2-25-9283/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-9283

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu avaldus X ja Yi

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

esindaja:

Puudutatud

isikud:

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu

(registrikood 80245900, asukoht Uus tn 5-20,

Järve linnaosa, Kohtla-Järve, Ida-Viru

maakond)

vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee)

X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx,

tel xxxx)

Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista Xlt ja Yilt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu kasuks

võlg 1 110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot 27 senti.

3. Välja mõista Xlt ja Yilt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu kasuks

viivis alates 12.06.2025.a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras (seadusjärgses määras).

4. Menetluskulud jätta X ja Yi kanda.

4.1 Välja mõista Xlt ja Yilt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu kasuks

avaldaja menetluskulude katteks 300 (kolmsada) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu esitas 12.06.2025.a. Viru Maakohtule avalduse

X ja Yi vastu võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt on X ja Y Uus tn 5-xx korteri (registriosa number xxxxx) ühisomanikud. X

ja Y on Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu liikmed.

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu.

Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas

korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub külm vesi,

majandamiskulud, remondifond, keskküte.

Avaldaja esitas puudutatud isikutele igakuiselt arved tarbitud teenuste eest arvestades nende

mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust. Esitatud arvetel on

kajastatud osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad.

Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku

otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isikud ei ole

tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest. Seisuga 1.05.2025 on korteriomanike /

puudutatud isikute võlg avaldaja ees 1110,27 eurot. Võlgnevus tuleneb ajavahemikul mai 2024

– aprill 2025 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isikute poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu palub Xlt ja Yilt solidaarselt välja mõista:

-

võlg 1110,27 eurot;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 12.06.2025. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses toodud määras

kuni põhinõude tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

2. Xle ja Yile saatis kohus avalduse koos lisadega aadressil Uus tn 5-xx, Kohtla-Järve. X sai

materjalid isiklikult kätte 7.07.2025.a. Yile toimetati materjalid edasiandmisega (kuna ei

viibinud kohal) abikaasa X kaudu 7.07.2024. Kohus kohustas puudutatud isikuid 14 päeva

jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule

kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et korteriomanik(ud) korteriühistu liikmena on

rikkunud liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on X ja Yi Uus tn 5-xx, Kohtla-Järve ühisomanikud.

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5 korteriühistu liikmed põhikirja p 2.1 kohaselt on korteriühistu

liikmed kõik korterelamus Uus tn 5 asuva eluruumi või mitteeluruumi omanikud. Kui korter on

ühisomandis, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul

kokkuleppel.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, kes ühisomandikest on korteriühistu liige.

Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 on ühisomand kahele või enamale isikule

üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid

sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tulenevalt AÕS § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel

asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud

kahju ja kulutusi.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Eeltoodust tulenevalt saab solidaarse nõude esitada mõlema (ühis)omaniku vastu.

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Korteriühistu põhikirja (dtl 9-16) p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

korterelamus Uus tn 5 asuva eluruumi või mitteeluruumi omanikud. Kui korter on ühisomandis,

loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

Korteriomanikud on kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning

ettekirjutusi (põhikirja p 3.2.1); tasuma majapidamise jooksvate kulutuste katteks makseid

üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 3.2.7; 3.2.8); tasuma viivist

0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.11).

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 17-18), mille kohaselt on X ja Y kantud

kinnistusraamatusse Uus tn 5-xx korteri (registriosa number xxxxx) ühisomanikena.

Kliendikaardist (dtl 20) ja käibeandmikust (dtl 24) nähtuvalt on võlgnevus 1.05.2025.a seisuga

1110,27 eurot. Käibeandmikul on kajastatud korteriomanikule esitatud arved, osutatud teenused

kululiikide kaupa, tariifid ja tasumisele kuuluv summa. Laekumised ajavahemikul 31.05.2024-

30.04.2025 puuduvad.

Korteriühistu palub Xlt ja Yilt välja mõista:

-

kommunaalteenuste võlg perioodi eest mai 2024 – aprill 2025 1110,27 eurot;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 12.06.2025.a (avalduse kohtule esitamisest) VÕS § 113

kohaselt kuni põhinõude tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Avaldaja nõuab Xlt ja Yilt solidaarselt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust.

Korteriomanikud on jätnud esitatud arved tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine.

Puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomanike vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab Xlt ja Yilt solidaarselt välja võlgnevuse perioodi

eest mai 2024 – aprill 2025 summas 1110,27 eurot ja viivise alates 12.06.2025.a ning jätab

korteriomanike kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot (2 h x 122), kokku 300 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikutelt välja solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks 300

eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik