2-24-9178/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-9178

Tsiviilasi

AS Decora hagi Katelux Pro OÜ ja W.K vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8320,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Decora, registrikood 10150195;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja I Katelux Pro OÜ, registrikood 14251527;

seaduslik esindaja juhatuse liige W.K;

kostja II W.K, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS Decora avaldus nõudest osaliseks loobumiseks ja lõpetada

menetlus põhinõude 3960,46 euro osas.

2. Rahuldada AS Decora hagi Katelux Pro OÜ ja W.K vastu viivise

väljamõistmiseks.

3. Välja mõista Katelux Pro OÜ-lt ja W.K-lt solidaarselt AS Decora kasuks hageja

ja kostja I 02.02.2023 sõlmitud müügilepingu nr 34340 ning hageja ja kostja II

02.02.2023 sõlmitud käenduslepingu alusel viivis 4360,36 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1291,50

eurot.

6. Välja mõista Katelux Pro OÜ-lt ja W.K-lt solidaarselt AS Decora kasuks

menetluskulude katteks 1291,50 eurot.

7. Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. AS Decora (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Katelux Pro (kostja I) ja W.K

(kostja II) vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8320,72 eurot,

sh põhinõue 3960,36 eurot ja viivis 4360,36 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 06.02.2023 müügilepingu

kaubakrediidi tingimustel nr 34340. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustub põhivõlgnik

kauba eest tasuma hageja poolt väljastatud arvete alusel 30 päeva jooksul arve

väljastamise kuupäevast arvates. Kostja I ostis hageja käest kaupa, mille kohta hageja

esitas põhivõlgnikule arved, mida kostja I tähtaegselt ei tasunud ja millest oli

hagiavalduse esitamise seisuga jätkuvalt tasumata 3960,36 eurot. Pärast hagiavalduse

esitamist on laekunud täiendavalt 06.06.2024 500 eurot, 15.08.2024 756 eurot,

26.08.2024 1948,36 eurot ja 01.11.2024 756 eurot. Seega on põhiosa tasutud menetluse

kestel.

Tulenevalt müügilepingu punktist 7.3 juhul kui kostja I ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt

hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja põhivõlgniku

kohustus tasuda viivist 0,5% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja

hinnangul on lepingu punktis 7.3 sisalduv viivise kokkulepe 0,5% päevas

tüüptingimusena kehtiv võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt. Pooled on

kliendilepingu sõlminud majandustegevuses. Kostja on rikkunud lepingut ja asjaolu, et

kostjal oli väidetavalt majanduslikult raske aeg, ei ole rikkumist vabandav asjaolu ja

hageja ei pea kandma vastutust selle eest, et kostja on teinud majanduslikult valesid

otsuseid. Hageja arvestab viiviseid alates arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

31.05.2024. Viivisenõue kokku on seega 5261,98 eurot, mida võlausaldaja vähendab

algse võlgnevuse põhiosani s.o 4360,36 euroni, et viivisenõue ei ületaks algset

põhivõlgnevust 4360,36 eurot.

Hageja ja kostja II sõlmisid 06.02.2023 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu

punktile 1 käendaja vastutab Katelux Pro OÜ ja AS Decora vahel sõlmitud

krediiditingimustega müügilepingust nr 34340 ja selle alusel sõlmitud lepingutest

tulenevate kohustuste nõuetekohase

täitmise eest. Käenduse vastutuse

maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.2 kokku lepitud 15 000 eurot.

KOSTJATE VASTUVÄITED

3. Kostjad hagiga ei nõustu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

4. Vastuväidete kohaselt on kostjad soovinud sõlmida tagasimaksmise graafikut, aga hageja

on sellest keeldunud. Kostjad sattusid võlgnevusse, kuna neil oli majanduslikult keeruline

aeg. Kostjad on tasunud detsembris 2023 400 eurot, juunis 2024 500 eurot ja augustis

2024 765 eurot, kokku 1656 eurot. Novembris 2024 tasus kostja 756 eurot. Hageja on

esitanud valeandmeid kohtule.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

6. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja I 06.02.2023 sõlmitud müügilepingust nr 34340

ning hageja ja kostja II samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingust, millega käendaja

võttis kohustuse vastutada eelnimetatud müügilepingust kostjale I tulenevate kohustuste

eest. Kostjad ei ole hageja põhinõude osas vastuväiteid esitanud ning on kohtumenetluse

ajal osamaksetena põhinõude hagejale tasunud. Hageja nõuab kostjatelt üksnes viivise

tasumist.

7. Hageja on esitanud 04.10.2024 taotluse hagist osaliseks loobumiseks põhinõude 3204,36

eurot osas ja 14.01.2025 põhinõude 756 eurot osas, kuna kostjad on menetluse ajal hageja

nõude selles osas täitnud.

8. Kohus leiab, et hageja on oma nõuet vähendanud ehk sellest osaliselt loobunud. Kostja ei

ole nõude vähendamisele ehk sellest osalisele loobumisele vastu vaielnud.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

10. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 nimetatud alused, mis ei võimaldaks hagist

loobumist vastu võtta. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab vastavalt

TsMS § 429 lg-le 1 menetluse 3960,36 euro põhinõude osas. Kohus selgitab, et TsMS §

432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus kostjatelt nõuda viivist 0,5% päevas

põhivõla tasumisega viivituses oldud aja eest kokku 4360,36 eurot.

12. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on

sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

13. Hageja esitas kostjale järgmised arved: 15.08.2023 arve nr 28382029 summas 2704,36

eurot ja 31.08.2023 arve nr 28436096 summas 1656 eurot (dtl 17-19). Müügilepingu p

2.3 järgi tuli arved tasuda 30 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates (dtl 11).

Seega tuli arve nr 28382029 tasuda hiljemalt 14.09.2023 ja arve nr 28436096 30.09.2023.

Kostjad arveid tähtaegselt ei tasunud ja olid seega arve nr 28382029 tasumisega summas

2304,35 eurot viivituses alates 15.09.2023 ja arve nr 28436096 tasumisega summas 1656

eurot viivituses alates 01.10.2023.

14. Hageja nõuab viivist hageja ja kostja I sõlmitud müügilepingu p-s 7.3 kokku lepitud

määras 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast (dtl 13). Kohtu hinnangul ei ole

kokkulepitud viivisemäära tingimus tühine. Kokkulepe on sõlmitud majandus- ja

kutsetegevuses tegutsevate isikute vahel. Seejuures ei ole kohustus ka ühe poole kahjuks

oluliselt kaldu, arvestades, et lepingu p 7.1 järgi on ostjal õigus nõuda müüja kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist samas määras.

15. Puudub vaidlus käenduslepingu kehtivuse üle. Käendusleping on kostja II poolt

allkirjastatud. Käenduslepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on käendaja kohustus

vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendajal tekib käenduslepingust

eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks iseseisev

nõudeõigus käendaja vastu (Riigikohtu 18.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p

11). Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

16. Kostjate väitel on hageja esitanud kohtule valeandmeid, kuid kostjad ei ole esitatud väidet

põhjendanud. Kostjate esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on kostjad tasunud hagejale

15.08.2024 arve nr 28436096 katteks 100 eurot (dtl 42) ja 656 eurot (dtl 43), 06.06.2024

sama arve katteks 500 eurot (dtl 44), 04.12.2023 200 eurot ja 17.12.2023 200 eurot (dtl

45).

17. Hageja on esitanud hagiavalduse 11.06.2024, kuid loeb 06.06.2024 makset tasutuks

pärast hagi esitamist (dtl 52), seega vastab tõele kostja väide, et hageja ei ole

hagiavalduse esitamisel arvestanud 06.06.2024 maksega 500 eurot. Samas ei muuda see

antud juhul kõrvalnõuete suurust, kuna hageja on viivist vähendanud algse põhinõude

suuruseni 4360,36 eurot (dtl 6-7).

18. Kostjad on toonud esile, et nad on üritanud sõlmida tagasimaksmise graafikut, millest

hageja keeldus (dtl 41) ning ettevõttele oli 2023. a talv ja 2024. a kevad raske ja

võlakoorem oli suur (dtl 57). Kohtu hinnangul on kostjad soovinud taotleda viivise

vähendamist.

19. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva

seaduse §-s 162 sätestatule (VÕS § 113 lg 8). Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit

(VÕS § 162 lg 1).

20. Hageja ja kostja I on juriidilised isikud, kes on sõlminud müügilepingu oma majandus- ja

kutsetegevuses. Puudub vaidlus, et hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud ja

kostja I on kauba kätte saanud. Kohus nõustub hagejaga, et majanduslikesse raskustesse

sattumine on juriidilise isiku enda vastutus. Kostjad on lepinguid sõlmides viivisemääras

kokku leppinud, seega pidi neile olema ette aimatav, et arve tähtaegse tasumata jätmise

korral tuleb tasuda viivist.

21. Kohus leiab, et antud juhul võiks esineda viivise vähendamise alus siis, kui see ületaks

põhinõuet, kuid hageja on hagiavalduses viivist juba põhinõudeni vähendanud. Seega

puuduvad alused viivise vähendamiseks.

22. Käendaja kohustub käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1).

23. Hageja ja kostja II sõlmitud leping vastab tarbijakäenduslepingule VÕS § 143 lg 1

mõistes. Pooled on lepingu p-s 1.2 kokku leppinud, et käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma on 15 000 eurot (dtl 21), seega ei ole tarbijakäendusleping tühine VÕS

§ 143 lg 2 järgi.

24. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Hageja ja

kostja II sõlmitud käenduslepingus ei ole erisustes kokku lepitud, seega vastutavad

kostjad kohustuse täitmise eest solidaarselt.

25. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja viivise 4360,36 eurot.

Menetluskulude jaotus

26. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.

27. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 ja

§ 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

28. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 700 eurot riigilõivu eest ja õigusabikulu 8,25

tunni eest 1394,25 eurot (ilma käibemaksuta).

29. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Asjaolu, et kostjad on

hageja nõude kohtumenetluse ajal osaliselt täitnud, ei anna hagejale õigust taotleda

riigilõivu osalist tagastamist. Seega on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga.

30. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

31. Tegemist on lihtsa võlanõudega ja kuna kostjad täitsid hageja põhinõude kohtumenetluse

ajal, piirdus vaidlus üksnes kõrvalnõuete suuruse üle, asjas ei toimunud kohtuistungit.

Hageja esindaja tunnihind on kohtupraktikat arvestades väga kõrge ning vastab kogenud

vandeadvokaadi tasule. Sellise tunnihinnaga õigusabiteenuse osutamisel eeldab kohus

esindaja suurepärast orienteerumist vaidlusküsimuses, mis väljendub kokkuvõttes ka

väiksemas ajakulus. Kohtu hinnangul on kõikide toimingute jaoks kulunud aeg

ülepaisutatud ega vasta selle tegelikule mahule. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu on

mõistlik ja põhjendatud kokku 3,5 tunni ulatuses.

32. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1291,50 (700 + 591,50) eurot, mis

tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

33. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

34. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda, mistõttu puudub vajadus nende

kindlaksmääramiseks. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

35. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg

2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik