3-25-1588/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

24.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1588

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.Y kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ekaterina Kaouru

Puudutatud isik – E.Y, esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 23.07.2025, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja

Piirivalveametile luba E.Y kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni,, kuid mitte

kauemaks kui 24.11.2025 (k.a).

2. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada

ja määruse resolutsioon tõlkida isikule vene keelde. Määruse

tõlget kohus ei korralda, kuna isikul on vene keelt valdav

esindaja.

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.07.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks Venemaa Föderatsiooni kodaniku E.Y (edaspidi ka isik või puudutatud isik)

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad

VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise

alus.

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:

2.1. Venemaa Föderatsiooni kodanik E.Y saabus 27.07.2024 Eesti Vabariiki koos

pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et tema poolt esitatud

Norra elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja

3-25-1588

väljasõidutemplit. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus E.Y Eestis rahvusvahelist

kaitset.

2.2. PPA luges 21.01.2025 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja

lükkas selle tagasi. E.Y-le tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati

sissesõidukeeldu. E.Y esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna

Halduskohus jättis 14.05.2025 otsusega nr 3-25-1148 kaebuse läbi vaatamata. Kohtumäärus

on jõustunud.

2.3. 22.04.2025 lahkus E.Y omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja lahkus Eestist läbi

Tallinna Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi. Ta peeti kinni 22.04.2025 Rootsi

piirivalve poolt ja ta esitas 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse.

Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. E.Y saabus Eestisse 27.05.2025 ning

esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 27.05.2029 kell 18.49

kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.

2.4. PPA esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse E.Y kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1, § 362 lg 1 ning

§ 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 6

ja 9 alusel.

2.5. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa

E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a). E.Y esitas halduskohtu

määrusele määruskaebuse.

3. PPA leiab 21.07.2025 taotluses, et esineb jätkuv vajadus E.Y kinnipidamiskeskuses

kinnipidamiseks tema korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpunu ja viitab, et

28.05.2025 taotluses nimetatud asjaolud ei ole ära langenud. E.Y on varjupaigasüsteemi

kuritarvitaja. Ta on varasemalt esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti Vabariigis, kuid

peale rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse kättesaamist ning pooleli oleva

kohtuprotsessi ajal, otsustas isik siiski lahkuda omavoliliselt Eesti Vabariigist Rootsi

Kuningriiki kasutades võltsitud dokumente, ehk passi, mis ei kuulunud isikule endale. Isik

poleks tohtinud Eestist omavoliliselt lahkuda. Kuna isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt

koduriiki Venemaale, siis esitas ta 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse

taotluse ning peale seda kui 27.05.2025 Rootsi andis Eestile isiku üle, esitas isik Eestis

korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, seda selleks, et edasi lükata väljasaatmist koduriiki

Venemaale. Isikuga on 17.06.2025 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse

vajadus. Antud vestlustel isik andis segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud

tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. PPA on seisukohal, et isiku

kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud,

kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti

siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (võltsitud dokumentide

kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate keskusest ja suundumine Rootsi ja

2(5)

3-25-1588

soov jõuda Norra) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt

aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.

Kohtuistungil antud selgitused

4. E.Y selgitas kohtuistungil, et esimesel korral esitas ta rahvusvahelise kaitse saamise

taotluse koos perega 17-aastaselt, teise koos tädiga. Esimest taotlust ei rahuldatud, see lükati

tagasi ja pagulase staatus võeti ära. Seega kogu pere taotlus lükati tagasi ja tema ema ja tädi

leidsid, et perel ei ole siin turvaline ja nad peavad lahkuma. E.Y sai lahkumise plaanist teada

päev enne, tema nõusolekut ei küistud. Ta ei teadnud, kas pagulaskeskusest tohib ära sõita.

Rootsis pidas politsei nad sadamas kinni ja pere saadeti tagasi Eestisse, kus nad esitasid

korduva taotluse. Pärast on ta uurinud internetist lisainfot ja on teadlik, et menetlemise ajal

ei tohi varjupaigakeskusest lahkuda. Nüüd vastutab ta ise oma tegude eest ja tahaks seda

tõestada.

5. E.Y esindaja leidis, et taotlus tuleb rahuldamata jätta. PPA ei arvestanud sellega, et pere

survestab kaebajat Eestist lahkuma. Isik ei olnud lahkumise planeerimisega seotud ega

tahtnud ärasõidukeeldu rikkuda. Ei saa rõhuda sellele, et noor inimene kõiki menetlemisega

seotud reegleid ei tea. Ei saa ka eeldada, et noor inimene üksi Eestisse jääb, samas kui

pereliikmed lahkuvad. Isik usaldas oma pereliikmeid, aga tema ei saa nende tegude eest

süüd kanda. PPA selgitused põgenemisohu kohta ei ole põhjendatud. PPA pole mõistlikult

menetlusega seotud reegleid selgitanud.

6. PPA rõhutas, et E.Y viibis enne Vao varjupaigakeskuses, kus on rahvusvahelise kaitse

nõustajad, kes kõnealuseid reegleid selgitavad. Edasise menetluse käigus on plaanis temaga

läbi viia täiendav intervjuu, kus saab käsitleda Rootsi dokumente ja neid eelnevate

dokumentide ja ütlustega võrrelda. Menetluse tähtaeg on 27.11.2024 Kinnipidamiskeskuses

viibivad isikud on prioriteetsemad ja nende asju menetleb PPA võimalikult kiiresti.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 4

koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht.

8. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt

taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS §

361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem

kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus pikendab kinnipidamise tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes

1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 5).

3(5)

3-25-1588

9. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on

see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt

ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja

edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).

10. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks

olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise

võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse

võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude

väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p

12). (p 18.2) Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud

kinnipidamise alustega seotud haldusmenetluses rakendada nõuetekohast hoolsust.

11. Taotluses märgitud asjaolud ja isiku eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine

loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Varasema

varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Rahvusvahelise kaitse

menetluse ajal on taotleja kohustatud elama rahvusvahelise kaitse taotlejate

majutuskeskuses. Taotleja, kes rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elab rahvusvahelise

kaitse taotlejate majutuskeskuses, on kohustatud öisel ajal viibima rahvusvahelise kaitse

taotlejate majutuskeskuses (VRKS § 34 lg-d 1 ja 5). Varasem määratud elukohast lahkumine

on jätkuvalt oluline, kuivõrd isik selgitas oma lahkumise põhjendusena, et aimas, milline

võis olla varjupaigamenetluse tulemus (dtl 155). Tema väited, et ei teadnud lahkumisest

midagi ja lihtsalt järgnes perele, vajavad täiendavalt kontrollimist. Käesolevaks ajaks on E.Y

saanud täisealiseks, mistõttu ei ole välistatud, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse

ebasobiva tulemuse kartuses võib isik ta ka seekord määratud elukohast lahkuda ja muutuda

seega taotlejale kättesaamatuks.

12. Eeltoodu alusel on põhjendatud alus eeldada, et siinsel juhul esineb VSS § 68 p-s 9

nimetatud põgenemisoht. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline,

kuivõrd isiku käitumisest nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib ta korraldada

ametivõimude eest pakku mineku ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks. Temaga on

17.06.2025 läbi viidud vestlus, et selgitada rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA on viidanud,

et sellel vestlusel andis ta segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist

tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Hilisemalt on ta selgitusi andnud

ametivõimudele Rootsis ja nüüdseks on saabunud nende dokumentide tõlked, temaga on läbi

viidud ka uus vestlus ja hetkel on vaja saadud andmeid kõrvutada ja vajadusel kõrvaldada

esinevad vastuolud. Leian, et isiku kinnipidamine kuni tema korduva rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni on põhjendatud, kuna vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse

liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis (võltsitud dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate

keskusest ja suundumine Rootsi ja soov jõuda Norra) on PPA põhjendatult seisukohal, et

4(5)

3-25-1588

isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik

järelevalvemeetmeid kohaldada. Hetkel on E.Y viibinud kinnipidamiskeskuses kaks kuud,

mida ei saa pidada asjaoludest tulenevalt ebaproportsionaalselt pikaks.

13. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise

korraldamiseks). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tõenäolist

ebaseaduslikku piiriületust saab objektiivselt takistada vaid isiku liikumisvabaduse

piiramisega (vt RKHKm nr 3-3-1-48-14, p 17). Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks

pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada

ja anda luba isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

14. Rahuldan taotluse ja annan loa E.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 p-dega 6 ja 9 kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

15. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse

ja tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on tal võimalus viibida värskes õhus ja

kasutada sportimisvahendeid. Isikule on tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi ning ta saab

hoida kontakti lähedastega.

16. E.Y kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

5(5)