasemad menetlused lõpetatid, kuna kostja ei

soovinud lahutust, hageja olid siis probleemid tervisega. Abielu lahutamise soovist teatas

kostjale umbes 4 aastat tagasi, kui kostja tema juures käis. Kostja sattus hooldekodusse,

perekonnaseisuametis abielu lahutada ta ei soovinud. Hooldekodus ei ole kostjat külastanud,

suhtlesid telefoni teel. Kostja soovis pärast enda elukaaslase surma hakata hagejaga koos

elama. Hageja palus jätta riigilõivu tema enda kanda.

4. Kohus kuulas kostja ära 24.07.2024 XXX. Kostja kinnitas, et lahus elatakse enam kui 10

aastat, tal oli selle aja sees teine naine, kellega ta koos elas, kuid see naine suri ära. Kostja ei

soovi abielu lahutada, samas ei osanud kostja oma seisukohta põhjendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2

kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud

asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p

2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on

elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele

võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

8. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja

ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

9. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu

18.07.1980 Tallinna Perekonnaseisuametis (kanne nr. 1478).

10. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud

hageja seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juba rohkem kui 10 aastat

tagasi, hageja soovib abielu lahutada. Kostjal oli vahepeal teine elukaaslane. Kostja abielu

lahutamisega ei nõustunud, samas ei osanud ta põhjendada, miks ta sellega ei nõustu. Kohus

leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad juba üle 10 aasta lahus ja poolte abielulised

suhted on ammu lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse

peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

11. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 18.07.1980 sõlmitud

abielu.

12. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise

päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3

lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru

Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks.

Menetluskulude jaotus

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda (st, hageja poolt tasutud riigilõiv jääb

hageja enda kanda).

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik