4-25-2158/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.07.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2158 (2302,25,006414)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kaebuse sisu

Pavel Bon kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju

politseijaoskonna 15.05.2025 otsuse peale väärteoasjas nr

2302,25,006414 liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Pavel Bon; isikukood: 36704020277; kodakondsus: EV;

elukoht: xxx; e-post: xxx; varem kriminaal- ja väärteokorras

karistamata

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond

(asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha

esitas Triinu Riigor

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta kohtuvälise menetleja 15.05.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,006414 sisuliselt

muumata, kuid määrata, et Pavel Bon võib KarS § 66 lg 2 alusel otsusega mõistetud

rahatrahvi 800 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest,

igakuise maksega mitte vähem kui 66 eurot. Viimase osamakse suuruseks on 74 eurot.

2. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 15.05.2025 otsuses näidatud arveldusarvele.

3. Jätta Pavel Bon kaebus osaliselt rahuldamata.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 15.05.2025 otsusega nr

2302,25,006414 karistati Pavel Boni LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku

ulatuses, s.o 800 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik

mootorsõidukit Hyundai I30 r/n XXX 20.04.2025 kell 10.14 Harjumaal, Aruküla teel, Ehituse

tänava ja Kasemäe tänava vahel (liikudes Kasemäe tänava suunas) isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,32 mg/l+-0,05 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS §

69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo.

2. Pavel Bon esitas kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ning palub rahatrahvi

vähendamist selliselt, et talle mõistetakse rahatrahv 40 trahviühikut. Arvestada palub

asjaoluga, et sündmus leidis aset pühapäevasel hommikul, mil liiklus oli minimaalne ning

tema käitumine ei ohustanud teisi liiklejaid. Ta ei takistanud politsei tegevust ning tegi

koostööd. Samuti palub arvestada, et alkoholisisaldus tema organismis oli jääknähtude faasis.

Väiksemat rahatrahvi palub majandusliku ja sotsiaalse olukorra tõttu. Tal on tuvastatud 100

protsenti töövõimetust. Nõustub, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses

ning leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Pavel Boni süü suurust mõjutab esmalt

väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult

ja ettevaatamatusest ning menetlusalune isik pani käesoleva väärteo toime teadlikult, mis

viitab isiku keskmisest suuremale süüle. Menetleja on väärteoasjas karistusotsust tehes

arvestanud kergendava asjaoluna Pavel Boni poolt süü tunnistamist ning ka sellega, et tal

puuduvad kehtivad karistused. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval on kohtuväline menetleja

arvestanud karistuse määramisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi, tähelepanuta ei ole jäetud ka

õiguskorra kaitsmise huvid. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine

on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute

vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist

vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja

mõjutama rikkujat edaspidi käituma seaduskuulekalt. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis

mootorsõiduki juhtide süül juhtub aastas märkimisväärne arv liiklusõnnetusi, milles saavad

kannatada ja hukkuvad süütud inimesed. Põhjuseks enda seisundi ja võimete alahindamine

ning kaasliiklejatega mittearvestamine, need asjaolud näitavad selgelt, et Eesti Vabariigi teed

ja tänavad on kohad, kus liiklusohutuse tagamiseks on vaja liiklusjärelevalvet teostada.

Arvestades igapäevaselt meedias kajastuvat ei saa kuidagi nõustuda kaebaja poolt kaebuses

avaldatud seisukohaga, et arvestada tuleb asjaoluga, et toime pandud õigusrikkumine ei olnud

pahatahtlik.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pani toime õigusrikkumise,

millega ta seadis ohtu kaalukad õigushüved ja õiguskaitseorganil tuleb rangelt reageerida ning

leebe karistuspraktika ei vähenda, vaid kasvatab raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste arvu ja

õiguskaitseorgan peab siinkohal andma selge signaali, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu

allikas ja sellega enamohtliku süüteo toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud.

Rangema karistuse kohaldamisega reageerimise eesmärk on äratada mootorsõiduki juhtide

tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, miks juhtuvad liiklusõnnetused, milles saavad

viga ja hukkuvad süütud inimesed. Kehtivaid liiklusreegleid teadlikult ja tahtlikult eirav juht

ei hinda ilmselgelt oma suutlikkust kriitilise pilguga, Pavel Boi liiklusalane käitumine näitab,

et ta on julge ja võtab hetkeemotsioonide ajel liikluses vastu ohtlikke otsuseid. Menetlusalune

isik on maakohtule esitatud kaebuses avaldanud, et rahatrahvi tuleks vähendada 100-lt

trahviühikult 40-le trahviühikule s.o 320 euroni. Kohtuväline menetleja kaebaja sellise

taotlusega ei nõustu. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et

karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis

avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning

eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo

ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda.

Siinkohal peab üldkogu vajalikuks rõhutada, et õigusrikkumisele vastava karistuse

määramisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas

omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim.

Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast

käitumist. Karistus kaotaks oma eesmärgi, kui selle kohaldamist või kohaldamata jätmist

saaksid liikluses ohtliku teo toime pannud isikud ise valida. Ainuke erand on sätestatud KarS

§ 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Eesti Vabariigi õiguskorrast tuleb

igal liiklejal lugu pidada ja arvestada, et seadusandja poolt on põhjusega kehtestatud

liiklusreeglid ja liiklusseadusega sätestatud piirmäärad ja kohustused, iga milligramm liitris

väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületamine on määrava tähtsusega ega tohi jääda

õiguskaitseorgani tähelepanuta. Õigus elule ja tervisele on iga liikleja põhiõigus ja iga

õiguskuulekas liikleja peab tundma liikluses osaledes piisavat ohutust ja kindlust, et Eesti

Vabariigis õiguskorda reguleerivad õigusaktid ka päriselt toimivad ja vajadusel pannakse

õiguskaitseorgani poolt toimima. Õigusrikkumisele järgnev karistus peab olema parajalt

range, et hoida ohutase liikluses madalal ja seda eriti olukorras, kus liiklusnormi rikutakse

hoolsuskohustusnõudeid eirates.

Kohtuväline menetleja, tuginedes eelpool toodule palub, jätta kohtuvälise menetleja otsus

käesolevas väärteoasjas karistuse suuruse osas muutmata. Rahatrahvi ositi tasumisele

määramisele kohtuväline menetleja vastu ei vaidle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus

menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule

etteheidetava teo tõendatust.

8. LS § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud

alkoholi piirmäära ületades rikkumist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

9. Väärteoprotokolli nr 2302,25,006414 kohaselt juhtis Pavel Bon 20.04.2025 kella 10.14 ajal

mootorsõidukit Hyundai I30 r/n XXX Harjumaal, Aruküla teel, Ehituse tänava ja Kasemäe

tänava vahel (liikudes Kasemäe tänava suunas) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32

mg/l+-0,05 mg/l.

10. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi

asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:

- tunnistaja Aigar Arusaare ütlustega, mille kohaselt teostas ta 20.04.2025 Jüri alevikus

Aruküla teel politsei operatsiooni „Kõik puhuvad“, kui kella 10.14 ajal peatas ta sõiduki r/n

XXX, mis liikus Ehituse tänava ja Kasemäe tänava vahel, suunaga Kasemäe tänava poole.

Kontrollides indikaatorvahendiga sõidukijuhti, selgus, et juht Pavel Bon (ik 36704020277) oli

joobes. Indikaatorvahendi näiduks tuvastas 0,37 mg/l+/-0,05mg.l. Edasiseks toimetas ta isiku

tõendusliku alkomeetri juurde, kus täiendavat kontrolli viis läbi politseinik M.V;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Pavel Bon juhtis 20.04.2025

kella 10.14 ajal mootorsõidukit Hyundai I30 r/n XXX ning ta kõrvaldati selle juhtimiselt,

kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära

või et ta on joobeseisundis;

- tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et Pavel Bonil mõõdeti 20.04.2025

tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 9510EE (seeria nr ARSH-0002) alkoholijoobeks

0,32 mg/l +/- 0,05 mg/l, s.o 0,27 mg/l;

- tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik

alkomeeter taadeldud (Dräger Alcotest, nr 9510EE, seeria nr ARSH-0002) ning

taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus läbi viidud 10.10.2024 ning taatluskehtivuse

lõppkuupäevaks oli 30.04.2025. Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist

politseiametnik M.V, kes on läbinud mõõtja koolituse (vt. Politsei-ja Piirivalveameti tõendit).

Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit,

järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 224 lg 2 objektiivne

koosseis, s.o menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,38 mg/l, millega menetlusalune

isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu;

- menetlusalune isik Pavel Boni ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi eelmisel päeval ning

jääknähud tuvastati tal seetõttu.

11. Kohtu hinnangul on Pavel Boni tahtlus väärteo toime panemises leidnud kinnitust.

Menetlusalune isik juhtis kella 10 paiku päeval mootorsõidukit. Tegemist ei olnud alkoholi

tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri

lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud

alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma juba üksnes elukogemuse põhjal, et

tal on sõiduki juhtimine keelatud, kuid sellegipoolest võttis ta ette sõidu asulas hilisel

hommikul. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit

juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult, seega on süütegu toime pandud

kavatsetult.

12. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Pavel

Bon on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

13. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne

kuuni.

14. Kohtuväline menetleja on määranud Pavel Bonile karistuseks LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

15. Kaebaja taotlust – mõista rahatrahviks 40 trahviühikut – kohus põhjendatuks ei pea.

16. Kohus nõustub menetleja 15.05.2025 otsuses toodud ja kirjalikus seisukohas toodud

põhjendustega miks Pavel Bon suhtes tuleb käesoleval hetkel kohaldada rahatrahvi 100

trahviühiku ulatuses, mis jääb alla keskmisemäära.

17. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse

mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü

suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

18. LS § 224 lg 2 kohane väljahingatava õhu alkoholisisalduse vahemik on 0,25-0,74

milligrammi. Pavel Boni tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,27 milligrammi,

mis on vahemiku keskpaigast madalam (keskmine on 0,495 mg/l). Kohtu hinnangul pani

menetlusalune isik joobes juhtimise toime kavatsetult, kuna tuvastatud joove ei olnud

jääknähu lähedane, vaid tegemist oli juba LS § 224 teise lõike raames oleva joobe suurusega.

Sellist joobe suurust arvestades ei pea kohus eluliselt usutavaks, et menetlusalune isik ei

tundnud enne rooli asumist, et tal esineb alkoholijoove. Rikkumise kohta (asula sees) ning

aega (pühapäeva hommik) arvestades, kus liiklustihedus ei ole suur, kuid samas ei saa öelda

ka, et olematu, saab lugeda menetlusaluse isiku teosüüks alla keskmise määra.

19. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust

kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et karistust

kergendavaks asjaoluks on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus selgitab, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS

§ 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna

märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele

aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast

asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist

ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt

süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on

toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval

juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest menetlus alune isik peeti

vahetult pärast väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo

toimepanemine ja rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Kaebuse

kohaselt saab aga jõuda järeldusele, et Pavel Bon kahetseb toimepandut, mis on karistust

kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

20. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt Pavel Bonile mõistetud karistus tema

süü suurusele. Kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et käesoleval hetkel piisab

põhikaristusena rahatrahvi kohaldamisest, mis jääb alla keskmise määra. Varem karistamata

Pavel Bonil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,32 mg/l ± 0,05 mg/l.

21. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates

kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele

joobeseisundis mootorsõiduki juhid. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab

liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Kohus

peab vajalikuks märkida, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik

seisund lubab sõidukit juhtida. Eelnevat kogumis arvestades nõustub kohus Pavel Bonile

määratud karistuse määraga, see on seaduslik ja põhjendatud.

22. Pavel Bon on taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist. Arvestades, et määratud rahatrahv

800 eurot on suur, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada

rahatrahvi tasumist pikemale ajale, see on maksimaalsele 12 kuud. Rahatrahv tuleb tasuda

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik