3-25-106/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-106

Määruse kuupäev

24.07.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Osaühingu LEVENTEK kaebus Vinni Vallavolikogu

27.06.2024. a otsuse nr 17 „Vinni valla üldplaneeringu

kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing LEVENTEK, esindaja vandeadvokaat

Tarmo Repp

Vastustaja – Vinni vald, esindajad vandeadvokaadid Aivar

Pilv ja Epp Lumiste

Kolmas isik – Sustainable Investments OÜ, esindajad

vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri ja vandeadvokaadi abi

Kaidi Tarros

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus mittetähtaegselt esitatuks.

2. Jätta

Osaühingu LEVENTEK

taotlus

kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-106 menetlus.

4. Tagastada Osaühingule LEVENTEK kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohtule tuleb teatada

isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus saab

riigilõivu tagastada.

5. Mõista Osaühingult LEVENTEK Vinni valla kasuks

Vinni valla menetluskulude katteks välja 341,60 eurot.

6. Mõista Osaühingult LEVENTEK Sustainable

Investments OÜ kasuks Sustainable Investments OÜ

menetluskulude katteks välja 1050 eurot.

7. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg

3, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

3-25-106

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingu LEVENTEK omandisse kuulub alates 2020. aastast kinnisasi asukohaga Lääne-

Viru maakond, Vinni vald, Muuga küla, Pargi tee 1 (registriosa nr 4877931, katastritunnus

38101:002:0259). Kinnistul asub Muuga mõisa kompleks.

2. Vinni Vallavolikogu 27.06.2024. a otsusega nr 17 kehtestati Vinni valla üldplaneering.

Üldplaneeringuga tehti muu hulgas ettepanek tuuleenergeetika eelvaliku alade määramiseks.

3. Osaühing LEVENTEK esitas 15.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni

Vallavolikogu 27.06.2024. a otsuse nr 17 osaliseks tühistamiseks, s.o osas, millega kehtestati

TU6 elektrituulikute arendusala. Kaebaja leiab, et üldplaneeringu kohase TU6 elektrituulikute

arendusala kehtestamine riivab tema kui Muuga mõisa omaniku õigusi. TU6 piirkonna

tuulikupark rikuks Muuga mõisa ajaloolise ilme ja seaks ohtu Muuga mõisa kompleksi tehtud

investeeringud.

4. Kohus võttis 27.01.2025. a määrusega Osaühingu LEVENTEK kaebuse menetlusse.

5. Vinni vald esitas 21.03.2025 vastuse kaebusele, milles taotles: 1) menetluse lõpetamist

HKMS § 124 lg 1 alusel, sest kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebetähtaeg ei kuulu

ennistamisele; 2) kaebuse tähtaegseks lugemise puhul kaebuse tagastamist seoses kaebeõiguse

ilmselge puudumisega HKMS § 121 lg 2 p 1 mõistes; 3) alternatiivselt eeltoodule kaebuse

rahuldamata jätmist täies ulatuses.

6. Kohus andis 04.04.2025. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja

ennistamise avaldus ja soovi korral täiendavad seisukohad.

7. Sustainable Investments OÜ esitas 30.04.2025 Tartu Halduskohtule taotluse enda

kaasamiseks kohtuasja nr 3-25-106 menetlusse kolmanda isikuna.

8. Kaebaja esitas 09.05.2025 kohtule seisukoha, milles palub jätta rahuldamata vastustaja

taotlused menetluse lõpetamiseks ja kaebuse tagastamiseks ning alternatiivselt ennistada

kaebetähtaeg.

8.1. Kaebus on esitatud tähtaegselt. 16.12.2024 pöördus kaebaja juhatuse liikme poole

väljaande Virumaa Teataja ajakirjanik, kellega vestlusest selgus kaebajale üllatuslikult, et

Vinni vallas on kehtestatud 2024. a suvel üldplaneering, mis näeb ette Muuga mõisa juurde

TU6 elektrituulikute arendusala, luues aluse püstitada hilisema detailplaneeringu raames

Muuga mõisa kompleksi juurde tuulikupark. TU6 piirkonna tuulikupark rikuks Muuga mõisa

ajaloolise ilme ja põhjustaks kahju Muuga mõisa kompleksi tehtud investeeringutele, mida

selgitas kaebaja täpsemalt 19.12.2024 ilmunud artiklis. Kaebaja on viidanud enda kaebuses

nii planeerimisseaduse (PlanS) §-le 94 kui ka PlanS § 76 lg-le 2 ning selgitanud seejuures, et

ilmselgelt oleks pidanud vastustaja kaasama kaebaja Muuga mõisa kompleksi omanikuna

üldplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise menetlusse. Kaebaja on PlanS § 76 lg 2 kohaselt

isikuks, kelle õigusi planeering võib puudutada. Muuga mõis on kaitse all ja vallas oluliseks

maamärgiks. Vastustaja oli teadlik Muuga mõisa kompleksis toimuvast arendustegevusest.

Vastustaja ei ole kirjeldatud asjaolusid enda vastuses kaebusele vaidlustanud ega ümber

lükanud. Lisaks on kaebaja antud juhul järginud ka PlanS § 94 kohast kaebetähtaega, kui

arvestada käesoleva asja erisusi.

8.2. Kohtul tuleks igal juhul kaebetähtaeg ennistada. Nimelt, kui vaadata üldplaneeringu

seletuskirja lisaks olevat taastuvenergia analüüsi ning lisatud visuaalseid jooniseid planeeritud

tuulikute arendusaladest, siis jääb mulje, et tuulikute arendusalad asuvad hajaasustusaladel

ning põldude ja metsamassiivide taustal. Üldplaneeringu seletuskiri ja selle lisad on pandud

kokku selliselt, et üldplaneeringu vastuvõtmise ja väljapaneku ajal ei oleks olnud võimalik

järeldada kahjulikku mõju Muuga mõisale. Kaebaja sai kirjeldatud asjaoludest teada

3-25-106

19.12.2024 ilmunud artiklist ehk varasemalt ei olnud kuidagi mõistlikul inimesel võimalik

jõuda järeldusele, et TU6 tuulikupargi arendusala võib rikkuda Muuga mõisa visuaali.

Vastustaja nendib ka ise, et ilma tuulikupargi TU6 ala visualiseerimiseta ei ole võimalik antud

juhul isiku õiguste rikkumisest aru saada ning üldplaneeringule lisatud materjalid

tuulikuparkide visuaalist on ebapiisavad ja segadust tekitavad. Kaebajalt ei saa eeldada

paremat tajumisvõimet kui vastustajalt ning kaebaja ei saanud eeldada olemasolevate

planeeringu visuaalsete materjalide ebakorrektsust.

8.3. Kaebaja hinnangul rikub vaidlusalune üldplaneering väga intensiivselt tema õigusi.

Üldplaneeringu kohane TU6 elektrituulikute arendusala kehtestamine rikub kaebaja

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. TU6 elektrituulikute arendusala hävitab Muuga mõisa

kompleksi kui kaitsealuste ehitiste kompleksi ja valla ühe maamärgi ajaloolise visuaali,

seejuures toob kaasa kinnistu väärtuse/teostatud investeeringu olulise vähenemise.

8.4. Kaebaja taotleb haldusasjas kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt

(õigusabikulud 2607,75 eurot ja riigilõiv 20 eurot).

9. Kohus kaasas 13.05.2025. a määrusega menetlusse kolmanda isikuna Sustainable

Investments OÜ.

10. Vastustaja esitas 16.05.2025 seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele.

Vastustaja palub jätta kaebaja 09.05.2025. a taotlus rahuldamata ja lõpetada menetlus HKMS

§ 124 lg 1 alusel, sest kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebetähtaja ennistamisel tuleb

vastustaja hinnangul kaebus tagastada seoses kaebeõiguse ilmselge puudumisega HKMS §

121 lg 2 p 1 mõistes.

10.1.

Kaebuse esitamise tähtaeg saabus septembris 2024, kuna kaebus tuli esitada 30 päeva

jooksul üldplaneeringu kehtestamise teate avaldamisest kohaliku omavalitsuse lehes augustis

2024. Kaebaja pöördus kohtusse alles 15.01.2025 ehk u 4,5 kuud pärast kaebetähtaja

möödumist.

10.2.

Kaebaja näol ei ole tegu PlanS § 91 lg-s 5 nimetatud isikuga ning kaebaja ei ole ka

PlanS § 76 lg 2 mõistes isik, kelle õigusi võib planeering puudutada. Antud juhul ei kaasne

üldplaneeringu tulemusel kaebaja kinnistu sundvõõrandamise vajadust ega muutu senine

maakasutus või krundi ehitusõigus. Järelikult ei olnud kaebaja individuaalne kaasamine

üldplaneeringu menetlusse vajalik. Kaebaja pidi olema teadlik üldplaneeringu kehtestamisest

ja asjaolust, et planeering määratleb tuulealad, sh TU6 ala. Kaebajal oli võimalik

üldplaneeringu materjalidega tutvuda. Ajakirjaniku teostatud fotomontaaž tuulikute asukohast

ja visuaalsest mõjust on ilmselge liialdus. Vastustaja esitab kohtule Muuga mõisa visuaali,

mis on teostatud eriteadmistega isiku poolt ja kooskõlas üldplaneeringu andmetega (seisukoha

lisa 1). Kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemise ja Muuga mõisa ajaloolise visuaali

hävitamise osas on paljasõnalised. Isegi kui tuulikud rajatakse TU6 alale, ei saa olla juttu

Muuga mõisa visuaali hävimisest. Kaebajal puudub kaebeõigus, sest üldplaneering ei riku

tema subjektiivseid õigusi.

10.3.

Vastustaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ja kaebajalt vastustaja kasuks

2968,66 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist (sh õigusabikulud 2627,06 eurot ja kulud

kolme tuulepargi visualiseeringu koostamisele Muuga mõisale avanevatele vaadetele 341,60

eurot).

11. Kolmas isik esitas 20.05.2025 seisukoha, milles palub rahuldada vastustaja taotlus

menetluse lõpetamiseks ja jätta kaebaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.

11.1.

Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kaebus on esitatud hilinenult.

Kaebaja ei ole PlanS § 76 lg-s 2 nimetatud isik. PlanS § 76 lg 2 eeldab, et planeering

3-25-106

puudutab isiku konkreetselt tuvastatavaid subjektiivseid avalikke õiguseid. Ühtegi sellist

õigust ei ole kaebaja esile toonud. PlanS § 76 lg 2 ei hõlma isikuid, kelle huve (mitte

õiguseid) planeering võib puudutada – sellised isikud on sõnaselgelt hõlmatud PlanS § 76 lg-

ga 3. Ilmselgelt ei ole kaebaja üldplaneeringu menetlusse kaasamist kohustavaks asjaoluks

kaebaja väide, et temale kuuluvalt kinnisasjalt võib olla võimalik tulevikus tuulikuid näha.

Ühelt poolt on selle eelduseks, et Vinni vald kehtestab TU6 detailplaneeringu, puuduvad

muud välistavad mõjud (sh eelkõige keskkonnamõjud) ja tuulepargi arendaja otsustab

tuulikud rajada just TU6 Muuga mõisa poolsesse osasse. Eeltoodut arvestades on tegemist

käesoleval ajal niivõrd hüpoteetilise mõjuga, et seda ei saa käsitada kaebaja subjektiivsete

õiguse puudutamisena. Üldplaneering ise ei tekita mistahes kindlust, et TU6 territooriumile

kunagi tuulikud rajatakse, samuti ei anna üldplaneering mingit sisulist infot selliste tuulikute

arvu, asukoha ja kõrguse kohta. Kaebaja on kujutanud tuulikuid tegelikust ca 3x kõrgemana,

st 840 m kõrgusena. Selliseid tuulikuid üldplaneering ei luba. Seega puudub täielikult kaebaja

väidetud visuaalne mõju. Kaebaja väited muinsuskaitse, kasutatavate akende ja Muuga mõisa

territooriumile tuulikute rajamise kohta ei ole üldplaneeringu vaidlustamisel asjakohased.

Maksimaalse tipukõrgusega tuulikud on maakera kumerust arvestades muude takistuste

puudumisel nähtavad 60 kilomeetri kaugusele. Kuivõrd vastustajal puudub võimekus

analüüsida visuaalseid takistusi (mets, majad jm) iga üksikobjekti suhtes, viiks kaebaja

soovitud tõlgendus järeldusele, et üldplaneeringu menetlusse tulnuks kaasata kõik Vinni

vallas elavad 6713 elanikku ja kõik Vinni vallas registreeritud 1341 äriühingut, st kokku 8054

isikut. Selline tõlgendus muudaks üldplaneeringute menetlemise võimatuks. Kui isik tutvub

kaebuse lisadeks olevate taastuvenergia analüüsi ja visuaalsete joonistega, tutvub ta ilmselgelt

ka planeeringulahendusega, millelt on TU6 paiknemine selgelt näha. Seetõttu jääb ebaselgeks,

kuidas kaebaja argument peaks õigustama tema hilinemist kaebuse esitamisel. Kui kaebaja

tutvus üldplaneeringu lisadega juba varem, kuid sai endale üllatuseks alles detsembris 2024

teada TU6 paiknemisest, on tegemist kaebaja enda raske hooletusega, kuivõrd ilmselgelt pidi

kaebajale olema juba märksa varem selge, et üldplaneeringu alusel planeeritakse valda

tuulealade loomist.

11.2.

Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista enda menetluskulud kokku 1207,50 eurot

ilma käibemaksuta.

12. Kaebaja palub 27.06.2025. a seisukohas jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud

nende endi kanda või alternatiivselt vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust.

Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleks jätta rahuldamata, kuna kolmas

isik astus menetlusse enda soovil, tema seisukohad kattuvad suures ulatuses vastustaja

omadega ning kolmanda isiku näol on tegemist tuuleenergia arendajaga, kes peab arvestama

enda majandustegevuses haldusaktide kohtuliku kontrolli vajadusega ja sellega seotud

kuludega. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr 230 eurot tunnis ei ole põhjendatud ega

vajalik olukorras, kus kaebaja ja vastustaja esindajate tunnitasu määr ei ületa 200 eurot tunnis.

KOHTU SEISUKOHT

13. HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 2 lõpetab kohus määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

14. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

15. Vastavalt PlanS §-le 94 on igal isikul õigus pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse

vaidlustamiseks kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada

saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui

otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PlanS § 91 lg 2 näeb ette

üldplaneeringust avalikkuse teavitamise: üldplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30

3-25-106

päeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse

üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on

kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks;

lisaks avaldatakse teade 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates Ametlikes

Teadaannetes ja üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS kohustab seega

planeeringu koostamise korraldajat teavitama üldsust üldplaneeringu kehtestamisest kolmes

eri liiki allikas: ajalehes (sh nii valla- või linnalehes kui ka maakonna- või üleriigilise

levikuga ajalehes), Ametlikes Teadaannetes ja oma veebilehel. Kuigi osas neist allikatest

tuleb teade avaldada 14 päeva jooksul ja osas 30 päeva jooksul, on seadusandja pidanud

vajalikuks avaldamist kõigil neil viisidel, et tagada üldsuse võimalikult laiaulatuslik

teavitamine üldplaneeringust. Just kõigi nende teavituste koosmõjus saab lugeda üldsuse

planeeringust teadasaanuks. Seega tuleb isik lugeda üldplaneeringu kehtestamisest

teadasaanuks ja PlanS §-s 94 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema alates

üldplaneeringu kehtestamise teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest. Erisus

on PlanS-ga ette nähtud planeeringust eriliselt puudutatud isikutele, keda PlanS § 91 lg 5

kohustab teavitama üldplaneeringu kehtestamisest isiklikult. Nende puhul algab kaebetähtaeg

pärast planeeringust isiklikku teavitamist. (Vt Riigikohtu 04.11.2022. a otsus asjas nr 3-21-

2678, p 13)

16. Praegusel juhul puudub vaidlus, et vald ei ole kaebajat üldplaneeringu kehtestamisest

PlanS § 91 lg 5 alusel eraldi teavitanud. Seega hakkas kaebaja puhul kaebetähtaeg

üldplaneeringu vaidlustamiseks kulgema siis, kui üldsus üldplaneeringu kehtestamisest teada

sai või pidi teada saama. Vinni valla üldplaneeringu kehtestamise teade avaldati valla

kodulehel 05.07.20241 ning Ametlikes Teadaannetes samuti 05.07.20242. Valla kohalikus

vallalehes „Koduvalla Sõnumid“ avaldati teade üldplaneeringu kehtestamisest vastustaja

sõnul 07.08.2024 ehk 2024. a augustis ilmunud lehes (vastuse kaebusele lisa 1, digitaalse

toimiku leht (dtl) 140). Seega sai üldsus Vinni valla üldplaneeringu kehtestamisest teada

hiljemalt 07.08.2024, millest hakkas kulgema kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg, mis

lõppes 06.09.2024. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 15.01.2025, mistõttu ei ole kaebus

esitatud tähtaegselt.

17. Kaebaja on palunud kaebuse mittetähtaegseks lugemise korral kaebuse esitamise tähtaja

ennistada. HKMS § 71 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja

ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3).

18. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist

õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p

16-17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-

18-16, p 13). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad

üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda

(Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2843). Tähtaja ületamine ei saa

olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

1 https://www.vinnivald.ee/uldplaneering

2 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2277275

3-25-106

algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (nt Tartu Ringkonnakohtu

01.09.2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi

01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).

19. Kaebaja leiab, et antud juhul esinevad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Esmalt

leiab kaebaja, et vastustaja oleks pidanud kaasama tema kui Muuga mõisa omaniku

üldplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise menetlusse PlanS § 76 lg 2 kohaselt. Nimetatud

säte näeb ette, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet, isikud, kelle

õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud

ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu,

sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu

ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Tulenevalt PlanS § 91 lg 5 p-st 4 peab PlanS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

üldplaneeringu kehtestamisest isiklikult teavitama.

20. Kohtu hinnangul ei pidanud vastustaja enda algatusel kaebajat individuaalselt

üldplaneeringu menetlusse kaasama. Kohtupraktikas on leitud, et kinnistuomanike

intensiivsem kaasamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui planeering võib kaasa tuua

kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise

(vt Riigikohtu 18.02.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 6; Tartu Ringkonnakohtu

14.03.2024. a otsus asjas nr 3-22-2713, p 39). Kaebaja kinnisasja ei otsustatud

üldplaneeringuga sundvõõrandada, kinnisasja senist maakasutust ei muudetud, samuti ei

kehtestatud planeeringu koostamise käigus ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu. Muuga mõisa

kompleksist ca 2,5 km kaugusele tuulepargi arendusala kavandamine ei ole asjaolu, mis

annaks mõisa omanikule õigustatud ootuse, et teda kaasataks isiklikult üldplaneeringu

menetlusse, ilma et ta ise oleks selleks tahet avaldanud.

21. Kuivõrd vastustaja ei pidanud kaebajat individuaalselt üldplaneeringu menetlusse

kaasama, ei ole ta PlanS § 76 lg-t 2 ega § 91 lg 5 p-i 4 rikkunud. Ühtlasi ei nähtu kohtule, et

vastustaja oleks rikkunud PlanS-s üldplaneeringu menetlusest ja üldplaneeringu

kehtestamisest avalikkuse teavitamise kohta sätestatud nõudeid (vt PlanS 82 lg 5, § 91 lg 2).

Kaebajal oli võimalik saada teada üldplaneeringu kehtestamisest kohalike ajalehtede,

Ametlike Teadaannete ja vastustaja veebilehe kaudu ning otsustada selle pinnalt seaduses ette

nähtud tähtaja jooksul enda õiguste kaitse vajalikkuse üle.

22. Kohtuasja materjalide kohaselt on kaebaja Muuga mõisa kompleksi omanik alates

31.07.2020. Vinni valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH) algatati Vinni Vallavolikogu 24.05.2018. a otsusega nr 23. Üldplaneeringu ja KSH

aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 04.11.2020–04.12.2020. Tulemuste avalikud

arutelud toimusid 11.–12.01.2021. Vinni Vallavolikogu 27.10.2022. a otsusega nr 18 võeti

Vinni valla üldplaneering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Üldplaneeringu avalik

väljapanek toimus 21.11.2022–30.12.2022. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste

avalikud arutelud toimusid 08.–09.02.2023. Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks

üldplaneeringu menetluse kestel avaldanud soovi olla menetlusse kaasatud. Kuivõrd kaebaja

oli Muuga mõisa omanik alates 2020. aastast, siis oli tal võimalik varakult kavandatava

planeeringuga tutvuda ja oma arvamust avaldada. Kaebaja väidetest saab järeldada, et ta

tutvus üldplaneeringu menetluse ajal planeeringu materjalidega, kuid enda subjektiivsete

õiguste riivet ei näinud ja menetlusse astumist vajalikuks ei pidanud. Alles pärast vestlust

ajakirjanikuga ja fotomontaaži nägemist leidis kaebaja, et üldplaneering rikub intensiivselt

tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.

3-25-106

23. Kaebaja väidab, et üldplaneeringu seletuskiri ja selle lisad on pandud kokku selliselt, et

üldplaneeringu vastuvõtmise ja väljapaneku ajal ei oleks olnud võimalik järeldada kahjulikku

mõju Muuga mõisale. Kaebaja leiab, et üldplaneeringule lisatud materjalid tuulikuparkide

visuaalist on ebapiisavad ja segadust tekitavad ning temalt ei saa eeldada paremat

tajumisvõimet kui vastustajalt või seda, et kaebaja peaks eeldama olemasolevate planeeringu

visuaalsete materjalide ebakorrektsust. Kohus mõistab, et kaebaja oli teadlik üldplaneeringu

algatamisest ning sellest, et planeeringuga kavandatakse määrata elektrituulikute arendusalad.

Kohtu hinnangul on kaebaja jätnud paraku ise vajalikul määral välja selgitamata, kas ja

millisel määral võiksid tuulikud Muuga mõisa juurest nähtavad olla. Vastustajale ei saa ette

heita, et ta pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist tellis vastuseks kaebaja väidetele

eriteadmistega isikult Vinni valla üldplaneeringu tuuleala TU6 visualiseeringud Muuga mõisa

vaadete osas (16.05.2025. a seisukoha lisa 1). Enne kaebuse esitamist ei saanud vastustaja

teada kaebaja vastuväidetest, kuna kaebaja ei olnud üldplaneeringu käigus oma arvamust

avaldanud ega uurinud kohtule teadaolevalt mingil moel vastustajalt TU6 tuulealale

kavandavate tuulikute paiknemise kohta.

24. Vastustaja tellitud visualiseeringu punkti 1.2 kohaselt kasutati tuuleala TU6 tuulikute

indikatiivse paigutuse koostamiseks spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0 moodulit Basis.

WindPRO-sse imporditi Vinni valla üldplaneeringu ruumiandmetest tuuleala TU6 paiknemine

alana. Seejärel kasutati tarkvara automaatse tuulepargi paigutuslahenduse koostamise

funktsiooni. Selle abil täideti tuulepargi ala maksimaalse võimaliku arvu tuulikutega, tagades

tuulikute omavaheline kaugus minimaalselt 3 x rootori diameeter. Tuuliku mudelina kasutati

Vestas V172 tuulikut, mille tuuliku tiiviku diameeter on 172 m ja torni kõrgusena kasutati 194

m kõrgust torni. Tuuliku tipu kõrgus on 280 m. Vestas V172 on käesoleval ajal üks suurimaid

tootmises olevaid maismaatuulikuid. Automaatse tuulepargi paigutuslahenduse alusel mahub

TU6 tuulealale maksimaalselt 19 tuulikut. Kuna hinnata sooviti halvimat olukorda, siis ei

arvestatud, et valdavas tuulte suunas peab tuulikute vaheline kaugus olema reeglina suurem

kui 3 x rootori diameeter. Samuti ei arvestatud indikatiivse paigutuse koostamisel muid

tuulealal tõenäoliselt tuulikute paiknemist piiravaid tegureid (nt veekogude

ehituskeeluvööndid vms). Selliselt visualiseeringute koostamisel ilmnes, et antud

vaatekohtadest jäävad tuulikud Muuga mõisa peahoone poolt suuresti varjatuks. Tuulikud

võivad jääda nähtavaks mõisapargist, eeskätt ajal, mil puud on raagus. Nii nähtub nt jooniselt

4, et suur osa vaatevälja jäävatest tuulikutest jäävad varjatuks mõisahoone poolt või

mõisapargi puude poolt. Nähtavaks võivad jääda läbi mõisapargi puude hoonest paremale

jäävad tuulikud (visualiseeringu p 2).

25. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks esinenud objektiivseid takistusi, et välja selgitada, kas

ja kuidas võib üldplaneering tema kui Muuga mõisa omaniku õigusi riivata ning milline on

üldplaneeringu vaidlustamise kord. Kohtule ei ole esitatud põhjendusi, miks ei olnud kaebajal

võimalik juba varasemalt üldplaneeringu menetluse käigus sekkuda ja küsida vastustajalt

vajalikku infot TU6 ala tuulikute võimaliku asukoha, kõrguse ja kauguse kohta. Kui kaebaja

arvates olid üldplaneeringule lisatud materjalid tuulikuparkide visuaalist ebapiisavad ja

segadust tekitavad, siis tulnuks kaebajal pöörduda vastustaja poole selgituste saamiseks. Kuigi

kaebaja arvates oleks pidanud toimuma tema üldplaneeringu menetlusse kaasamine vastustaja

initsiatiivil, siis kohtu hinnangul oleks pidanud kaebaja ise olema eriliselt hoolas ja

motiveeritud, arvestades ka mõisasse tehtud suuri rahalisi investeeringuid, et välja selgitada

oma õiguste võimalik riive ja asjakohased õiguskaitsevahendid. Vaatamata sellele, et

üldplaneeringu dokumentide mõistmine võis olla kaebaja jaoks keeruline, ei õigusta see

praegusel juhul kaebuse esitamisega viivitamist. Kaebajal oli pärast Muuga mõisa

omandamist ning üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, s.o 2020.

aasta lõpust alates võimalik konsulteerida professionaalset õigusabi pakkuvate advokaatidega,

3-25-106

koguda soovi korral täiendavaid tõendeid ning teha selgeks üldplaneeringu menetluse käik ja

vaidlustamise kord.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja

ennistamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse HKMS § 71 lg 5 alusel rahuldamata.

27. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus lõpetab haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

28. Menetluse lõpetamisel on HKMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärjed, s.t halduskohtule

kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Menetluskulud

29. HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.

30. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS §

152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus tagastab seetõttu kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20

eurot. Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus saab riigilõivu

tagastada (HKMS § 104 lg 8).

31. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud

kaebaja. Kaebaja poolt praeguses asjas kantud õigusabikulud jäävad selle sätte alusel tema

enda kanda.

32. Vastustaja taotleb enda menetluskulude jätmist kaebaja kanda. Vastustaja nimel on

esitanud käesolevas asjas kohtule 21.03.2025 ja 16.05.2025 seisukohad lepinguline esindaja.

Seega on vastustajal tekkinud kulud õigusabile (HKMS § 103 lg 1 p 1). Veel on vastustaja

tellinud Lemma OÜ-lt kolme tuulepargi visualiseeringu koostamise Vinni vallas Muuga

mõisale avanevatele vaadetele (arve dtl 226). Need kulud (341,60 eurot) on käsitatavad asja

läbivaatamise kuludena (HKMS § 102), täpsemalt dokumentaalse tõendi saamise kuludena

HKMS § 102 p 2 tähenduses.

33. Kohus leiab, et vastustaja õigusabikulud tuleb jätta tema enda kanda, sest üldplaneeringu

kehtestamise üle peetav kohtuvaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest.

Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud kasutada halduskohtumenetluses

välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud

välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest.

Vastustajale õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada

vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt nt Riigikohtu 21.06.2012. a otsus asjas nr 3-3-

1-26-12, p 30; 12.12.2017. a otsus nr 3-11-1355, p 55; 26.06.2018. a otsus nr 3-16-579, p 17;

01.04.2021. a otsus nr 3-18-1442, p 32). Seetõttu jäävad vastustaja õigusabikulud HKMS §

109 lg 6 alusel tema enda kanda.

34. Kohtu hinnangul puuduvad alused jätta kaebajalt välja mõistmata vastustaja poolt

praeguse asja raames kantud dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kõnealuseid kulusid ei saa

pidada põhjendamatuteks, kuivõrd saadud dokumentaalses tõendis kajastatud andmed on

olnud asjakohased ja vajalikud, et vastata kaebaja väidetele tuulikupargi asetusest Muuga

mõisa suhtes. Seega mõistab kohus need menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebajalt

vastustaja kasuks välja.

35. Kaebuse esitamisest tingituna tekkisid menetluskulud ka kolmandale isikule. Kolmanda

isiku esindajate 20.05.2025. a taotluse kohaselt koosnevad kolmanda isiku menetluskulud

3-25-106

toimikuga tutvumisest mahuga 1 tund ja 20.05.2025. a seisukoha koostamisest mahuga 4,25

tundi. Kokku on kolmandale isikule osutatud õigusteenust 5,25 tunni ulatuses 1207,50 euro

eest. Kolmandale isikule osutatud õigusteenuse tunnitasu oli 230 eurot (ilma käibemaksuta).

Kolmas isik ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.

36. HKMS § 109 lg 6 kohaselt peab kohus välja mõistma üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja keerukust ja

mahtu. Kolmanda isiku esindajatel kulus käesolevas asjas toimikuga tutvumisele 1 tund ja

20.05.2025. a seisukoha koostamisele 4,25 tundi. Seega oli ajakulu kokku 5 tundi ja 15

minutit. Sellises mahus õigusabi osutamine käesolevas asjas on kohtu hinnangul põhjendatud.

Samuti ei saa pidada põhjendamatuks kolmanda isiku poolt oma õiguste kaitseks lepingulise

esindaja vahendusel menetluses osalemist. Küll aga tuleb kohtu hinnangul kaebajalt

väljamõistetavate kolmanda isiku menetluskulude suurust vähendada, võttes arvesse seda, et

kolmanda isiku poolt kohtule esitatud seisukohad käsitlesid vaid kaebuse tähtaegsust ja

kaebetähtaja ennistamise põhjendatust, mitte vaidluse sisulisi küsimusi. Kohus peab neil

asjaoludel kolmanda isiku vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 1050 eurot ning

mõistab need HKMS § 108 lg-te 4 ja 8 alusel kaebajalt välja.

(allkirjastatud digitaalselt)