2-24-133178/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-133178

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: K.H. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata B2 Impact OÜ hagi K.H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 17.09.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4717,50 euro saamiseks. Kohus tegi 18.09.2024. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Kohtunikuabi lõpetas 21.11.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis hagi 24.01.2025. a määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks.

2. Hageja esitas vormikohase hagi 31.01.2025. a.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis K.H. (kostja) 08.02.2024. a ESTO AS-ga (krediidiandja)

krediidilepingu nr #70761755297, mille järgi sai kostja kasutada raha 3800 eurot

intressiga 42% aastas.

Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni tegi krediidiandja

ülekandeid kostja kontole kokku 6500 eurot – 08.02.2024. a 3800 eurot ning

12.02.2024. a 2700 eurot.

Kostja kohustus sõlmitud lepingu kohaselt maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi

ning tasusid igakuiselt. Minimaalse igakuise tagasimakse suurus kujunes vastavalt

kasutusele võetud rahasumma suurusele. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust

tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises,

sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saatis krediidiandja

kostjale igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta.

Kostja on teinud tagasimakseid kokku 2702,86 euro ulatuses, mis on arvestatud põhiosa

katteks. Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevuse suuruseks 3797,14 eurot (6500 –

2702,86). Kostjal on tasumata ka intress kogusummas 557,75 eurot (sh 17,44 eurot

perioodi 09.02.2024. a – 12.02.2024. a eest ning 540,31 eurot perioodi 13.02.2024. a –

15.06.2024. a eest). Alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast arvestab

hageja ka viivist - lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingus kokku lepitud

määras, s.o summas 1002,57 eurot ning alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse

tasumiseni seadusjärgses määras.

3. Võlgnevusega seoses on kostjale saadetud ka meeldetuletuskirju, mistõttu on tekkinud

ka sissenõudmiskulud. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta

võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on saatnud kostjale 01.07.2024.

a nõudekirja (25 eurot), 24.07.2024. a pretensiooni (5 eurot) ning 15.08.2024. a

hagihoiatuse (5 eurot). Hageja on selgitanud ka, et lisaks eelnevale tekkisid hagejal

seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö,

andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud

toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll

võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku

makseviivitusest.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitas hageja järgmist.

Taotluse esitamisel teatas kostja, et ta on pensionil ja tal on regulaarne sissetulek. Enne

krediidi andmist analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning

finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms).

Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja oma sissetulekuks 620 eurot, kuid

krediidiotsuse tegemisel on lähtutud pangakontolt nähtuvast nelja kuu keskmisest

sissetulekust 616,39 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud

0 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot) ja majapidamiskulud 100 eurot (krediidiandja

kohaldas 304 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja

väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele,

et kostja on krediidivõimeline. Pärast kõigi olemasolevate kohustuste mahaarvamist jäi

kostjale 215,22 eurot vaba raha kätte, millest oli võimalik täita ka kohustus ESTO-AS-i

ees.

5. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles 15.06.2024. a seisuga viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva maksega kogusummas 766,91 eurot. Krediidiandja saatis

30.05.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava

tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2024. a. Kuna kostja

võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, saatis krediidiandja 14.06.2024. a

kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.06.2024. a.

Krediidiandja loovutas nõude hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3797,14 eurot, intress 557,75 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1002,57 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2025. a kuni põhinõude täitmiseni.

6. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte

06.02.2025. a, kuid ei ole kuni käesoleva määruse tegemiseni vastust hagile esitanud.

7. 28.03.2025. a kohtunõudega andis kohus hagejale täiendava tähtaja selgitamiseks mh,

kuidas ja mille alusel on kostja saanud krediiti 6500 eurot, kui krediidilepingu kohaselt

on krediidilimiidi suuruseks 3800 eurot ning mille alusel tegi krediidiandja järeldused,

et kostja on krediidivõimeline.

Hageja esitas täpsustused 07.04.2025. a ning selgitas, et krediidikontolepingu

tingimuste kohaselt oli kostjale antavaks krediidiliigiks krediidiliin (krediit, mille kostja

võis igal ajal tagasi maksta ja mille saab pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta).

Klient sai krediiti kasutusele võtta igal ajal paludes krediidi ülekandmist enda

pangakontole, mis on märgitud krediidiliinilepingus või mille klient on krediidiandjale

teatanud. Soovitud summa väljamakse kliendi isiklikule pangakontole toimub vähemalt

kolme tööpäeva jooksul.

Samuti selgitas hageja, et kostja kõigi eeldatavate kohustuste sissetulekust

mahaarvamise järel jäi kostjale vabaks kasutamiseks 215,22 eurot, mis oli piisav

võetava kohustuse täitmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta

hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt peab hagiavaldusest nähtuma hageja

selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese ning TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt tasumata põhivõla, intressi ja viivise

väljamõistmist. Hageja nõude kujunemine ei ole vaatamata hagejale esitatud

kohtunõudele ja hageja selgitustele kohtule üheselt arusaadav. Kohtule esitatud

krediidilepingu kohaselt oli krediidilimiidi suuruseks 3800 eurot, krediidiandja on

kostjale aga väljastanud krediiti kokku 6500 eurot. Nõude kujunemise osas on hageja

märkinud, et kostja kontole kanti 08.02.2024. a 3800 eurot ning 12.02.2024. a 2700

eurot. Hageja on ka selgitanud, et tegemist oli nn krediidiliiniga, mis tähendab, et kostja

sai krediiti kasutusele võtta korduvalt, kui oli vahepeal kasutatud summa tagasi

maksnud. Kostja tagastas 12.02.2024. a 2702,86 eurot, mis arvestati põhinõue katteks.

Uue krediidi kasutuselevõtmise ja tagasimakse tegemist ei ole hageja täpsemalt

selgitanud. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kohtule nõude kujunemine

järgitav. Jääb ebaselgeks, kas kostja võttis 2700 eurot kasutusele enne tagasimakset või

pärast seda. Kuivõrd hageja on hagiavalduses märkinud, et kostjale väljastati krediiti

kokku 6500 eurot, võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et 2700 eurot võttis kostja

kasutusele veel enne, kui oli 2702,86 eurot tagasi maksnud. Sellisel juhul aga on

ebaselge, kuidas sai krediidiandja väljastada kostjale krediiti 6500 eurot, kui

krediidilepingu järgselt oli krediidilimiidiks 3800 eurot. Kohus on andnud hagejale

täiendava tähtaja krediidilimiiti puudutavate asjaolude selgitamiseks, kuid kostja on

üksnes märkinud, et tegemist oli krediidiga, mille kostja võis igal ajal tagasi maksta ja

mille sai pärast tagasimaksmist taas kasutusse võtta.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et hageja nõue on ebaselge ning vaatamata kohtu antud

täiendavale tähtajale ei ole hageja nõuet piisavalt selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa

kostjale antud krediit olla suurem, kui 3800 eurot, mis oli krediidilepingujärgne

krediidilimiit ja seda ka erineval ajal ja mitmes osas krediidi väljamaksmise korral.

10. TsMS § 363 lg 1 p 2 tulenevalt peab hagiavaldus sisaldama nende asjaolude kirjeldust,

mis on hageja arvates vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Kui esitatud

asjaolud on liiga pealiskaudsed või puudulikud, võib kohus jätta hagi § 371 lg 2 p 1

alusel menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (TsMS II komm, § 363, 3.2.3.1.

alapunkt b). Olukorras, kus kohus on hagi menetlusse võtnud, kuid hageja ei ole kohtu

määratud tähtaja jooksul hagis ebaselgusi kõrvaldanud, tuleb ebaselge nõudega hagi

jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

11. Kohus peab vajalikuks selgitada oma seisukohta ka seonduvalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisega hageja poolt. Hageja on kirjeldanud, milliseid

andmeid on enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist kogutud ja analüüsitud. Kohtu

hinnangul on küll küsitud kostja pangakonto väljavõtet, kuid selle alusel tehtud analüüs

ei ole piisav, et asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Konto väljavõttest

nähtuvalt on kostja sissetulekud laekunud Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti

Töötukassalt kokku umbes 620 eurot (sotsiaaltoetus ja töövõimetoetus). Kostja on

töövõimetuspensionär. Krediidiandja on lugenud kostja majapidamiskulude (sh eluase,

toit jms) suuruseks 304 eurot. Samas nähtub konto väljavõttest, et juba kostja igakuine

üür oli enam kui 200 eurot. Sellest tulenevalt jäi kostjale toidule,

telekommunikatsiooniteenusele, ravimitele jms krediidiandja arvutuste kohaselt umbes

100 eurot, mis kohtu hinnangul ei ole piisav, et tagada kostja raskusteta toimetulek.

Kohus on hagejale selgitanud, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja pole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada kogu saadud

krediit. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama

paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on andnud hagejale võimaluse asjaolude

täpsustamiseks ja ümberarvestuse esitamiseks, kuid hageja on jäänud selle juurde, et

krediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus

hagejaga ei nõustu. Hagimaterjalidest nähtuvalt on küll küsitud kostja pangakonto

väljavõtet, kuid selle alusel tehtud analüüs ei ole piisav, et asuda seisukohale, et kostja

on krediidivõimeline.

12. TsMS § 425 lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1

kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

13. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin